Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ASJAOLUD

Osaühing Kohtla Elamu on esitanud kohtule hagiavalduse T.S vastu 3 839.25 krooni eluruumi haldustasu ja hoolduskulude võla ning 520.- krooni kohtukulude nõudes põhjusel, et vastavalt eluruumi ostu – müügilepingule ostis kostja, T.S, „03“aprillil 1996.a. 4 – toalise korteri, suurusega 76,9 m2, mis asub aadressil: x, paljukorterilises elumajas. Kuna elumaja, x, korteriomanikud ei moodustanud koheselt korteriühistut, samuti ei valinud korteriomanikud elumaja majandamiseks ka muud seaduses ettenähtud vormi, siis oli kuni 31.maini 2003.a. kohustatud, vastavalt kehtivale seadusandlusele, teostama nimetatud elumaja haldamist ning organiseerima elumaja majandamist Osaühingu Kohtla Elamu õiguseellane – Aktsiaselts Kohtla Elamu – eluruumide erastamise kohustatud subjektina. Hageja ja kostja, T.S, vahel 27.märtsil 1996.a. sõlmitud „Eluruumi teenindamise lepingu“ p.4 ja p.5 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale eluruumi haldustasu ja hoolduskulu iga kuu 15. kuupäevaks. Tasu mitteõigeaegsel maksmisel kohustus kostja maksma hagejale viivist 0,2% päevas igalt hilinenud makselt. Käesolevaks ajaks on nimetatud elumaja haldamiseks valitud Majavalitseja x, kellele hageja andis elumaja majandamise üle seisuga „02“juuni 2003.a. „Elamu haldamise ja majandamise üleandmise – vastuvõtmise akti“ „02“juunist 2003.a. alusel. Seisuga „31“mai 2003.a. võlgneb T.S hagejale 3 839.25 krooni eluruumi haldustasu ja hoolduskulusid, millise summa palub hageja kostjalt välja mõista. T.S ei ole esitanud hagejale mingeid kirjalikke tõendeid selle kohta, et T.S ei ole mõjuvatel põhjustel võimalik tasuda eluruumi hoolduskulude ja haldustasude võlga. Palub hagi rahuldada.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja, T.S kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohtule ja hagejale ei olnud T.S tegelik viibimiskoht teada, mille tõttu toimetati vajalikud kohtudokumendid T.S kätte avalikult, kuulutusega ametlikus väljaandes Ametlikud Teadeanded. 15.augustil 2005.a. õnnestus kohtul T.S abikaasale kätte anda ka kirjalik kohtukutse 23.jaanuaril 2006.a. toimuvale kohtuistungile ilmumiseks. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja lepinguline esindaja N.I palus kohtuistungil hagi rahuldada ja T. S välja mõista 3 839.25 krooni eluruumi haldustasu ja hoolduskulude võlga ning 520.krooni kohtukulusid. Asus kohtuistungil seisukohale, et T.S on ilma seadusliku aluseta jätnud tasumata temale osutatud teenuse eest. Kostja, T.S, vaidles kohtuistungil hagile vastu väites, et hageja ei ole osutanud eluruumi teenindamise teenust täies mahus. Elanikud palusid Osaühingul Kohtla Elamu teha katuse remondi ja paigaldada trepikotta uue ukse, millest Osaühing Kohtla Elamu keeldus, kuna äriühingul ei olnud raha. Osa teenuste saamist T. S tunnistab ja nende eest on ta enda arvates ka maksnud. Saamata teenuste eest jättis T.S maksmata, kuna temal katkes kannatus. Kirjutas kohtule kohtuistungil kirjaliku avalduse, milles soovib tsiviilasja viivitamatut lahendamist.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste dokumentaalsete tõenditega. Maksekorraldusega nr.1820 (tl.5) riigilõivu tasumise kohta. Osaühingu Kohtla Elamu registreerimisdokumentidega, mis tõendavad, et Osaühing Kohtla Elamu on Aktsiaseltsi Kohtla Elamu õigusjärglane ning oli eluruumide erastamise kohustatud subjektiks Kohtla – Järve linna, Järve linnaosas (tl.6-17). Ostu – müügilepinguga „03“aprillist 1996.a. (tl.18), mille kohaselt on korteri, aadressiga: x, omanikuks T.S. Ida – Viru Maakonna Hooneregistri tõendiga omandiõiguse kohta (tl.19). Maksekorraldusega nr.1784 (tl.20) kohtukulude tasumise kohta. Eluruumi teenindamise lepinguga (tl.21). Eluruumi haldamise ja majandamise üleandmise – vastuvõtmise aktiga (tl.22). Osaühingu Kohtla Elamu kirjaliku ettepanekuga T.S võla vabatahtliku tasumise kohta (tl.24-25). T.S võla arvestusega (tl.23). Maksekorraldusega nr.289 (tl.33) täiendava riigilõivu tasumise kohta. Kohtla – Järve Elanikeregistri õiendiga (tl.35), Aktsiaseltsi Andmevara õiendiga (tl.37) ja Ida Politseiprefektuuri õiendiga (tl.39) selle kohta, et nendele organitele oli T.S tegelik asukoht teadmata. Hagisumma suurendamise avaldusega ja sellele lisatud väljavõttega T.S isikukontost nr.100226.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada ”Korteriomandiseaduse” §13 lg.1 ja 2 sätteid, mille kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik – õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama. „Korteriühistuseaduse“ §151 lg.1 ja 2 kohaselt on majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Eluruumi hoolduseks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Samuti kuuluvad kohtu poolt rakendamisele „Eluruumide erastamise seaduse“ §15, §151 ja §152 sätted, mille kohaselt võivad erastatud eluruumidega elamus omanikud asutada elamu ühiseks haldamiseks korteriühistu. Korteriühistu liikmeks on ka „Eluruumide erastamise seaduse“ §6 nimetatud kohustatud subjekt erastamata korterite ja neile vastava muu osaga elamust. Elamutes, kus ei ole korteriühistut moodustatud ega haldamist korteriomanikele üle antud, korraldab elamu haldamist kuni 2002. aasta 31. detsembrini eluruumide erastamise kohustatud subjekt või isik, kellele on haldamine õigusaktides sätestatud korras üle antud ja kellele on erastatud eluruumide omanikud kohustatud maksma majandamiskulusid korteriomandiseaduse järgi. Eluruumide erastamise kohustatud subjektile või isikule, kellele on haldamine üle antud, kohaldatakse selles õigussuhtes korteriomandiseaduses valitseja kohta käivaid sätteid. Korteriomanikud võivad korteriomandiseaduse alusel tehtud otsusega valitsejaks oleva isiku tagandada. Elamus, kus korteriomanikud on elamu haldamiseks sõlminud ühise tegutsemise lepingu, jääb leping kehtima niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriomandiseadusega. Korteriühistute moodustamise ja tegevuse alused sätestatakse teiste õigusaktidega. Eluruumide erastamise kohustatud subjekt annab elamu haldamise korteriühistule või eluruumide omanikele üle kolme kuu jooksul pärast vastava avalduse saamist, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Elamu haldamise üleandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Eluruumide erastamise kohustatud subjektil on eluruumide

omanike enamuse nõusolekul õigus anda elamu haldamine koos sellest tulenevate lepinguliste õiguste ja kohustustega üle linna – või vallavalitsuse poolt korraldatud avalikul konkursil valitud füüsilisele või juriidilisele isikule. Elamu haldamise üleandmisel vabaneb eluruumide erastamise kohustatud subjekt elamu haldamisest tulenevate kohustuste täitmisest. Kui eluruumide erastamise kohustatud subjekt on lõpetanud oma tegevuse ilma õigusjärglaseta, leitakse uus kohustatud subjekt seaduses sätestatud viisil. Linna- või vallavalitsuse poolt konkursi korras valitud haldaja korraldab elamu haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjektiga samadel alustel kuni haldamise üleandmiseni korteriühistule või eluruumide omanikele.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hagiavalduses toodud asjaoludel, õiguslikult põhjendatud ulatuses, summas 3 839.25 krooni põhivõlga ning 520.krooni kohtukulu. Kohus luges tõendatuks, et T.S, olles korteriomandi, asukohaga: x, omanik, on kohustatud tasuma korteriomandi hoolduskulud ja haldustasu hagiavalduses näidatud perioodi eest.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.