Võlaõigus › Muud

ASJAOLUD

Kostjale kuulub korteriomand Valga linnas X 5 korter 71, milline on 06.04.1998.a. kantud kinnistusraamatusse / tl. 30 /. Valga linnas X 5 asuva elamu haldamiseks on moodustatud korteriühistu „X 5“, milline registreeriti äriregistris 15.03.1999.a. / tl. 29 /.

Hageja nõue Kohtuistungil jääb hageja esindaja hagis toodu ja selle õiguslike põhistuste juurde, kuid täpsustab võlasummat vähendades nõuet 4963.50 kroonini Hagiavaldusest nähtub ning ka kohtuistungil seletab hageja esindaja, et kostja S.A. on X 5 asuva korteri 71 omanik, mistõttu on ta ka ühistu liige ning kohustatud täitma seadustest ja ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi, aga ka ühistu üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsuseid. Kostja pole täitnud tema poolt enesele võetud kohustusi ja seisuga 01.02.2006.a. on kostja võlgnevus korteriühistu ees 4963 krooni ja 50 senti. Hageja esindaja leiab, et hageja nõue on seaduspärane, tugineb AÕS § 75, KÜS § 4, 7 ja 13 ja üldkoosoleku otsustel ja ühistu põhikirjal ja palub hagi rahuldada täies ulatuses. Hageja esindaja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista halduskulu ja kommunaalmaksete võlg ning viivis seisuga 01.02.2006.a. kogusummas 4963.50 krooni. Samuti palub hageja esindaja välja mõista ka riigilõivu summas 420.- krooni.

Kostja vastuväited Kostja on hagimaterjalid kätte saanud 01.11.2005.a. isiklikult allkirja vastu / tl. 16 /, ja kohtukutse 07.02.2006.a. toimunud kohtuistungile isiklikult allkirja vastu 04.01.2006.a. Kohtuistungile kostja aga ei ilmunud, vaid edastas e-maili S.A teel 07.02.2006.a. kell 6:43 avalduse kohtuistungil mitteosalemise kohta / tl. 27-28 /. Eelmenetluses on kostja teatanud, et tunnistab hagi ning vastuväiteid ei ole / tl. 17 /, sama kinnitab ka eelnimetatud 07.02.2006.a. kohtule edastatud avalduses, kus kostja ühtlasi palub asi lahendada kas ilma tema osaluseta sisuliselt või tagaseljaotsusega. Hageja esindaja ei taotlenud asja lahendamist tagaseljaotsusega, vaid soovis sisulist arutamist TsMS § 410 kohaselt. Kohtu põhjendused Kohus, hinnanud asjas kogutud tõendeid ja tuvastanud asjaolusid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud, piisavalt tõendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.

Põhinõue

2 (4)

Hageja poolt avaldatu ja esitatud materjalidega on tõendatud, et S.A kuulub isikliku omandiõiguse alusel korter nr. 71 üldpinnaga 38,6 m2 Valga linnas X 5 asuvas elamus / tl. 30 /. Sellise elamu haldamiseks ja majandamiseks on asutatud 199.a. korteriühistu X 5, milline on registreeritud äriregistris 15.03.1999.a. / tl. 29 /. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest. Seega eelpool toodu alusel reguleerivad käesolevas asjas pooltevahelisi õigussuhteid nii kaasomandi valdamist kui ka korteriomandi majandamist sätestavad õigusnormid, s.o. Asjaõigusseadus, Mittetulundusühingute seadus, Korteriühistuseadus ja Korteriomandiseadus. Kuna tegemist on kaasomandisse kuuluva elamuga, siis tulenevalt Asjaõigusseaduse § 75 lg.st 1 lasub kaasomanikul kohustus kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Sama põhimõtte sätestab ka Korteriomandiseaduse ( edaspidi KOS ) § 13 lg. 1, mille kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Asja materjalidega on tõendatud, et S.A. ’ule kuulub 95/10000 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks, ning reaalosana korter 71 / tl. 30 /. Mittetulundusühingute seaduse § 12 lg. 4 sätestab, et mittetulundusühingu liikmete varalised ja muud kohustused ühingu suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga. Sama paragrahvi sama lõige näeb ette, et liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras. Korteriühistuseaduse ( edaspidi KÜS ) § 4 lg. 2 kohaselt määratletakse korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise kord kindlaks põhikirjaga. KÜS § 13 lg.-e 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg. 1 kohaselt on majandamiskuludeks korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. KÜS § 5 lg. 1 kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud ning teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. Seega on kostja S.A. KÜ X 5 liige ja seetõttu on ta ka kohustatud täitma KÜ X 5 põhikirja ja selle alusel valitud pädeva organi otsuseid. KÜ X 5 põhikirja punkt 3.2 ja punkt 6 / tl. 4-5 / sätestavad korteriühistu liikme kohustused tasuda osa- ja sihtotstarbelisi makseid. Vastavalt KÜS § 7 lg.-le 4 majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Tsiviilasjas kogutud materjalidega on tõendatud, et kostja S.A. võlgnes seisuga 01.08.2005.a. korteriühistule X 5 majanduskulu ja talle osutatud kommunaalteenuste eest summas 5611.70 krooni ja viivise eest summas 93.75 senti / tl. 6 /. 07.02.2006.a. toimunud kohtuistungil vähendas hageja esindaja oma nõuet ja esitad kohtule tõendi, et seisuga 01.02.2006.a. võlgneb kostja üksnes põhinõudes summas 4938 krooni ja 50 senti hagejale, viivise eest kostja võlgu ei ole / tl. 31 /.

3 (4)

VÕS § 76 sätestab, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. Vastavalt VÕS § 100, § 101 lg. 1 p. 1,3,6 ja § 108 lg. 1 võib võlausaldaja nõuda kahjude hüvitamist – raha maksmise kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud ja kahjude hüvitamist ning rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral ka viivist. Kuna kostja ei ole nõuetekohaselt täitnud oma maksekohustusi hageja ees ( on rikkunud kohustust ), on hagejal õigus nõuda kostjalt kahjude hüvitamist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista majanduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevus seisuga 01.02.2006.a. summas 4963.50 krooni.

Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne Tsiviilkohtumenetluse seadustiku 01.01.2006.a. jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud, s.o. kuni 31.12.2005.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Antud asjas on hagi esitatud kohtusse 16.08.2005.a., mistõttu kuulub kohtukulude suhtes kohaldamisele kuni 31.12.2005.a. kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustik. TsMS § 60 lg. 1 kohaselt kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisel kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kõik viimase kohtukulud. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 420.krooni / tl. 8 / ning nõuab hagiavalduses selle väljamõistmist kostjalt, kohtuistungil jääb hagis toodud nõuete juurde. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 420.- krooni hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivu. Kuna hageja ei esitanud kohtule kohtukulude nimekirja ega nõudnud asja läbivaatamise kulude väljamõistmist teiselt poolelt, tuleb poolte poolt kantud muud kohtukulud jätta nende endi kanda.

Annemarie Gerassimov Kohtunik 14.02.2006.a.

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.