Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kahju suuruse hindamisel peab lähtuma kahju hüvitamise eesmärgist – kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud /VÕS § 127 lg 1/. Vigastatud tiiva remonditööd /eelkõige plekitööd ja värvimine/ vähendasid oluliselt terve auto maksumust põhjusel, et tiiva vigastatud ja värvitud koht on aastatega visuaalselt nähtav ja märgatav. Hageja on võtnud ühendust mitme autoremonditöökojaga Narva linnas ja IdaVirumaal ning ükski remonditöökoda ei anna pleki- ja värvimistöödele pikemat garantiid kui üks aasta põhjusel, et vigastatud ja värvitud koht päikese ja temperatuurimõjude tõttu ilmneb umbes aasta pärast. Sel põhjusel palub hageja mõista kostjalt välja uue tagatiiva asendamise kulud. Ainult vigastatud tagatiiva asendamine uue tagatiiva vastu tagaks olukorra, kus hagejale kuuluva auto turuväärtus ei langeks remonditööde tagajärjel. Hageja on kõnealuse auto soetanud AS-lt Saksa Auto. Tagatiiva asendamise kulude koosseisu kuulub tagatiiva ja vastavate materjalide maksumus, lukksepa- ja plekitööd, klaasivahetus ja värvimine. Vastavalt AS-i Saksa Auto hinnangule läheks tagatiiva asendamine maksma kokku 16194 krooni. Tagatiiva asendamise kulud on hagejale tekitatud otsene varaline kahju ning kuuluvad väljamõistmisele kostjalt. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Kostja teise isiku tõukamine vastu hagejale kuuluvat autot on õigusvastane §-i 1045 lg 1 mõttes, kuna sellega on tekitatud kahju hageja omandile. Kostja tegevuses ei esine õigusvastasust välistavaid eeldusi ega asjaolusid. Vastavalt VÕS-i §-le 1050 lg 1 ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. Kostja tegevust (teise isiku vastu autot tõukamine) tuleb käsitleda vähemalt raskeks hooletuseks. Hageja palub lähtudes hagiavalduses toodud õiguslikest argumentidest ja tuginedes TsMS §§-le 49, 146, VÕS §§-le 1043, 127 lg 1, 1045 lg 1 p 5 mõista kostjalt hageja kasuks kahju suuruses 16194 krooni, kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja oma kirjalikus vastuses tunnistas hagi osaliselt, arvates, et hageja esitas auto remondi suurendatud eelarve. Kostja esitas kohtule TÜ Tehnoauto koostatud VW Bora auto remondi eelkalkulatsiooni summale 4400 krooni. Hageja kirjaliku arvamuse kohaselt kostja vastusele /tl 31-33/ vastavalt Volkswagen Bora sõiduki hooldusraamatu tingimustele ei rahuldata garantiinõuet, kui läbiroostetamine on põhjuslikus seoses asjaoluga, et kereremondil ei ole kasutatud originaaldetaile (lisatud väljavõte hooldusraamatust- garantii üldtingimused). Vastavalt AS Saksa Auto, Volkswageni ametliku esinduse ning kõnealuse auto müüja, esindaja härra Urmas Püssa 18.10.2005.a. teatele ei kehti keregarantii läbiroostetamise osas siis, kui auto remonti ei teosta mitte Volkswageni ametlikud esindused. Hageja on alates 27.jaanuarist 2001.a. kuni 18.juulini 2005.a. läbinud hooldusremondi Volkswageni ettevõtte AS-i Saksa Auto remonditöökojas, mida tõendab väljavõte hageja auto hooldusraamatust (lisatud) ning vastavad hoolduskirjete kanded. Hageja soovib läbida hooldusremondi ka edaspidi AS-i Saksa Auto remondikojas. Kostja poolt pakutud auto remont TÜ-s Tehnoauto ei ole hagejale aktsepteeritav, kuna kolmandate isikute poolt teostatud kereremont tähendab hageja jaoks, et auto suhtes ei kehti keregarantii läbiroostetamise osas. Keregarantii kehtimise lakkamisega kaasneb hagejale kuuluva auto turuväärtuse langemine põhjusel, et auto maksumus, mille suhtes kehtib müüja garantii on kõrgem, kui sama auto väärtus, mille suhtes müüja garantii ei kehti. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja arvates ei ületa auto remont 10000 krooni.

Kohtu seisukoht Kohus, ära kuulanud hageja esindaja ja kostja seletused ja uurinud toimikus olevaid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Võlaõigusseaduse /VÕS/ § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kannatada saanud sõiduk Volkswagen Bora kuulub hagejale. Selle kohta on kohtule esitatud ka koopia registreerimistunnistusest /tl 10/. Nimetatud sõiduki vigastuste kohta on esitatud fotod /tl 5-6/. Fotodest nähtuvalt on kannatada saanud sõiduki vasakpoolne tagatiib. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud temal kahju tekkimise tema omandi rikkumise tõttu. Hagejale varalise kahju põhjustanud kostja õigusvastane käitumine on tõendatud IdaPolitseiprefektuuri Narva Politseiosakonna vastuskirjaga /tl 4/, millest nähtub, Vladimir Stulov tõukas teist isikut vastu hageja autot mille tulemusel sai sõiduauto muljuda. Kostja ei vaidle vastu, et ta on tekitanud hagejale varalist kahju, kuid tema arvates ei ületa remondi maksumus 10 000 krooni. Kohus leiab, et kostja vastuväited sõiduauto remondi maksumuse kohta ei ole põhjendatud. Saksa Auto AS-i poolt tehtud arvestuse kohaselt sõiduki VW Bora taastusremondi maksumus on 16194 krooni /tl 8/. Kohus leiab, et sellises ulatuses kahju hüvitamine on mõistlik ja põhjendatud. Hageja on kohtule esitatud dokumentaalse tõendiga, Saksa Auto kirjaga 19.10.2006.a. /tl 37/ tõendanud, et keregarantii läbiroostetamise osas kehtib ainult VW esinduste poolt teostatud kereremontide puhul. Hageja on alates 27.jaanuarist 2001.a. kuni

lg 7 alusel on kohtukulu ja kuuluks väljamõistmisele hageja sõidukulu, mitte tema volitatud esindaja sõidukulu. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS § 436, 442, 445 lg 3, 452 lg 1, 467 lg 1, 468 lg 3, 632 lg 1, 633 lg 1.

/allkiri/ Geete Lahi Kohtunik

ERROR: syntaxerror OFFENDING COMMAND: --nostringval-STACK: /Title () /Subject (D:20060604124948) /ModDate () /Keywords (PDFCreator Version 0.8.0) /Creator (D:20060604124948) /CreationDate (anna.malinovska) /Author -mark-

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.