Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Hageja taotleb kohtule esitatud hagiavalduses kostjalt 120 000 krooni väljamõistmist poolte vahel 23.04.2004 sõlmitud müügi raamlepingu alusel. Lepingu alusel müüs hageja kostjale taimi, istikuid ja aiatarbeid 9 korral 146 718,90 krooni eest. Kauba kättesaamist tõendas kostja allkirjaga arve-saatelehel. Osa kaupa võttis hageja kostjalt tagasi, kostjal on tasumata 102 556,10 krooni. Viivist nõuab hageja 17 443,90 krooni. Kohtuistungil taotles hageja esindaja asja sisulist lahendamist kostja kohalolekuta kooskõlas TsMS § 414 lg 1. Kokkulepet arutama kostja esindaja ei ilmunud. Hageja taotles kostjalt välja mõista võla ja viivise 120 krooni ning menetluskulu 11 956 krooni. Menetluse käik Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja sai saadetu kätte. Esitas kirjaliku vastuse, milles tunnistab hagi ja soovib vaidluse lahendada kokkuleppel. Kohtuistungile kostja esindaja ei ilmunud, esitas taotluse istungi edasilükkamiseks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, ära kuulanud hageja esindaja ja arvestades kostja poolt esitatud kirjalikku vastust, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 440 lg 1 järgi rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagi õigeks ja soovis asja lahendada kokkuleppel. Samas ei ilmunud ta hagejaga kokkusaamisele, et kokkulepet arutada ja vormistada. Kostja ei ole esitanud kohtule teistsugust seisukohta, kui sisaldab tema kirjalik vastus. Kostja taotlust istungi edasilükkamiseks, tõlgendab kohus asja arutamise venitamisena. Kostja ei ole taotluses märkinud, et ta sooviks esitada kohtule varem teatatud hagi õigeksvõtust erinevaid seisukohti. TsMS § 200 lg 1 kohaselt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Sellest tulenevalt pidanuks kostja kohtule põhjendama taotlust, kuivõrd oma kirjalikus vastuses ta tunnistab hagi. § 200 lg 2 kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia TsMS § 440 lg 3 juhindudes ei ole kostja osavõtt kohtuistungist vajalik seoses hagi õigeksvõtuga kohtule esitatud avalduses. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS, mille § 8 lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel viivist. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 tuleb hageja menetluskulud 11 000 krooni välja mõista kostjalt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 7 000 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse ja õigusabi eest 6 000 krooni, mis on kooskõlas § 61 lg 1 p 1 5% hagi rahuldatud osast.

TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse menetluskuluna kostjale hagimaterjalide ning kohtukutse kättetoimetamise kulud 64,30 krooni. T. Hiiuväin kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.