Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Reet Allikvere, Ande Tänav, Kaupo Paal
Määruse tegemise aeg ja koht
02.03.2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-543
Tsiviilasi
RM (M) pärandvara (pankrotis) pankrotihaldur Üllar Talviste hagi RM, MM ning KV vastu kinkelepingute tagasivõitmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.02.2017 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
RM pärandvara (pankrotis) pankrotihaldur Üllar Talviste määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: RM pärandvara (pankrotis) pankrotihaldur Üllar Talviste, lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik Kostja I: RM (isikukood XXXXXXXXXXX, aadress XXX) Kostja II: MM (isikukood XXXXXXXXXXX, aadress XXX) Kostja III: KV (isikukood XXXXXXXXXXX, aadress XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Asjaolud
12.01.2017 esitas RM pärandvara (pankrotis) pankrotihaldur Üllar Talviste (hageja) Harju Maakohtule hagi RM (kostja I), MM (kostja II) ja KV (kostja III) vastu kinkelepingute tagasivõitmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta võrdselt kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt esitas Harju vald 18.05.2015 avalduse 09.06.2009 surnud RM (M) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. 09.05.2016 kuulutati tsiviilasjas nr 2-15-13942 välja RM pärandvara pankrot. Pankrotihalduriks määrati Üllar Talviste. 29.04.2009, napilt 5 nädalat enne surma, kinkis RM notariaalse kinkelepinguga kostjale I Keila linnas, Jõe 11B aadressil asuva kinnistu, sihtotstarbega elamumaa, pindalaga 598 m2 ning kostjale III 1732/3450 kaasomandist Harku vallas, Tabasalu alevikus, Kolde tn 7 asuvast kinnistust, sihtotstarbega elamumaa, pindalaga 3450 m2. Kostja I on RM isa ja kostja II on RM ema ehk nad on lähikondsed PankrS § 117 lg 1 p 3 alusel. Kostja III oli RM elukaaslane ehk nad on lähikondsed PankrS § 117 lg 1 p 2 alusel. Jõe tn 11B kinnistu on hoonestatud ning sellel asub üksikelamu. Jõe tn 11B kinnistu väärtus on 1 500 000 krooni ehk 96 153,84 eurot. Kolde tn 7 kinnistu on hoonestatud ning sellel asub üksikelamu. Kolde tn 7 kinnistu väärtus on 3 500 000 krooni ehk 224 358,97 eurot. Vara väärtuse aluseks on võetud notari poolt määratud tehinguväärtused võõrandamistehingute notariaalsel tõestamisel, mida on aktsepteerinud kostjad ise, sest nad on tehinguid allkirjastades sellega nõustunud. Kokku võõrandati RM poolt vara seega 5 000 000 krooni ehk 320 512,84 euro ulatuses, milline summa moodustab hagi hinna. Õigusliku alusena tugines hageja hagiavalduses PankrS § 109 lg-le 1 ja § 111 lg 1 p-le 2. Hagi esitamisega viibimine on hagiavalduse kohaselt tingitud asjaolust, et pärimistunnistuse väljastas Tallinna notar Priidu Pärna käesolevas asjas ilmse lohakuse tõttu alles 28.08.2015. Esimese astme kohtu määrus 08.02.2017 määrusega jättis Harju Maakohus RM pärandvara (pankrotis) pankrotihaldur Üllar Talviste hagi RM, MM ning KV vastu kinkelepingute tagasivõitmiseks menetlusse võtmata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Riigikohus on märkinud, et TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kolleegium on juhtinud tähelepanu sellele, et viidatud sätte järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu, ning et selle sätte kohaldamisel ei saa hinnata tõendeid (vt nt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p 13; määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 12). Seega tuli kohtutel hinnata, kas hagis esitatud asjaolude tõesuse korral on õigusnormide alusel võimalik hagi rahuldada (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-149-15, p 10). Seega tuleb maakohtul käesoleval juhul hinnata, kas hagis esitatud asjaolude tõesuse korral on õigusnormide alusel võimalik käesolevat hagi rahuldada. Hagiavalduse kohaselt kinkis RM (surnud 09.06.2009) 29.04.2009, napilt viis nädalat enne surma, notariaalse kinkelepinguga kostjale I Keila linnas, Jõe 11B aadressil asuva kinnistu, sihtotstarbega elamumaa, pindalaga 598 m2 ning kostjale III 1732/3450 kaasomandist Harku vallas, Tabasalu alevikus, Kolde tn 7 asuvast kinnistust, sihtotstarbega elamumaa, pindalaga 3450 m2. Kostjad on RM lähikondlased PankrS § 117 lg 1 p 3 tähenduses. Hagiavalusest nähtuvalt esitas Harku vald 18.05.2015 avalduse RM pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. 23.09.2015 määrati RM pärandvara (pankrotis) pankrotimenetluses ajutine haldur. 09.05.2016 kuulutati tsiviilasjas nr 2-15-13942 välja RM pärandvara pankrot ja määrati pankrotihalduriks Üllar Talviste. Hageja on seisukohal, et kuna RM kinkis kinnistud oma lähikondsetele veidi
enne oma surma tasuta ja muu vastusoorituseta, siis sellega vähenes RM varade väärtus kinnisasja väärtuse võrra, mistõttu taotleb hageja tunnistada sõlmitud kinkelepingu ja asjaõiguslepingu kehtetuks. Pankrotiseadus (PankrS) § 111 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti 1) ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, samuti ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni; 2) enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tähtaja algust, kuid viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui kingisaaja oli võlgniku lähikondne ja kui kingisaaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu. Maakohus oli seisukohal, et tegemist on õigust lõpetavate tähtaegadega. Kuivõrd kinkelepingud on sõlmitud 29.04.2009, mis on enam kui viis aastat ajutise halduri nimetamisest 23.09.2015, siis ei ole esitatud hagiavaldusega taotletavat eesmärki võimalik saavutada, kuna täitmata on PankrS §-st 111 lg 1 p 2 tulenev eeldus. Tulenevalt eeltoodust jättis kohus kooskõlas TsMS § 371 lg 2 p 2 ja PankrS § 111 lg 1 p 2 hageja hagiavalduse menetlusse võtmata. TsMS § 372 lg 4 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Kuna hagi on esitatud elektrooniliselt, siis ei pidanud kohus vajalikuks ja otstarbekaks selle tagastamist hagejale. TsMS § 372 lg 6 järgi, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulud jättis kohus juhindudes TsMS § 168 lg-st 1 hageja kanda. Määruskaebus 14.02.2017 esitatud määruskaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 08.02.2017 määrus ja võtta hagiavaldus menetlusse. Hageja märgib, et pärandvara inventuur kestis antud juhul 2015. aasta alguses kaks kuud, sealjuures üleskutsemenetluse teade avaldati 1 nädala jooksul. Seega, juhul kui pärimisasjaga tegelev notar Priidu Pärna ei oleks tekitanud olukorda, kus 4 aastat sisuliselt pärimisasjaga ei tegeletud, oleks ajutine pankrotihaldur määratud hiljemalt 2011. aasta lõpuks-2012 aasta alguseks ja pankrotihaldur oleks käesoleva tagasivõitmise hagi saanud esitada 2012. aasta jooksul (vaieldamatult oleks tagasivõitmise hagi saanud esitada PankrS § 111 lg 1 sätestatud 5 aastase tähtaja jooksul). Seega on PankrS § 111 lg-s 1 sätestatud 5 aastase tähtaja minetus tingitud pärimisasjaga tegelenud notar Priidu Pärna tegevusetusest pärimismenetluses. Hageja möönab, et PankrS § 111 lg 1 on õigust lõpetav tähtaeg ja et õiguskirjanduses tuuakse selgelt esile, et õigust lõpetavate tähtaegade eesmärgiks on välistada teatud õiguste maksma panemine pärast seda, kui vastuväidete esitamise tähtaeg on möödunud, hoolimata sellest, et nõue ise ei pruugi veel põhimõtteliselt aegunud olla (samas tuleb silmas pidada, et pärast õigust lõpetava tähtaja saabumist ei ole võimalik nõuet enam esitada). Õigust lõpetavate tähtaegade märkimisväärselt lühikese kulgemise tagajärjeks on see, et isik, kes nõuet soovib esitada, peab seda tegema üsna lühikese aja jooksul. Selliste tähtaegade lühiduse eesmärk on tagada, et igapäevaste tehingute puhul esitataks nõuded võimalikult kiiresti, sest hiljem võib kohustatud isikul olla võimatu oma kohustust täita. Samuti teenib suhteliselt lühikeste tähtaegade sätestamine õigusrahu huve. Siiski on pankrotihaldur kohustatud esitama käesoleva määruskaebuse, et välistada, et hilisemas kahju hüvitamise nõudes notar Priidu Pärna vastu ei esitataks vastuväidet justkui pankrotihaldur ei ole võtnud ette kõiki meetmeid, et panna tagasivõitmise nõue maksma. Pankrotihaldur leiab, et antud juhul oleks õigust
lõpetava tähtaja kohaldamine vastuolus hea usu põhimõttega. RM võlausaldajad ei peaks saama kahjustatud seetõttu, et notar 4 aastat asjaga ei tegelenud. Kuivõrd võlasuhtele ei kohaldata seadusest tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu, siis palub pankrotihaldur antud juhul siiski võtta hagiavaldus menetlusse, sest see on esitatud 5 aasta jooksul pärast ajutise halduri määramist. Alternatiivselt leiab pankrotihaldur, et TsÜS § 166 lg 1 alusel peatus õigust lõpetav tähtaeg (PankrS § 111 lg 1) perioodiks kui notar Priidu Pärna viis läbi pärimismenetlust (s.o. 4 aastaks). Edasine menetluse käik Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 08.02.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Pankrotiseaduse (PankrS) § 111 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti 1) ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, samuti ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni; 2) enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tähtaja algust, kuid viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui kingisaaja oli võlgniku lähikondne ja kui kingisaaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti jätnud hagi TsMS § 371 lg 2 p-i 2 alusel menetlusse võtmata, leides, et kuivõrd kinkelepingud on sõlmitud 29.04.2009, mis on enam kui viis aastat enne ajutise halduri nimetamist 23.09.2015, siis ei ole esitatud hagiavaldusega taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohtu hinnang, mille kohaselt on PankrS § 111 lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud tähtaegade puhul tegemist õigust lõpetavate tähtaegadega, on õige. Vastavat seisukohta toetab ka Riigikohtu praktika (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-41-13, p 11). Asjaolu, et PankrS § 111 lg-s 1 on tegemist õigust lõpetavate tähtaegadega, on kaebuses möönnud ka hageja ise. Ka ei ole asjas vaidluse all, et käesoleval juhul on kinkelepingute sõlmimise ja ajutise halduri nimetamise vaheline periood pikem kui PankrS § 111 lg 1 p-s 2 sätestatud 5 aastat. Hageja on kaebuses seisukohal, et antud juhul oleks õigust lõpetava tähtaja kohaldamine vastuolus hea usu põhimõttega tulenevalt asjaolust, et PankrS § 111 lg-s 1 sätestatud 5 aastase tähtaja minetus on tingitud pärimisasjaga tegelenud notar Priidu Pärna tegevusetusest pärimismenetluses. Hageja on seisukohal, et juhul kui pärimisasjaga tegelev notar ei oleks tekitanud olukorda, kus 4 aastat sisuliselt pärimisasjaga ei tegeletud, oleks ajutine pankrotihaldur määratud hiljemalt 2011. aasta lõpuks või 2012. aasta alguseks ning pankrotihaldur oleks tagasivõitmise hagi saanud esitada 2012. aasta jooksul. Hageja palub võtta hagiavalduse menetlusse, sest see on esitatud 5 aasta jooksul pärast ajutise halduri määramist. Vastuseks eeltoodud hageja väidetele märgib ringkonnakohus esmalt, et käesoleval juhul ei ole küsimus tagasivõitmise nõude aegumistähtajas, mistõttu ei ole asjassepuutuvad kaebuse väited sellest, millal kinkelepingute tagasivõitmise hagi on esitatud. Praegusel juhul on määruskaebuse väidete pinnalt küsimus selles, kas pärimisasjaga tegelenud notari tegevusetus tingis ajutise pankrotihalduri nimetamise alles 23.09.2015 ja tõi sellega omakorda kaasa selle, et täidetud ei ole PankrS § 111 lg 1 p-s 2 nimetatud eeldus
kinkelepingute tagasivõitmiseks. Ringkonnakohus on seisukohal, et asja materjalide põhjal ei saa järeldada, et PankrS § 111 lg 1 p-s 2 sätestatud õigust lõpetava tähtaja kohaldamine oleks antud juhul vastuolus hea usu põhimõttega. RM pärimismenetlust läbi viinud notarile Priidu Pärnale ei saa ette heita põhjendamatut viivitamist RM pärimismenetluse läbiviimisel, mis tinginuks kinkelepingute tagasivõitmise võimaluse minetamise hagejale. Asjas esitatud tõendid ei toeta kaebuses väidetut, mille kohaselt ei tegelnud notar pärimisasjaga sisuliselt 4 aastat, s.o ajavahemikul 14.07.2011, mil viimane sugulasest pärija pärandist loobus, kuni 01.04.2015. Määruskaebuse lisadena esitatud pärimismenetlust läbi viinud notari 07.12.2015 kirjast maakohtule ja notari poolt kohtule 15.03.2016 e-kirjas antud selgitustest (tl 31-32) nähtuvalt loobusid pärandaja lähisugulased pärandist, misjärel jätkus pärijate otsimine. Seejuures on notar 15.03.2016 kirjas osundanud teise ja kolmanda ringi pärijate tuvastamise keerukusele, märkides, et pärijad ise ei oska täpseid andmeid anda ning registrid on vanemate isikute puhul puudulikud. Ka ei tundnud võlausaldajad huvi pärimistunnistuse väljaandmise vastu. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et määruskaebuse väited ei anna alust asuda PankrS § 111 lg 1 p-s 2 sätestatud õigust lõpetava tähtaja kohaldamise osas maakohtust erinevale seisukohale. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks ka määruskaebuses esitatud alternatiivset seisukohta, mille kohaselt peatus TsÜS § 166 lg 1 alusel PankrS § 111 lg-s 1 sätestatud õigust lõpetav tähtaeg notari poolt pärimismenetluse läbiviimise ajaks, s.o 4 aastaks. Hageja viidatud TsÜS § 166 lg 1 reguleerib pärandvarasse kuuluva või pärandvara vastu suunatud nõude aegumise peatumist. Ringkonnakohus on eelnevalt selgitanud, et käesoleval juhul puudub vaidlus tagasivõitmise hagi aegumise küsimuses, mistõttu ei oma hageja sellekohased väited käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Lisaks märgib kolleegium, et tulenevalt Riigikohtu praktikast ei ole õigustlõpetavale tähtajale analoogia korras aegumistähtaja peatumise ja katkemise regulatsiooni kohaldamine võimalik (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-59-16, p 12). Kuna määruskaebus jääb eeltoodud põhjendustel rahuldamata, jätab kohus määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
(allkirjastatud digitaalselt/) Ande Tänav
(allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.