Hageja Rainer Mõigu pärandvara (pankrotis) pankrotihaldur Üllar Talviste, lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik Kostja Tallinna notar Priidu Pärna, lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Kattel Kolmas isik If P&C Insurance AS, seaduslik esindaja Allan Habicht
Asja läbivaatamise kuupäev
13. aprill 2020. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 12. novembri 2019. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-17-13190 muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse õiguslikke põhjendusi.
4.Välja mõista Rainer Mõigu pärandvara (pankrotis) pankrotihaldurilt Üllar Talvistelt Priidu Pärna kassatsiooniastme menetluskulud 2100 eurot. Jätta Rainer Mõigu pärandvara (pankrotis) pankrotihalduri Üllar Talviste tasutud tagatis 1750 eurot Priidu Pärna menetluskulude katteks ja lugeda selles osas Priidu Pärna kasuks väljamõistetud menetluskulud kaetuks ning lugeda Rainer Mõigu pärandvara (pankrotis)
2-17-13190 pankrotihaldurilt Üllar Talvistelt Priidu Pärna kasuks välja mõistetuks kassatsiooniastme menetluskulu 350 eurot.
5.Eurostauto OÜ poolt Rainer Mõigu pärandvara (pankrotis) pankrotihalduri Üllar Talviste eest tasutud tagatis 1750 eurot kanda Priidu Pärna nimetatavale kontole.
1.Rainer Mõigu pärandvara (pankrotis) pankrotihaldur Üllar Talviste (hageja) esitas 5. septembril 2017. a Harju Maakohtule hagi Tallinna notari Priidu Pärna (kostja) vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista kahju hüvitise 320 512 eurot 84 senti ja seaduses sätestatud määras viivise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni nõude täieliku rahuldamiseni. Hagiavalduse kohaselt suri 9. juunil 2009. a Rainer Mõik. 13. juulil 2009. a alustas kostja avalduse alusel Rainer Mõigu pärimismenetlust.
14.juulil 2009. a avaldas kostja Ametlikes Teadaannetes pärimisteate. Viimased kolm Rainer Mõigu sugulast loobusid pärandist 14. juulil 2011. a. Hageja leidis, et hiljemalt 14. juulil 2011. a olid kõik pärija tuvastamiseks vajalikud toimingud tehtud ning kostjale pidi olema selge, et seaduse järgi on Rainer Mõigu pärijaks tema elukohajärgne kohalik omavalitsus Harku vald. E-notari andmebaasis olevatest pärimistoimiku materjalidest nähtuvalt koostas kostja 3. augustil 2012. a otsuse kavandi Rainer Mõigu pärandvara inventuuri määramise kohta. Kavand jäi otsuseks vormistamata. Pärimisasi jäi mitmeks aastaks seisma. Alles 1. aprillil 2015. a ehk neli aastat pärast pärimisasja aktiivsete toimingute lõppu ja pärija väljaselgitamist tegi kostja pärandvara inventuuri määramise otsuse nr 184/10-2015, mis sisult ühtib kolm aastat varem koostatud otsuse kavandiga.
29.mail 2015. a koostas kohtutäitur Mati Kadak kostja 1. aprilli 2015. a otsuse alusel pärandvara nimekirja. 28. augustil 2015. a väljastas kostja Harku vallale pärimistunnistuse. Kostja lõpetas pärimismenetluse alles kuus aastat pärast Rainer Mõigu surma ja pärimismenetluse alustamist ning rohkem kui neli aastat pärast aktiivsete toimingute lõppu ja pärija (Harku vald) selgumist. E-notari andmebaasis olevatest pärimistoimiku logiandmetest nähtuvalt ei teinud kostja ajavahemikul
14.juulist 2011 kuni 1. aprillini 2015 Rainer Mõigu pärimismenetluses ühtegi uut toimingut.
18.septembril 2015. a esitas Harku vald avalduse Rainer Mõigu pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. 9. mail 2016. a kuulutati tsiviilasjas 2-15-13942 välja Rainer Mõigu pärandvara pankrot ja pankrotihalduriks määrati Üllar Talviste. 10. oktoobril 2016. a toimus nõuete kaitsmise koosolek ja 1. augustil 2017. a täiendav nõuete kaitsmise koosolek, mille tulemusena kaitsti pankrotimenetluses kahe võlausaldaja – Harku valla (Harku Vallavalitsuse kaudu) ja Eurostauto OÜ – nõuded.
12.jaanuaril 2017. a esitas hageja Rein Mõigu, Milvi Mõigu ja Kristhel Viilmanni vastu hagi kinnistute kinkelepingute tagasivõitmise nõudes, kuna vahetult enne surma võõrandas Rainer Mõik temale kuulunud kaks kinnistut nimetatud isikutele tasuta. Kinnistute kinkelepingutes avaldatud tehinguväärtustest nähtuvalt on Rein ja Milvi Mõigule ning Kristhel Viilmannile kingitud kinnistute väärtus kokku viis miljonit Eesti krooni ehk 320 512 eurot 84 senti.
8.veebruari 2017. a määrusega tsiviilasjas 2-17-543 jättis Harju Maakohus hageja tagasivõitmise hagi menetlusse võtmata, kuna täitmata oli pankrotiseaduse (PankrS) § 111 lg 1 p-st 2 tulenev eeldus, mille järgi saab tagasi võita tehinguid, mis on tehtud viie aasta jooksul enne ajutise halduri määramist. Kuivõrd kinkelepingud kinnistute võõrandamiseks sõlmiti 29. aprillil 2009. a ja Rainer Mõigu pärandvara pankrotiasjas määrati ajutine haldur alles 23. septembril 2015, oli tagasivõitmise hagi 2(10)
2-17-13190 esitamise hetkeks seaduses ettenähtud viieaastane tähtaeg möödunud. Harju Maakohtu 8. veebruari 2017. a määrus jõustus lõplikult 22. mail 2017. a. Hageja ei saanud esitada kinnistute kinkelepingute tagasivõitmise hagi PankrS § 111 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul kostja alusetu viivitamise tõttu. Kostja ei tegelenud pärimisasjaga neli aastat. Kui kostja oleks lahendanud Rainer Mõigu pärimismenetluse seaduses nõutud mõistliku aja jooksul, oleks pärandvara ajutine pankrotihaldur määratud hiljemalt 2012. a alguseks ning tagasivõitmise hagi oleks saanud esitada 2012. a jooksul ehk tähtaegselt. Kostja ametikohustuste raske rikkumine muutis kinketehingute tagasivõitmise võimatuks ning tekitas sellega Rainer Mõigu pärandvara pankrotimenetluses kaitstud nõuetega võlausaldajatele kahju kinnistute kinketehingute väärtuses ehk 320 512 eurot 84 senti. Hageja palus kostjalt nimetatud summa kahju hüvitisena välja mõista. Kostja õigusvastaseks teoks on ebamõistlikult pikk viivitus Rainer Mõigu pärimisasjas inventuuri määramise otsuse tegemisel ning pärimistunnistuse väljastamisel. Kostja oleks pidanud notariaadiseaduse (NotS) § 37 lg 1 ja pärimisseaduse (PärS) § 171 lg 1 järgi väljastama pärimistunnistuse ja alustama inventuuri määramisega hiljemalt juulis 2011. Kostja väljastas Harku vallale pärimistunnistuse 28. augustil 2015. a ehk neli aastat pärast seda, kui kostja oli Rainer Mõigu pärija välja selgitanud. Neli aastat ei saa ühegi tõlgenduse järgi olla mõistlik aeg. Kostja on kohustuste rikkumist Rainer Mõigu pärimismenetlusega venitamisel tunnistanud. 15. juuni 2017. a e-kirjas pankrotihaldurile kinnitas kostja, et tal ei ole viivitamiseks õigustatud põhjuseid.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Hagejal ei ole kostja vastu nõudeid, mida ta saaks esitatud hagiga maksma panna. Kostjal ei ole võimalik võlausaldajate ning pärandvara pankrotihalduri õigusi rikkuda, sest notar ei vastuta ühegi seaduse alusel pärandaja ega erinevate juriidiliste isikute tehtud tehingute, õiguste ja (aegunud) kohustuste täitmise, samuti pärandvara pankroti eest. Hageja nõue on aegunud. Hageja nõudel ei ole seost kostja ega pärimismenetlusega. Sellisele huvile ei peaks riik andma õiguskaitset. Võlausaldaja väidetava nõude maksmapanek ja selleks õiguskaitsevahendite valik ei sõltu notari ametitoimingute tegemisest ja kestusest, vaid ainult võlausaldajast endast. Hagis notarile etteheidetav tegevusetus ei takista mingil viisil võlausaldajal õiguskaitsevahendite kasutamist enne nõude aegumist. Tagasivõitmise tähtaja kulgemine oli võlausaldajatele teada erinevalt notarist ja nad saanuks väidetavat kahju vältida. Hageja väited ja esitatud hinnangud on faktiliselt ja õiguslikult ekslikud eelkõige põhjusel, et notari ülesandeks ei ole pärandaja abstraktsete võlausaldajate kaitse. Pärimismenetluse eesmärk on isiku õigusjärglase väljaselgitamine, mitte tema võimalike tehingute ja nende õiguslike tagajärgede tuvastamine. Hageja väidab, et notar pidanuks pärandvara inventuuri määrama 14. juulil 2011. a, sest siis oli pärija isik selge. NotS §-d 37 ja 38, samuti PärS § 171 lg 1 sätestavad, et notar tõestab pärimistunnistuse pärast seda, kui pärija pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud. PärS ei sätesta tähtaegu, kriteeriume ning aluseid selle kohta, millal on pärija pärimisõigus ja selle ulatus piisavalt tõendatud, ega ka tähtaega pärimistunnistuse tõestamiseks. Notarite praktikas tegeletakse pärimisasjadega vastavalt sellele, millised on konkreetsed asjaolud. Kui notarile on teada kiiret tegutsemist nõudvad asjaolud, siis nende menetlustega tegeletakse esmajärjekorras. Rainer Mõigu pärimismenetluses selliseid asjaolusid ei olnud. Vaidlusalune menetlus toimus tavapärase praktika kohaselt. 3(10)
2-17-13190 Kui võlausaldajad ei teatanud oma nõudest notarile ja kohtutäiturile ajavahemikul 2009–2015, ei ole neil alust notarile ette heita NotS §-de 37–38 ja PärS § 171 rikkumist ning sellise rikkumise teoreetilise tagajärjena võlausaldajatele kahju tekkimise ettenähtavust. Õiguslikult välistab põhjusliku seose lisaks see, et võlausaldajad jätsid kasutamata PankrS § 9 lg-st 2 ning PärS § 111 lg-st 3 tulenevad õiguskaitsevahendid. Võlausaldaja võib lisaks PärS § 166 lg 1 järgi nõuda notarilt ametitoimingu tegemist ja NotS § 41 lg 4 kohaselt, kui notar on tema arvates viivituses, nõuda notarilt kirjalikku selgitust, miks notar ametitoimingut ei tee. Võlausaldaja Eurostauto OÜ saanuks tagasivõitmise nõude esitamise tähtaja lõppemise vältimiseks esitada Rainer Mõigu vara suhtes pankrotiavalduse. Kostja ei vastuta võlausaldaja tegemata toimingu eest, mis oleks kahju ära hoidnud. Kahjustatud isik ei saa riigivastutuse seaduse (RVastS) §-st 7 tulenevalt notarilt kahju hüvitamist nõuda, kui ta ei püüdnud kahju põhjustavat notari tegevusetust enda õigeaegse sekkumisega ära hoida. Kui eeldada, et kahju on osaliselt tingitud notarist, siis tuleb hinnata kas hageja järgis võlaõigusseaduse (VÕS) 139 lg-st 2 tulenevat kohustust võtta tarvitusele kõik mõistlikud meetmed, et kahju ära hoida või kahju ohule notari tähelepanu juhtida. Kinnistute tagasivõidetavus ei ole tõendatud. Tagasivõitmise hagi väärtus sõltub selle edulootusest ning tegelikust täidetavusest. Tagasivõitmise eesmärk peaks olema võlausaldajate huvide teadliku kahjustamise tagasipööramine. Hagi edulootus olnuks kesine, sest võlausaldaja huvide kahjustamiseks PankrS § 110 lg 3 tähenduses ei ole isiku surm. 29. aprilli 2009. a kinkelepingud ei kahjustanud võlausaldajate huve.
3.Maakohus kaasas kostja avalduse alusel 10. jaanuari 2018. a määrusega iseseisva nõudeta kolmanda isikuna menetlusse kostja kindlustusandja If P&C Insurance AS (kolmas isik).
4.Kolmas isik leidis, et hagi rahuldamiseks peaksid olema täidetud järgmised tingimused: hagejale peaks olema tekkinud kahju; peaks esinema kostja õigusvastane tegu kas tegevuse või tegevusetuse kujul; hagejale tekkinud kahju ning kostja õigusvastase teo vahel peaks olema põhjuslik seos; kostja peaks olema rikkumises süüdi; peaks esinema olukord, kus kahju tekkimist ei olnud võimalik vältida, nõudes pärimismenetluse toimingute kiiremat tegemist; kahju hüvitamine peaks olema kooskõlas notari väidetavalt rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga. Arvestada tuleks ka seda, kas esineb RVastS § 13 lg-st 1 tulenevaid notari vastutuse piiramise aluseid.
Hagejale kahju tekkimine ei ole tõendatud. Rainer Mõigu 29. aprillil 2009. a sõlmitud kinkelepingud ei ole PankrS § 111 lg 1 p 2 alusel tagasivõidetavad. Võlausaldaja Eurostauto OÜ oleks saanud esitada kohtule avalduse Rainer Mõigu pärandi hoiumeetmete rakendamiseks ja pärandi hooldaja määramiseks. Eurostauto OÜ oleks saanud ise alustada pankrotimenetluse, esitades pankrotiavalduse, selleks ei olnud vaja oodata pärimistunnistuse väljastamist. Lähtuvalt eeltoodust puudub põhjuslik seos kostjale etteheidetava tegevusetuse ning võlausaldajale väidetavalt tekkinud kahju vahel. Eurostauto OÜ enda käitumine on põhjuslikus seoses hagis väidetava kahjuliku tagajärjega. Kuivõrd hagejale ei ole kahju tekkinud, siis ei saa esineda ka põhjuslikku seost notari tegevuse ning kahju tekkimise vahel. Ei esine kostja ametikohustuse rikkumist ja süüd. Pärimismenetlus toimus vastavalt pärimisjuhtumi asjaoludele, seadusele ja notariaalpraktikale. PärS ei sätesta tähtaegu, kriteeriume ning aluseid selle kohta, millal on pärija pärimisõigus piisavalt tõendatud. Isegi juhul, kui kostja oleks Rainer Mõigu pärimismenetlusega viivitamisel rikkunud NotS § 37 lg 1 ning § 38 lg 1 nõudeid, ei oleks kahju hüvitamine kooskõlas rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga. 4(10)
2-17-13190 Kui kahju on tekkinud, esineb alus hüvitise vähendamiseks nullini. Eurostauto OÜ-l oleks olnud võimalik juba Rainer Mõigu pärandvara pärimismenetluse kestel esitada kohtule avaldus Rainer Mõigu pärandi hoiumeetmete rakendamiseks ja pärandi hooldaja määramiseks. Peale pärandi hooldaja määramist oleks Eurostauto OÜ-l olnud võimalik esitada PankrS § 10 lg-st 31 lähtudes pärandi hooldajale pankrotihoiatus ning seejärel pankrotiavaldus Rainer Mõigu pärandvara suhtes.
5.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja nõue kostja vastu aegunud. Hageja nõude aegumine kostja vastu ei saanud alata enne seda, kui Üllar Talviste nimetati pankrotihalduriks, ning seda sõltumata teistest kahjunõude aluseks olevatest asjaoludest. Kuivõrd hageja pöördus kahjunõudega kohtusse 5. septembril 2017. a, ei olnud hageja nõue kostja vastu aegununud. Hageja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud. Hageja viide sellele, et pärijal võib olla huvi pärandvara suurendamise vastu, ei võimalda nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Notari kohustuseks pärimismenetluses ei ole tagada objektiivselt ja faktiliselt kõigile võlausaldajatele võimalust kasutada pärandvara suhtes edukalt õiguskaitsevahendeid, kui võlausaldaja ise tähtaegselt ei võta ette samme oma õiguste kaitseks. Pankrotimenetluse eesmärgiks on üksnes võlausaldajate nõuete rahuldamine, mitte nende vara suurendamine või pankrotimenetluse kulude katmine. Täitmata on seaduses ettenähtud eeldused notari vastu nõude esitamiseks, puudub kostja õigusvastane tegu ja põhjuslik seos kostjale etteheidetava teo ning hagejale väidetavalt tekkinud kahju vahel. Maakohus nõustus kostjaga, et pankrotihaldur jättis ilma õigusliku aluseta vastu vaidlemata Eurostauto OÜ nõudele.
6.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on pankrotihaldur käesolevas menetluses õigustatud isikuks ehk õige hageja. Pärimismenetlusega ebamõistlik viivitamine on õigusvastane tegu ning seda ka vaatamata sellele, et seaduses ei ole sätestatud konkreetset pärimismenetluse tähtaega. Kui maakohus leidis, et kostja ei ole rikkunud ühtegi seaduses sätestatud kohustust, oleks kohus pidanud kontrollima, kas kostja on rikkunud käibekohustust. Pärimismenetluse lõpetamisega viivitamine põhjustas võlausaldajatele ja pärijale kahju. Põhjuslik seos ei muutu olematuks, kui võlausaldajad ei olnud pärimismenetluses aktiivsed. Notari kutsealase kohustuse eesmärgiks on õigussuhete turvalisuse tagamine ja õigusvaidluste ennetamine, seega oli pärimismenetluse toimingute mõistliku aja jooksul tegemise eesmärgiks ka selle kahju ärahoidmine, mille hüvitamist hagiga nõutakse. Kostja jaoks ei saanud olla ettenägematu, et kuus aastat pärimismenetlusega viivitamine võib kaasa tuua kahju. Kostja tegevuse tulemusena ei olnud võimalik pärandvarasse vara tagasi võita. Maakohus jättis tähelepanuta, et juhul, kui võlausaldajate nõuete rahuldamise tagajärjel jääb vara järele, kuulub see pärijale. Haldur peab kaitsma ka pärija huve.
7.Kostja ja kolmas isik vaidlesid esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus muutis osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled apellatsioonimenetluses selle üle, kas kostja peab notarina hüvitama hagejale summa, mis vastab tsiviilasjas nr 2-17-543 tagasi võitmata jäänud kinnistute väärtusele.
5(10)
2-17-13190 Ringkonnakohus ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole kannatanuks, kes saaks hagiavalduses toodud asjaoludel kostja vastu kahju hüvitamise nõude esitada. Ringkonnakohus leidis, et pärandvara on vara ja sellega seotud õiguste ja kohustuste kogum. Sellest tulenevalt võib hageja nõuda kahju hüvitamist juhul, kui ta leiab, et keegi on pärandvara vähenemise põhjustanud. Hageja väidab, et kostja viivitas Rainer Mõigu pärimismenetlusega ning kui kostja ei oleks viivitanud, oleks Rainer Mõigu pärandvaras olnud võlausaldajate nõuete rahuldamiseks vara rohkem, sest pankrotihaldur oleks saanud eduka vara tagasivõitmise hagi esitada seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Hageja väidab, et kostja tegevusetuse tõttu ei olnud tema esitatud hagi kinkelepingute tagasivõitmiseks edukas. PankrS § 55 lg 1 järgi kaitseb haldur kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. Halduril oli kohustus esitada tagasivõitmise hagi, kui ta leidis, et nende tehingutega kahjustati võlausaldajate huve. NotS § 14 lg 1 esimese ja teise lause järgi vastutab notar oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Riigivastutuse seaduses reguleerivad kahju hüvitamist § 7 jj. RVastS § 7 lg-s 4 sätestatu kohaselt kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks riigivastutuse seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega. Ringkonnakohus nõustus hageja seisukohaga, et kostja viivitas pärimistunnistuse väljaandmisega põhjendamatult kaua, rikkudes sellega oma kohustusi pärimismenetluse toimingute tegemisel. Sellega on tõendatud kostja õigusvastane tegu. Pärimistoimiku väljavõttest nähtuvalt loobusid viimased pärijad pärandist 14. juulil 2011. a. Kuivõrd Rainer Mõigu pärimisasjas oli palju võimalikke pärijaid ning pärandist loobumise avaldusi tõestasid lisaks kostjale veel kolm notarit, ei saa ajavahemikul 2011. a juulist kuni 2012. a augustini kostjale ette heita pärimisasjaga tegelemisega viivitamist. Arvestades, et pärimisest loobusid nii testamendijärgne pärija kui ka seadusjärgsed pärijad ning neid oli palju, siis umbes üheaastane asja menetlemise peatumine peale teadaolevalt viimase pärandaja sugulase pärandist loobumist ei ole kostjale etteheidetav. 3. augustil 2012. a koostas kostja inventuuri määramise kavandi. Sama kavandi vormistas kostja otsuseks 1. aprillil 2015. a. On tõendamata, et kostja oleks 3. augustist 2012. a kuni
1.aprillini 2015. a teinud Rainer Mõigu pärimisasjas toiminguid. Kostja viivitas pärimistunnistuse väljastamisega rohkem kui kaks aastat. Kostja tegu pärimismenetlusega viivitamisel on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes. Selle sätte kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kostjat kohustasid pärimismenetluse toiminguid mõistliku aja jooksul tegema PärS § 171 lg-d 1 ja 6 koosmõjus NotS § 37 lg-ga 1. Nende sätete eesmärgiks on kaitsta kannatanut mh sellise kahju eest, mille hüvitamist hageja hagis nõuab, st kahju eest, mis tekib selle tõttu, et pärimismenetluse toimingud tehti mõistlikku tähtaega ületades. PärS § 171 lg 1 sätestab notari kohustuse tõestada pärimistunnistus, kui pärija pärimisõigus on piisavalt tõendatud. NotS § 37 lg 1 lubab ainult piiratud asjaoludel ametitoimingu ja ametiteenuse edasilükkamist. PärS 171 lg 6 sätestab kohustuse pärimistunnistus väljastada isegi siis, kui pärija pärimisõigus või selle ulatus ei ole piisavalt tõendatud. Nimetatud normid kaitsevad pärija ja pärandaja võlausaldajaid. Mõistliku aja jooksul toimunud pärimismenetluse eesmärk on tagada pärandi vastu võtnud pärijale õigustest ja kohustustest teadasaamine, nendega seotud toimingute õigeaegne tegemine ning pärandvara säilimine. Viimasena märgitu kaitseb ka pärandaja võlausaldaja huve. Seega kaitsevad mõistliku aja jooksul pärimismenetluse toiminguid tegema kohustavad sätted 6(10)
2-17-13190 nii pärija kui ka pärandaja võlausaldajate huve, et kaitsta neid mh võimaliku kahju eest, mis võib tekkida, kui pärimismenetlusega viivitatakse ebamõistlikult kaua. Maakohus on põhjendamatult jätnud hindamata, kas hagejale on tekkinud kahju. Selleks tuleb tuvastada, kas hageja hagi kinnistute tagasivõitmiseks oleks olnud edukas.
29.aprillil 2009. a kinkis Rainer Mõik endale kuuluvad kinnistud lähikondsetele. Ringkonnakohus leidis, et kinkelepingud ei kahjustanud PankrS § 109 lg 1 mõttes võlausaldajate huve. Praeguses asjas on pankrotimenetluses tunnustatud kahe võlausaldaja nõuded – Eurostauto OÜ nõue 421 177 eurot 78 senti ja Harku valla nõue 42 eurot. Eurostauto OÜ nõudele oleks saanud pankrotimenetluses esitada aegumise vastuväite. Eurostauto OÜ, Varandeel Invest OÜ ja Bonner Group OÜ sõlmisid 4. mail 2009. a aktsiate müügilepingu. Samal päeval sõlmis Eurostauto OÜ Rainer Mõiguga käenduslepingu, mille järgi Rainer Mõik vastutas kõigi Varandeel Invest OÜ ja Bonner Group OÜ kohustuste eest, mis tulenesid aktsiate müügilepingust. 17. juunil 2009. a esitas Eurostauto OÜ Varandeel Invest OÜ-le ja Bonner Group OÜ-le aktsiate müügilepingust taganemise avalduse. Taganemisega seotud nõue põhivõlgnike vastu aegus 20. juunil 2012. a. Seega oleks pankrotihaldur pidanud Eurostauto OÜ nõudele vastu vaidlema väitega, et nõue on aegunud. Põhjendatud on küll hageja väide, et võlausaldaja ja põhivõlgnike vahel sõlmitud tehingust tulenev nõue ja käenduslepingust tulenev nõue võivad aeguda erineval ajal, kuid hageja on arvestamata jätnud selle, et VÕS § 149 lg 1 kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, st käendaja saab esitada ka väite, et nõue põhivõlgniku vastu on aegunud. Seega ei saa hageja tugineda väitele, et kinkeleping kahjustas Eurostauto OÜ kui pankrotivõlausaldaja huve. Isegi juhul, kui asjas oleks tõendatud, et Eurostauto OÜ nõue tunnustati pankrotimenetluses õigesti, tulnuks hagi ikkagi rahuldamata jätta, sest kahjuhüvitise väljamõistmise välistab asjaolu, et Eurostauto OÜ jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata. Eurostauto OÜ oleks saanud vältida kahju, mis tulenes tagasivõitmise hagi hilinenult esitamisest. Hiljemalt 2011. a novembris oli Eurostauto OÜ teadlik, et kostja pärimismenetluses on kõik sugulased pärandist loobunud, ning teadis ka seda, et Rainer Mõigu vara oli enne Eurostauto OÜ-ga tehingu tegemist ümber registreeritud temale lähedaste isikute omandisse. PärS § 111 lg 3 annab võlausaldajale õiguskaitsevahendi – nõuda kohtult pärandi hoiumeetmete rakendamist, millega kaasneb automaatselt pärandvara inventuuri määramine. Eurostauto OÜ saanuks kirjeldatud tagasivõitmise nõude esitamise tähtaja lõppemise vältimiseks esitada Rainer Mõigu pärandvara vastu nõude pärandi hoiumeetmete rakendamiseks ja pankrotiavalduse. Eurostauto OÜ oleks saanud tagada pankrotimenetluse varasema algatamise, mis oleks kahju tekkimise ära hoidnud. Pankrotimenetluses teine tunnustatud nõue on Harku vallal, kes on ise Rainer Mõigu pärija. Nõue tuleneb pärandvara inventuuri kuludest. Tagasivõitmise hagi eesmärgiks on kõrvaldada võlausaldajate kahjustamine, mitte pärijat rikastada. Kui tehing teisi võlausaldajaid ei kahjusta, tuleks eelistada pärandaja tehtud tehingu kehtima jäämist.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palub hageja saata asja uueks läbivaatamiseks madalama astme kohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus jätnud vastamata mitmele apellatsioonkaebuse väitele, mis puudutavad maakohtus tõendite hindamata jätmist. Ringkonnakohus 7(10)
2-17-13190 on jätnud tähelepanuta, et nõue käendaja vastu aegub põhivõlanõudest eraldi. Ekslik on seisukoht, et haldur ei peaks kaitsma Harku valla kui võlausaldaja huve. Pankrotihalduri kohustuseks on kaitsta kõigi võlausaldajate huve. Samuti ei ole põhjendatud ringkonnakohtu seisukoht, et isegi kui kostja vastutaks kahju tekitamise eest, välistaks hüvitise väljamõistmise asjaolu, et Eurostauto OÜ jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata. Kostjale kui notarile pidi olema selge, et toimingu tegemisega viivitamine võib tekitada kahju.
10.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kolmas isik seisukohta ei avaldanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 1 alusel muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium muudab TsMS § 692 lg 2 alusel osaliselt ringkonnakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.
12.Kohtud on tuvastanud järgmised asjas tähtsad asjaolud: Rainer Mõik kinkis 29. aprillil 2009. a notariaalse lepinguga oma isale Rein Mõigule Keila linnas Jõe 11b asuva kinnistu ja elukaaslasele Kristhel Viilmanile 1732/3450 kaasomandist Harku vallas Tabasalu alevikus Kolde 7 asuvast kinnistust (29. aprilli 2009. a kinkelepingud); Rainer Mõik suri 9. juunil 2009. a; kostja algatas 13. juulil 2009. a Rainer Mõigu pärimismenetluse; Rainer Mõigu testamendijärgne pärija ja sugulased (kokku 29 inimest) loobusid pärandist hiljemalt 14. juulil 2011. a; kostja tegi 1. aprillil 2015. a pärandvara inventuuri määramise otsuse nr 184/10-2015; kostja väljastas 28. augustil 2015. a Harku vallale pärimistunnistuse Rainer Mõigu pärandi kohta, mille peale Harku vald esitas 18. septembril 2015. a Harju Maakohtule avalduse Rainer Mõigu pärandvara pankroti väljakuulutamiseks; Harju Maakohus nimetas 23. septembril 2015. a Rainer Mõigu pärandvara ajutiseks halduriks Katrin Prüki. Ajutise halduri aruande kohaselt oli Rainer Mõigul vara 310 eurot 53 senti ning kohustusi 4117 eurot 70 senti; Harju Maakohus kuulutas 9. mail 2016. a tsiviilasjas nr 2-15-13942 välja Rainer Mõigu pärandvara pankroti ja määras pankrotihalduriks Üllar Talviste; Rainer Mõigu pankrotimenetluses tunnustati Eurostauto OÜ nõue 421 177 eurot 78 senti ja Harku valla nõue 42 eurot, ilma et nõudeid oleks vaidlustatud; hageja esitas 12. jaanuaril 2017. a Harju Maakohtule 29. aprilli 2009. a kinkelepingute tagasivõitmiseks hagi, mille maakohus jättis 8. veebruaril 2017. a määrusega menetlusse võtmata, sest hagi esitamiseks ette nähtud viieaastane tähtaeg oli ületatud. Määrus jõustus
22.mail 2017. a.
13.Ringkonnakohus jättis hagi rahuldamata põhjusel, et kinkelepingud ei kahjustanud võlausaldajate huve. Lisaks leidis ringkonnakohus, et kahju hüvitamise välistaks ka asjaolu, et Eurostauto OÜ jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata, sest saanuks pärandvara hoiumeetmeid taotleda ja sellega kahju tekkimist vältida. Sealjuures on ringkonnakohus viidanud VÕS §-le 139. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu järeldusega, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuid muudab selles osas ringkonnakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi. Kolleegiumi hinnangul välistab kostja vastutuse RVastS § 7 lg 4 koosmõjus VÕS § 127 lg-ga 4, sest kostja tegevus (pärimistunnistuse väljastamisega viivitamine) ei saa hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral olla põhjuslikus seoses hagejale väidetavalt tekkinud kahjuga. Kolleegium on varem 8(10)
2-17-13190 leidnud, et pärimistunnistusel ei ole õigustloovat tähendust ja pärandi üleminekuks ei ole vaja pärimistunnistust väljastada (vt Riigikohtu 9. oktoobri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-12712, p 15). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde ja lisab, et pärimistunnistuse väljastamine ei ole eelduseks ka pärandvara hoiumeetmete rakendamiseks ega pärandvara pankrotiavalduse esitamiseks.
14.Pärandaja võlausaldajatel on sõltumata sellest, kas pärimismenetlus on lõppenud ja kas kellelegi on antud välja pärimistunnistus, õigus PärS § 111 lg 3 alusel taotleda pärandvara hoiumeetmete rakendamist. Pärandvara hoiumeetmeks on PärS § 110 lg 2 p 1 kohaselt pärandvara valitsemise korraldamine. Pärandvara valitsemiseks nimetab kohus PärS § 112 lg 1 esimese lause kohaselt pärandi hooldaja. Sama lõike teise lause kohaselt määrab kohus koos hooldaja nimetamisega ka inventuuri tegemiseks kohtutäituri. Inventuuri käigus koostatakse pärandvara nimekiri, kuhu kantakse kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad ning õigused ja kohustused, samuti nende tähistamiseks ning väärtuse kindlakstegemiseks vajalik kirjeldus ja hinnang (vt PärS § 139 lg 5). Kui selgub, et pärandvarast ei jätku kõigi PärS § 142 lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud nõuete rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on pärandvara hooldaja või pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks (vt PärS § 142 lg 6). PankrS § 9 lg-d 1 ja 2 annavad võlausaldajale õiguse esitada pankrotiavaldus surnud isiku vara suhtes (vt Riigikohtu 23. märtsi 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-09, p 11). Seega on pankrotimenetlus võimalik algatada ka ilma pärandvara hoiumeetmeid taotlemata.
15.Kohtute tuvastatud ja menetlusosaliste vaidlustamata asjaolude kohaselt tunnustati Rainer Mõigu pärandvara pankrotimenetluses kahe võlausaldaja – Eurostauto OÜ ja Harku valla – nõudeid. Eurostauto OÜ sai enda nõudest pärandvara vastu teada hiljemalt 2011. a novembris. Harku vald sai enda pärimisõigusest ja inventuuri kulude kandmise kohustusest teada pärast tagasivõitmise hagi esitamiseks ettenähtud tähtaja möödumist, 2. juunil 2015. a. Kolleegiumi hinnangul on kohtud Harku valda ekslikult pidanud pankrotimenetluse võlausaldajaks. Harku valla nõue tuleneb pärandvara inventuuri tegemise kulust. Pärandvara inventuuri tegemise kulud hüvitatakse PärS § 139 lg 8 kohaselt pärandvara arvel. Juhul kui inventuuri tulemusena kuulutatakse välja pärandvara pankrot, on inventuuri tegemise kulud pankrotimenetluse kulud PankrS § 150 mõttes, mis hüvitatakse PankrS § 146 lg 1 p 4 kohaselt enne jaotise väljamaksmist. Seega ei ole pärandvara inventuuri kulud kandnud isik ainuüksi nende kulude kandmise tõttu pärandvara pankrotimenetluses võlausaldajaks.
16.Kuna eeltoodust nähtuvalt ei ole pärandvara pankrotimenetluse algatamise eelduseks see, et välja oleks antud pärimistunnistus, siis ei saa pärimistunnistuse väljastamisega viivitamine olla põhjuslikus seoses sellega, et hageja kaotas võimaluse PankrS § 111 lg 1 p-s 2 sätestatud viieaastase tähtaja jooksul esitada kõnealuste kinkelepingute tagasivõitmise nõuded. Sellest omakorda järeldub, et isegi kui kostja pani pärimisõiguse tunnistuse väljaandmisega viivitamisel toime õigusrikkumise, ei saa see õigusrikkumine olla põhjuslikus seoses hageja kahjuga.
17.Põhjusliku seose puudumise tõttu ei saa kostja vastutada hagejale tekkinud kahju eest ning hagi tuleb õigusliku põhjendamatuse tõttu jätta rahuldamata. Kuna kostja väidetav tegevusetus ei saa olla hageja väidetava kahju põhjuseks, siis ei ole praeguse asja lahendamisel tähtsust, kas kostja viivitas pärimistunnistuse väljastamisel ebamõistlikult. Samuti ei ole tähtsust sellel, kas hageja soovitud tagasivõitmine oleks olnud edukas, kas hageja oleks haldurina pidanud pankrotimenetluses esitama Eurostauto OÜ nõudele vastuväite, kelle huvides haldur tegutseb ega ka muudel pankrotimenetlusega seotud küsimustel. Seetõttu tuleb need põhjendused ringkonnakohtu otsusest välja jätta. Kuivõrd kassatsioonkaebuse väited puudutavad ringkonnakohtu otsusest välja jäetud põhjendusi, ei pea kolleegium vajalikuks neile vastata. 9(10)
2-17-13190
18.Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kassatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. TsMS § 174 lg 3 järgi määrab kolleegium kindlaks menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud. Kostja kassatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale kassatsiooniastmes osutatud õigusabi 22 tundi 45 minutit tunnihinnaga 175 eurot ilma käibemaksuta. Kolleegium leiab, et taotluses esitatud õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Arvestades asjaolu, et pooled on vaielnud samade küsimuste üle alates menetluse algusest, kassatsioonkaebuses ei tõstatanud hageja olulisel määral uusi õiguslikke probleeme ning sama vandeadvokaat on kostjat esindanud kogu menetluse käigus, siis ei ole osaliselt põhjendatud kassatsioonkaebusele vastuse koostamise ajakulu. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal kassatsioonkaebuse analüüsiks ja vastuse koostamiseks ning esitamiseks 20 tundi 45 minutit. Kolleegium peab nende toimingute põhjendatud ajakuluks 10 tundi. Kliendiga suhtluse ning tagatise taotluse koostamise ajakulu, kokku 2 tundi peab kolleegium põhjendatuks ja vajalikuks. Samuti peab kolleegium põhjendatuks kostja esindaja tunnitasu. Kokku tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 2100 eurot (käibemaksuta). Eurostauto OÜ poolt hageja eest tasutud tagatis 1750 eurot tuleb jätta kostja menetluskulude katteks ja lugeda selles osas kostja menetluskulud kaetuks. Seega tuleb kostja kasuks hagejalt lisaks välja mõista 350 eurot (2100 – 1750). Kolmanda isiku menetluskulusid kolleegium kindlaks ei määra, sest kolmas isik ei ole esitanud menetluskulude nimekirja.
19.Kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon arvatakse TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tampuu, Peeter Jerofejev, Ants Kull
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.