XX (X) pärandvara (pankrotis) pankrotihaldur Üllar Talviste hagi YY vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.01.2019 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
345 122,89 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX pärandvara (pankrotis) pankrotihaldur Üllar Talviste apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsiooniastmes apellant): XX pärandvara (isikukood XXXXXXXXXXX), pankrotihaldur Üllar Talviste (isikukood XXXXXXXXXXX, e-post:XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik (e-post: XXX) ja advokaat Kadi Saluste (e-post:XXX) Kostja (apellatsiooniastmes vastustaja): Tallinna notar YY (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX; e-post: XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Andrus Kattel ja vandeadvokaat Urmas Volens (e-post: XXX) Kolmas isik kostja poolel: If P&C Insurance AS (registrikood 10100168, Lõõtsa tn 8a, 11415 Tallinn), lepinguline esindaja Allan Habicht (e-post:XXX)
Istungi toimumise aeg
03.10.2019
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 25.01.2019 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
2.XX (X) pärandvara (pankrotis) pankrotihaldur Üllar Talviste apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta poolte ja kolmanda isiku menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda.
1(23)
Tsiviilasi nr: 2-17-13190
4.Mõista välja XX (X) pärandvara (pankrotis) pankrotihaldur Üllar Talvistelt YY kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulud 4 214, 59 eurot. XX (X) pärandvara (pankrotis) pankrotihaldur Üllar Talvistel tuleb YY-le menetluskulude tasumisega viivitamisel tasuda menetluskulude hüvitise suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teisest lausest tulenevas määras.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
1.Hageja palus kostjalt välja mõista kahju hüvitise 320 512,84 eurot ja viivise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest 05.09.2017 kuni nõude täieliku rahuldamiseni seaduses sätestatud määras. Hagiavalduse kohaselt suri 09.06.2009 XX (isikukood: XXXXXXXXXXX). 13.07.2009 alustas kostja avalduse alusel XX pärimismenetluse. 14.07.2009 avaldas kostja Ametlikes Teadaannetes pärimisteate. Viimased kolm XX sugulast loobusid pärandist 14.07.2011.
2.Hageja leidis, et hiljemalt 14.07.2011 olid kõik pärija tuvastamiseks vajalikud toimingud teostatud ning kostjale pidi olema selge, et vastavalt seadusele on XX pärijaks tema elukohajärgne kohalik omavalitsus – Harku vald. E-notari andmebaasis olevatest pärimistoimiku materjalidest nähtuvalt koostas kostja 03.08.2012 otsuse projekti XX pärandvara inventuuri määramise kohta. Projekt jäi otsuseks vormistamata. Pärimisasi jäi mitmeks aastaks seisma. Alles 01.04.2015 ehk 4 aastat pärast pärimisasja aktiivsete toimingute lõppu ja pärija väljaselgitamist tegi kostja pärandvara inventuuri määramise otsuse nr 184/10-2015, mis sisult ühtib 3 aastat varem (03.08.2012) koostatud otsuse projektiga.
3.29.05.2015 koostas kohtutäitur Mati Kadak kostja 01.04.2015 otsuse alusel pärandvara nimekirja. 28.08.2015 väljastas kostja Harku vallale pärimistunnistuse. Kostja viis pärimismenetluse lõpuni alles 6 aasta möödumisel XX surmast ja pärimismenetluse alustamisest ning rohkem kui 4 aasta möödumisel pärast aktiivsete toimingute lõppu ja pärija (Harku vald) selgumist. E-notari andmebaasis olevatest pärimistoimiku logiandmetest nähtuvalt ei teostanud kostja ajavahemikul 14.07.2011 kuni 01.04.2015 XX pärimismenetluses ühtegi uut toimingut.
4.18.09.2015 esitas Harku vald avalduse XX pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. 09.05.2016 kuulutati tsiviilasjas 2-15-13942 välja XX pärandvara pankrot ja pankrotihalduriks määrati Üllar Talviste. 10.10.2016 toimus nõuete kaitsmise koosolek ja 01.08.2017 täiendav nõuete kaitsmise koosolek, mille tulemusena kaitsti pankrotimenetluses kahe võlausaldaja Harku valla (Harku vallavalitsuse kaudu) ja Eurostauto OÜ nõuded.
2(23)
Tsiviilasi nr: 2-17-13190
5.12.01.2017 ehk viivitamatult pärast esimese (10.10.2016) nõuete kaitsmise koosoleku vaidlustamisperioodi lõppu esitas pankrotihaldur EE, QQ ja RR vastu kinnistute kinkelepingute tagasivõitmise nõudes, kuna vahetult enne surma võõrandas XX temale kuulunud kaks kinnistut tasuta nimetatud isikutele. Kinnistute kinkelepingutes avaldatud tehinguväärtustest nähtuvalt on E ja QQ-le ning RR-le kingitud kinnistute väärtus kokku 5 miljonit Eesti krooni ehk 320 512,84 eurot.
6.08.02.2017 määrusega tsiviilasjas 2-17-543 jättis Harju Maakohus pankrotihalduri tagasivõitmise hagi menetlusse võtmata, kuna täitmata oli PankrS § 111 lg 1 p 2 tulenev eeldus, mille järgi sai tagasivõitmise hagi esitada tehingute suhtes, mis on tehtud viie aasta jooksul enne ajutise halduri määramist. Kuivõrd kinkelepingud kinnistute võõrandamiseks sõlmiti 29.04.2009 ja XX pärandvara pankrotiasjas määrati ajutine haldur alles 23.09.2015, oli tagasivõitmise hagi esitamise hetkeks seaduses ettenähtud 5-aastane tähtaeg ületatud. Harju Maakohtu 08.02.2017 määrus jõustus lõplikult 22.05.2017 Riigikohtu määrusega asjas nr 3-7-1-2-248, millega Riigikohus jättis pankrotihalduri määruskaebuse menetlusse võtmata.
7.Seega ei saanud pankrotihaldur esitada kohtule kinnistute kinkelepingute tagasivõtmise hagi PankrS § 111 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul kostja alusetu viivitamise tulemusel, kes 4 aastat sisuliselt pärimisasjaga ei tegelenud. Kui kostja oleks lahendanud XX pärimismenetluse seaduses nõutud mõistliku aja jooksul, oleks pärandvara ajutine pankrotihaldur määratud hiljemalt 2011 aasta lõpuks - 2012 aasta alguseks ning tagasivõitmise hagi oleks saanud esitada 2012 aasta jooksul ehk tähtaegselt. Kostja ametikohustuste raske rikkumine muutis kinketehingute tagasivõitmise võimatuks ning tekitas sellega XX pärandvara pankrotimenetluses kaitstud nõuetega võlausaldajatele kahju kinnistute kinketehingute väärtuses ehk summas 320 512,84 eurot. Hageja palus kostjalt nimetatud summa kahju hüvitisena välja mõista.
8.Hageja viitas NotS § 14 lõikele 1, RVastS § 7 lõikele 1 ja lõikele 4, samuti lõikele 2. Kostja õigusvastaseks teoks on ebamõistlikult pikk viivitus XX pärandasjas inventuuri määramise otsuse tegemisel ning pärimistunnistuse väljastamisel. Hageja viitas NotS § 37 lõikele 1 ja leidis, et kostjal olid vajalikud andmed ja dokumendid olemas 14.07.2011. Hageja viitas PärS § 171 lõikele 1. Harku valla, kui pärija, pärimisõigus ja selle ulatus olid piisavalt tõendatud juba 14.07.2011, sest pärast nimetatud kuupäeva ei kogunud ega laekunud notarile uut informatsiooni.
9.Eesti notarite eetikakoodeksi § 9 lg 2 sätestab, et notar täidab talle seadusega pandud ülesandeid mõistliku ajaga. Seega oleks kostja pidanud pärimistunnistuse väljastama juulis 2011. Justiitsministeerium on 06.03.2015 pöördumises Notarite Kojale asunud seisukohale, et notar on kohustatud tõestama pärimistunnistuse kohe, kui ta on pärijad välja selgitanud. Ministeeriumi hinnangul võib pikaajaline õiguslik ebaselgus, kes on pärandvara omanikud, tekitada kahju. Hiljemalt 14.07.2011 olid kostjal kõik vajalikud andmed ja dokumendid olemas, et määrata XX pärandvara inventuur, ning hiljemalt nimetatud kuupäevaks oli selge, et XX pärijaks on Harku Vald. Seega pidanuks kostja NotS § 37 lg 1 ja PärS § 171 lg 1 järgi väljastama pärimistunnistuse ja alustama inventuuriga määramisega hiljemalt juulis 2011.
10.Kostja ei määranud pärandvara inventuuri ega väljastanud Harku vallale pärimistunnistust ka 2012. augustikuus, kui ta 01.08.2012 teostas XX pärijate kindlakstegemiseks korduvaid ja varasemalt juba teostatud päringuid ning koostas 03.08.2012 inventuuri määramise otsuse projekti. Vaatamata projekti koostamisele, jäi inventuuri määramise otsus kostja poolt tegemata ning inventuur õigeaegselt läbi viimata.
3(23)
Tsiviilasi nr: 2-17-13190
11.Kostja tegi inventuuri määramise otsuse alles 01.04.2015 ning väljastas Harku vallale pärimistunnistuse 28.08.2015 ehk 4 aastat pärast seda, kui kostja oli XX pärija välja selgitanud. Nimetatud toimingutega viivitamisel on kostja rikkunud jämedalt NotS § 37 lg 1, PärS § 171 lg 1 ning Eesti notarite eetikakoodeksi § 9 lg 2 sätestatud toimingute mõistliku aja jooksul teostamise kohustust. 4 aastat ei saa ühegi tõlgenduse järgi olla mõistlik aeg. Ajavahemikul 14.07.2011 kuni 01.04.2015 ei teinud kostja pärimismenetluses ühtegi uut toimingut.
12.Kostja on viga ning kohustuste rikkumist XX pärimismenetlusega venitamisel tunnistanud. Kostja möönis viivitamist 15.03.2016 e-kirjas pärandvara ajutisele pankrotihaldurile Katrin Prükile. 15.06.2017 e-kirjas pankrotihaldurile põhjendas kostja viivituse põhjuseid. Kostja kinnitas, et tal ei ole viivitamiseks õigustatud põhjuseid. 06.06.2017 andis kostja XX pärandvara pankrotimenetluses vande all ütlusi, kus ta tunnistas, et tõenäoliselt sai mõistliku aja printsiip XX pärimisasjas ületatud. Samal istungil selgitas kostja, et kui hästi oli tal pärimisasi meeles ja kui aktiivselt ta sellega tegeles. Kostja väitis, et otsis sugulasi ja tegi päringuid, kuid toimingute tegemist ei nähtu pärimistoimiku toimingute väljavõttest ehk logiandmetest. Kostja põhistas menetluse venimist eelkõige pärija Harku valla huvipuudusega, kuid notaril on kohustus pärimistunnistus väljastada ka ilma pärijate aktiivse nõudmiseta. Harku vald ei olnud teadlik, et ta pärija on.
13.Harku Vallavalitsuse konsultant UU kinnitas 27.02.2017 e-kirjas, et vallavalitsus sai pärijaks määramisest teada 02.06.2015 ja mitte kostjalt ehk notarilt, vaid pankrotihaldur Mati Kadakult seoses pärandvara inventuuri eest maksmise kohustusega. Hageja leidis, et 4 aastat kestnud viivitus ei olnud juhuslik.
14.RvastS kohaselt saab avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes siis, kui õigusvastase teoga rikuti isiku õigusi. Antud juhul on õigusvastaseks teoks, millega XX pärandvara võlausaldajate ja pankrotihalduri õigusi rikuti, kostja poolt pärimismenetlusega põhjendamatu venitamine ja pärimistunnistuse mitteõigeaegne väljaandmine. Kostja õigusvastane viivitamine rikkus pankrotihalduri ja võlausaldajate subjektiivseid õigusi, kuna kostja viivituse tõttu jäid pankrotihaldur ja pärandvara võlausaldajad ilma võimalusest esitada pärandvara pankrotimenetluses ilmselgelt perspektiivne ja rahuldamisele kuuluv tagasivõitmise hagi.
15.XX pärandvaral on kaks kaitstud nõuetega võlausaldajat. Üheks kaitstud nõudeks on Harku Vallavalitsuse nõue summas 42 eurot, mis on pärandvara inventuuri kohtutäituri tasu. Teiseks kaitstud nõudeks on Eurostauto OÜ 421 177,78 euro suurune nõue, mis tuleneb Eurostauto OÜ poolt 04.05.2009 sõlmitud AS Auser Auto aktsiate müügilepingust taganemisest 17.06.2009. Võlausaldajate huviks oli tagasi võita kinnistute kinkelepingud. Kostja peab hüvitama kahju, mis tulenes kinkelepingute tagasivõitmise õiguse minetamisest.
16.Kahju seisneb kinnistute väärtuses. Kolde 7, Tabasalu kinnistu väärtuseks on hinnatud kinkelepingus 3 500 000 krooni ning Jõe tn 11B, Keila kinnistu väärtuseks 1 500 000 krooni. Kuna sellised summad oleksid olnud pärandvarasse tagasi võidetavad, on notar YY tekitatud kahjuks Kinnistute kinketehingute väärtus, seega 320 512,84 eurot. Professionaalse notarina pidi kostja ette nägema, millised tagajärjed on venitamisel.
17.Kostja oli pärimismenetluse alustamisel teadlik, et pärandvaral on suured võlausaldajad. Kostjale oli ette nähtav, et pärimismenetlusega alusetul viivitamisel võivad olla võlausaldaja õigustele pöördumatud tagajärjed. Kuna notarid peavad sõlmima kohustusliku
4(23)
Tsiviilasi nr: 2-17-13190 ametikindlustuse, pidi kostjale olema teada, et rikkumised toovad kaasa kahju hüvitamise kohustuse.
18.04.05.2011 teostas kostja XX isale EE-le ja emale QQ-le kuuluvate kinnistute päringud. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et Jõe tn 11B kinnistuga on toimunud tehingud. Kuigi väljavõttest ei nähtu tehingute sisu, pidi kostjas tekkima kahtlus, et kinnistuga tehti lühikese ajavahemiku jooksul enne ja pärast XX surma mitu tehingut. Pärijate loobumiste ahel ning tehingud XX kinnistuga pidid toimima kostjale kui võimalikud ohu märgid. 06.06.2017 istungil kinnitas kostja, et notar peab mõtlema oma tegevuse tagajärgedele.
19.Kahju vähendamiseks alused puuduvad. Võlausaldajad ei saanud kahju tekkimist ära hoida, sest nad ei teadnud, et pärijad pärandit vastu ei võta ning ees ootab pankrot. Kostja tegevuse ja kahju vahel on põhjuslik seos, sest pikk viivitus tõi kaasa tagasivõitmise hagi esitamise õiguse minetamise. Kinkelepingud olid PankrS § 111 järgi tagasivõidetavad, kuna tehingud olid tehtud lähikondsetega ja tehinguga kahjustati võlausaldajate huve. Kinnistute kinketehingute tagasivõitmise hagi sai pankrotihaldur Üllar Talviste esitada alles 12.01.2017. Hageja viitas PankrS § 109 lõikele 1, § 111 lõike 1 punktile 1, § 110 lõikele 3.
20.Kostja on kahju tekitamises süüdi, sest ta tegutses raske hooletusega. Kostjal puudus viivitamiseks objektiivne põhjus. Viivitus oli ebamõistlikult pikk. Kostja jättis oma ametikohustuste täitmisel käibes vajalikku hoole järgimata olulisel määral ning kostja on hagejale tekitatud kahju eest süüdi.
21.Hageja viitas RVastS § 7 lõikele 1, kuid leidis, et NotS § 1 lg 3 kohaselt ei kohaldu see notarite osas. Mistahes RVastS § §-des 3, 4 ja 6 nimetatud õiguskaitsevahendite kasutamine kostja vastu ei olnud XX pärimisasjas võimalik. Võimalik ei olnud õiguste taastamine, kuna PankrS §-s 111 sätestatud kinketehingute tagasivõitmise hagi esitamise tähtaeg oli õigust lõpetav tähtaeg, mida ei saa ennistada. Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista viivise. Kostja vastuväited
22.Kostja vaidles hagile vastu. Hagejal ei ole kostja vastu nõudeid, mida ta saaks esitatud hagiga maksma panna. Võlausaldajate ning pärandvara pankrotihalduri õiguste rikkumine kostja poolt ei ole võimalik, sest notar ei vastuta ühegi seaduse alusel pärandaja ega erinevate juriidiliste isikute tehtud tehingute, õiguste ja (aegunud) kohustuste täitmise, samuti pärandvara pankroti eest (TsMS § 423 lg 2 p 1).
23.Kostja pidas arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel peaks ta vastutama 09.06.2009 surnud isiku kohustuste eest ning seda veel suuremas ulatuses, kui kohustused olid. Hageja nõue on aegunud. Sisuliselt soovib haldur, et kohus menetleks pankrotihalduri ebaõigesti tunnustatud nõuet, millel ei ole seost kostja ega pärimismenetlusega. Sellisele huvile ei peaks riik andma õiguskaitset.
24.Kostja viitas NotS §-le 14 ja RVastS § 7 lõikele 2. Võlausaldaja poolt oma väidetava nõude maksmapanek ja selleks õiguskaitsevahendite valik ei sõltu notari ametitoimingute tegemisest ja kestusest, vaid ainult võlausaldajast endast. Hagis notarile etteheidetav tegevusetus ei takista mingil viisil võlausaldajal õiguskaitsevahendite kasutamist enne nõude aegumist. Pankrotihaldur on PankrS 3. peatüki kohaselt üks pankrotimenetluse organitest, kes viib läbi pankrotimenetlust (PankrS § 54). Halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja
5(23)
Tsiviilasi nr: 2-17-13190 kohustuste kandjaks on PankrS § 541 lg 1 järgi võlgnik, antud juhul pärandvara. Tagasivõitmise tähtaja kulgemine oli võlausaldajatele teada erinevalt notarist ja väidetav kahju nende poolt vastavalt välditav (RVastS § 7 lg 1).
25.Hageja ei ole kahjunõuet, selle tekkimise aluseid ning nõude kostja suhtes maksmapandavuse eelduseid tõendanud. Pärandvarale ajutise halduri määramine ei sõltu notarist ega pärimismenetlusest. Pärandaja kohustuste täitmine ja/või tema vara suhtes õiguskaitsevahendite kasutamine ei sõltu samuti notarist. Notari kohustus ei ole tagada ajutise halduri määramine. Pankrotiavalduse esitamine on PankrS § 9 järgi ainult võlausaldajast endast (ja tema oletatavast nõudest) sõltuv õiguskaitsevahend. Notari ametikohustuseks ei ole pärandaja kõikide võimalike tehingute ja nendega seotud isikute ning tähtaegade absoluutne kindlakstegemine, võlausaldajate väljaselgitamine ning võlausaldajate poolt nõuetele seadusest tulenevatest tähtaegadest kinnipidamise tagamine. Kostja viitas PankrS §-le 9 ja § 111 lõikele 3.
26.Võlasuhted on relatiivsed ning kolmandal isikul, sh isegi notaril ei ole reeglina võimalik tuvastada, kas ja kellega ning mis sisuga võlasuhted isikutel on, kas need on kohaselt täidetud ja lõppenud või on tegemist rikkumisega. Notari ametikohustusi reguleerivate sätete eesmärgiks ei ole võimaldada esitada notari vastu pankrotihalduri kaudu nõuet, mida võlausaldaja või kohalik omavalitsus seadusjärgse pärijana ise notari vastu maksma panna ei saaks. Eurostauto OÜ nõue aegus juba 20.06.2012.
27.Notari vastutus on NotS § 14 lg 2 kohaselt sekundaarne, täiendav vastutus – notar vastutab süüliselt tekitatud kahju eest alles siis, kui muudelt isikutelt ei õnnestu hüvitist saada. Kostja viitas RVast §-le 6 ja 7, samuti NotS §-le 41. Notari vastu saab nõuet esitada muuhulgas siis, kui rikutud on isiku subjektiivset õigust, isik on ammendavalt kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid, rikkumise tagajärjel on põhjuslikus seoses tekkinud kahju ja rikutud ametikohustuse eesmärgiks oli kaitsta sellise kahju eest. Lisaks vastutab notar süülise rikkumise eest.
28.Hagis esitatud asjaolud ei ole õiged ega täielikud. Hageja väited ja esitatud hinnangud on faktiliselt ja õiguslikult ekslikud eelkõige põhjusel, et notari ülesandeks ei ole pärandaja abstraktse võlausaldajate kaitse. Pärimismenetluse eesmärk on isiku õigusjärglase väljaselgitamine, mitte tema võimalike tehingute ja nende õiguslike tagajärgede tuvastamine. Pärimismenetluses tõestatavale pärimistunnistusele ei pea notar seaduse kohaselt märkima isikule kuulunud vara ega tema võlgade nimekirja.
29.Eurostauto OÜ juba alates 13.05.2009 teadlik 29.04.2009 kinketehingutest. Kostja sai Eurostauto OÜ väidetavast nõudest teada alles pärandvara pankrotihaldurilt 2017. a aprillis. Hagi rajaneb valel eeldusel, justkui peaks notar pärimistunnistuse väljastamisel arvestama ja jälgima PankrS sätestatud tagasivõitmise tähtaegasid. PärS sellist kohustust ei sätesta. PankrS § 9 kohaselt ei ole surnud isiku vara suhtes pankrotimenetluse alustamise kohustuslikuks ja vältimatuks eeltingimuseks ei pärimismenetluse alustamine ega ka selle lõpetamine pärimistunnistuse väljastamisega.
30.Hageja väidab, et notar pidanuks pärandvara inventuuri määrama 14.07.2011, sest siis oli pärija isik selge. NotS §-d 37 ja 38, samuti PärS § 171 lg 1 sätestavad, et notar tõestab pärimistunnistuse pärast seda, kui pärija pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud. PärS ei sätesta tähtaegu, kriteeriume ning aluseid selle kohta, millal on pärija pärimisõigus ja
6(23)
Tsiviilasi nr: 2-17-13190 selle ulatus piisavalt tõendatud. Pärimisseadus ei sätesta tähtaega pärimistunnistuse tõestamiseks.
31.Notarite praktikas tegeletakse pärimisasjadega vastavalt sellele, millised on konkreetsed asjaolud: kui notarile on teada kiiret tegutsemist nõudvad asjaolud, siis nende menetlustega tegeletakse esmajärjekorras. XX pärimismenetluses 2009-2015.a selliseid asjaolusid ei olnud. Pärandist loobumise ahelat ei saa ette näha ning sellise ahela puhul peab notar olema veendunud, et ei ole pärima õigustatud veresugulasi enne kohaliku omavalitsuse pärijaks määramist. Veresugulaste põlvnemine peab samas olema dokumentidega tõendatud, mis kaugemate ja eakamate sugulaste puhul on keerukas ja aeganõudev. Kostja tõi välja, millised keerukused esinesid XX sugulaste leidmisel. Toiminguid tegid kokku 4 notarit, mis pikendas menetlust.
32.Hagis esitatud spekulatsioonid notari osalemisest mastaapses ja aastaid väldanud vandenõus on meelevaldsed. Notar YY ei kuulu ühessegi hageja poolt umbmääraselt viidatud „asjaosaliste“ gruppi ega ole suhelnud XX isa ja emaga või uurinud nende varalist seisundit. Pärimismenetluse vastu ei tundnud huvi ükski võlausaldaja. XX teadaolevatele võlausaldajatele tegi notar täiendavad päringud 2015. a jaanuaris.
33.Eesti notariaalpraktikas oli veel 2015. a pärimis- ning sugulussuhete tuvastamise õiguslikust ja faktilisest keerukusest tingitult pooleli ligi 2000 pärimismenetlust, mis alustatud enne 31.12.2008 ning kus pärimistunnistus oli 2015. a keskpaigaks väljastamata. See ei ole takistanud praktikas võlausaldajate poolt oma nõuete maksmapanekuks õiguskaitsevahendite rakendamist.
34.Notarite Koja vastusest nähtub, et pärimismenetlused jäid aastatel 2009-2015 praktikas kauem kui 5 aastat kestma. Samuti oli 2015. a üle Eesti notaritel endiselt lõpetamata veel 2008. alustatud pärimismenetlusi. Vaidlusalune menetlus toimus tavapärase praktika kohaselt.
35.Puudub kostja rikkumine ja süü, mida tõendab Tallinna Ringkonnakohtu 02.03.2017 määrus nr 2-17-543. Kui võlausaldajad ei oleks kostja tõttu saanud pankrotiavaldust esitada, oleksid nad pidanud sellest notarit teavitama. PärS § 166 lg 1 järgi võib pärimisavalduse esitada ka pärandaja võlausaldaja. Pärimismenetluse alustamine oli avalik. Kumbki hagi väitel notari poolt kahjustatud isikutest ei ole avaldanud tähtaegselt, et neil oleks nõudeid pärandaja vastu ning soovinud notarilt pärimismenetluse käigu kohta teavet.
36.Eurostauto OÜ-le oli juba 2009. a teada nii XX surma fakt, pärimismenetluse alustamise kohta 09.07.2009 avaldatud üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Samuti teadis Eurostauto OÜ juba 13.05.2009, et XX kinkis 29.04.2009 Keila kinnistu tagasi oma isale ja Tabasalu paarismajaboksi elukaaslasele RR-le. Pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks avaldati 07.04.2015 teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
37.09.05.2016 avaldatud XX pärandvara pankrotiteates määratud nõuete esitamise tähtaeg 09.07.2016 pidi olema samuti võlausaldajatele teada. Kui võlausaldajad ei teatanud oma nõudest notarile ja kohtutäiturile perioodil 2009-2015, ei ole neil alust ette heita notarile NotS § 37-38 ja PärS § 171 rikkumist ning sellise rikkumise teoreetilise tagajärjena võlausaldajale kahju tekkimise ettenähtavust. Õiguslikult välistab põhjusliku seose lisaks PankrS § 9 lg 2 ning PärS § 111 lg 3 tulenevate õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine võlausaldajate poolt. Võlausaldaja võib lisaks PärS § 166 lg 1 järgi nõuda notarilt ametitoimingu tegemist ja NotS
7(23)
Tsiviilasi nr: 2-17-13190 § 41 lg 4 kohaselt, kui notar on tema arvates viivituses, nõuda notarilt kirjalikku selgitust, miks notar ametitoimingut ei tee.
38.Tagasivõitmise nõude esitamine ei ole notari ametitegevusega kaitstav isiku subjektiivne õigus. NotS, PärS ja RVastS normid ei ole suunatud isiku vara kui sellise abstraktsele kaitsele, vaid nende seaduste eesmärk on tagada isiku konkreetsete õigushüvede kaitse. PankrS § 541 kohaselt ei ole pankrotihaldur isikuks, kes eviks NotS § 14 ning RVastS §-de 67 tähenduses eraldi subjektiivseid õigusi ning nõudeid notari vastu. Pankrotihaldur on pankrotimenetluse organ. Subjektiivsed õigused kuuluvad võlausaldajatele.
39.Hagis etteheidetav pärimistunnistuse väljastamise või pärandvara inventuuri määramise aeg ei mõjutanud kummagi võlausaldaja subjektiivseid õiguseid ning varalist seisu RVastS § 7 lg 2 ning § 8 lg 1 tähenduses. Surnud isiku vara suhtes pankrotiavalduse esitamise õigus on isiku võlausaldajal sõltumata pärimismenetlusest (sh selle toimumisest) ja selleks ei ole vajalik notari poolt pärimistunnistuse tõestamine.
40.Pankrotimenetluse alustamise ja ajutise halduri määramise vältimatuks eelduseks ei ole pärimismenetluse lõpuleviimine notari poolt. PärS § 111 lg 3 annab võlausaldajal veel täiendava, notarist mittesõltuva õiguskaitsevahendi – nõuda kohtult pärandi hoiumeetmete rakendamist, millega kaasneb automaatselt pärandvara inventuuri määramine kohtu poolt (PärS § 112 lg 1). Puudub põhjuslik seos. Võlausaldaja Eurostauto OÜ saanuks kirjeldatud tagasivõitmise nõude esitamise tähtaja lõppemise vältimiseks esitada XX vara suhtes pankrotiavalduse. Kostja ei vastuta võlausaldaja tegemata toimingu eest, mis oleks kahju ära hoidnud.
41.Notari ametikohustusi ja pärimismenetlust reguleerivate sätete kaitse-eesmärgiks ei ole võimaldada esitada notari vastu pankrotihalduri kaudu nõuet, mida võlausaldaja või kohalik omavalitsus seadusjärgse pärijana ise notari vastu maksma panna ei saaks. Eurostauto OÜ nõue Varandeel Invest OÜ ja Bonner Group OÜ vastu aegus juba 20.06.2012.
42.Lisaks leidis kostja, et kui kohalik omavalitsus saab seaduse alusel pärijaks, tuleb inventuur teha nagunii (PärS § 136). Kui pärandvarast inventuuri tasuks ei piisa, ei tähenda see, et inventuuritasu muutub notari kahju hüvitamise kohustuseks PärS § 136 ja NotS § 14 lg 1 tähenduses.
43.Hageja esitatud väidete ja tõendite kohaselt oli XX pärandvaras enne 09.05.2016 vähemalt 310,53 eurot. Muid võlausaldajaid peale alles 02.09.2016 välja ilmunud Eurostauto OÜ väidetava nõude ning Harku valla 42 eurone inventuuritasu nõude ei ole. Seega inventuuritasu saanuks katta pärandvara arvelt ning negatiivseks muutus pärandvara alles pankrotihalduri poolt 10.10.2016 Eurostauto OÜ nõude tunnustamise tulemusena.
44.Kahjustatud isik ei saa RVastS §-st 7 tulenevalt notarilt kahju hüvitamist nõuda, kui ta ei püüdnud kahju põhjustavat notari tegevusetust enda õigeaegse sekkumisega ära hoida. Kui eeldada, et kahju oleks osaliselt tingitud notarist, siis tuleb hinnata kas hageja järgis VÕS § 139 lg-st 2 tulenevat kohustust võtta tarvitusele kõik mõistlikud meetmed, et kahju ära hoida või kahju ohule notari tähelepanu juhtida.
45.Pärandvara inventuuri mõte on teha kindlaks pärandaja kohustused. Eurostauto OÜ ei esitanud väidetavat nõuet ei pärimismenetluse teate avaldamise järel 09.07.2009, inventuuriteate avaldamise järel 07.04.2015 ega pankrotiteates määratud tähtajal. Inventuuri
8(23)
Tsiviilasi nr: 2-17-13190 käigus tähtaegselt esitamata ning aegunud nõuete maksmapanek pankrotimenetluse kaudu peaks olema välistatud.
46.Võlausaldajate kahjuks ei ole kinkelepingutesse notari tasu arvestamiseks märgitud tehinguväärtus, vaid võlausaldaja tõendatud ja põhjendatud vara vähenemine notari süül. Notar ei ole XX võlausaldajatele kahju tekitanud. Pankrotihalduri poolt nõuete tunnustamine omab tähtsust üksnes pankrotimenetluse osaliste sisesuhtes ega pane kolmandatele isikutele varalisi kohustusi. Aegunud nõue ei ole kahju. Samuti ole võlausaldaja huvide kahjustamiseks PankrS § 110 lg 3 tähenduses isiku surm. Kinnistute väärtuse hüvitamise nõude korral tuleb arvestada ka PankrS § 119 lg 3, mille kohaselt peab teine pool hüvitama saadu väärtuse, kui ta teadis või pidi teadma tagasivõitmise aluseks olevatest asjaoludest. Eelduslikult ei olnud 29.04.2009 (kinketehing) XX lähikondsetele (isale, emale ja elukaaslasele) ette teada, et XX saab 09.06.2009 põlengus surma.
47.Eurosauto OÜ nõuded aegusid 20.06.2012. Kostja viitas TsÜS § 146 lõikele 1. Eurostauto OÜ nõuded Varandeel Invest OÜ ja Bonner Group OÜ vastu muutusid sissenõutavaks 20.06.2009 ning aegusid 20.06.2012. See on enam kui 5 aastat enne käesoleva hagi esitamist ning enam kui 4 aastat enne pankrotihalduri poolt nõuete tunnustamist pärandaja XX isikliku kohustusena.
48.Hagist võib järeldada, et XX vastutab võlausaldaja Eurostauto OÜ ees, sest ta käendas Eurostauto OÜ ja Varandeel Invest ning Bonner Group OÜ vahelise aktsiate ostumüügilepingu täitmist. Ei hagis ega kostjale teadaolevalt üldse enne 2017. a kevadet ei ole Eurostauto OÜ väitnud, et tal oleks nõue XX vastu. Nii näiteks ei mainita Eurostauto OÜ käendusest tulenevat nõuet ega käenduslepingut Eurostauto OÜ 02.09.2016 nõudeavalduses. Seega hageja viidatud käendus ei pruugi olla ehtne või kehtiv.
49.Eurostauto OÜ 02.09.2014 nõudeavaldus ei tõenda, et nimetatud võlausaldajal oleks üldse nõue XX vastu. Nõudeavaldus on oluliste sisu- ja vormipuudustega, sh puudub põhjendus ja dokumendid, miks juriidilise isiku väidetav kohustus on XX isiklik võlg. Ei ole usutav, et Eurostauto OÜ unustas hageja väidetud „asjaosaliste“ poolt toimepandud „tahtliku petmisega“ 210 588,89 eurost ilmajäämise enam kui seitsmeks aastaks (20.06.2009-02.09.2016).
50.Esitatud nõue on aegunud, sest XX surm ei mõjutanud Eurostauto OÜ nõuete aegumist Varandeel Invest OÜ ja Bonner Group OÜ vastu. Need nõuded ei kuulu pärandvarasse ega ole suunatud pärandvara vastu TsÜS § 166 lg 1 tähenduses. Kui Eurostauto OÜ nõue tuleneb käendusest, siis käenduse aktsessoorsuse ehk tagatava põhinõudega seotuse tõttu on käenduslepingust tuleneva käendaja vastu suunatud võlausaldaja nõude maksmapandavus sõltuv käendusega tagatud põhikohustuse maksmapandavusest. Kui käendatud põhikohustus on põhivõlgniku (Varandeel Invest OÜ, Bonner Group OÜ) ja võlausaldaja (Eurostauto OÜ) vahelises suhtes aegunud, siis on see aegunud käendaja suhtes.
51.Kui võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu on aegunud, ei ole NotS § 14 ja RVastS § 8 tähenduses tegemist kahjuga (nõudega), mille hüvitamise (tasumise) kohustus läheks üle (käendaja pärimismenetlusega tegelenud) notarile. Seadusjärgsed tähtajad kulgevad notarist sõltumata. Sellest tulenevalt ei rajane seadusel (NotS § 14 ja RVastS §-d 7-8) hageja eeldus, et pankrotimenetluses pärandvara vastu esitatud aegunud nõude tunnustamine on siduv kostjale. Käendajal on õigus esitada võlausaldaja nõude vastu kõik vastuväited, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise. Käendajal on see õigus ka siis, põhivõlgnik neid vastuväiteid
9(23)
Tsiviilasi nr: 2-17-13190 ei esitanud. Käendaja eest oleks pidanud aegumise vastuväite esitama pankrotihaldur, kuid haldur jättis aegumise vastuväite esitamata. Kostjal on õigus tugineda aegumisele.
52.Hagi järgi on Harku valla kahjuks pärandvara inventuuri eest makstud kohtutäituri tasu 42 eurot. Inventuur tulnuks teha nagunii (PärS § 136 lg 1) ning PärS ja NotS ei sätesta, et kui inventuuri kulu katmiseks ei ole pärandvara piisav, siis peab kulu hüvitama notar. Tegemist ei ole hüvitatava kahjuga. Kohtutäituri tasu maksmiseks oli pärandvara inventuuri ajal piisav. Täituri nimekirjas fikseeritud kohustust SEB Pank AS ees tegelikult enam ei eksisteerinud panga 13.02.2015 vastuse kohaselt. Pärandvara muutus ebapiisavaks alles siis, kui hageja otsustas 10.10.2016 tunnustada ebaselget ning ca 4 aastat tagasi aegunud Eurostauto OÜ nõuet.
53.Eurostauto OÜ nõudest Bonner Group OÜ-le langeva summa (32 083,65 eurot) hüvitamise välistab NotS § 14 lg 2. Notar ei vastuta isikute äri- ja majandusriskide eest isegi juhul, kui tegemist oleks notari ametikohustuste süülise rikkumisega adekvaatses põhjuslikus seoses oleva kahjuga. Sätte eesmärk on tagada, et esmalt rakendab kahjustatud isik kõiki esmaseid õiguskaitsevahendeid kahju tekkimise ennetamiseks ja kahju suuruse piiramiseks ning ametikohustusi rikkunud notari vastutus rakendub alles siis, kui esmaselt vastutavate isikute suhtes on kõik õiguskaitsevahendid ammendunud. Hageja ei ole tõendanud ega põhjendanud, et kõikidelt vaidlusaluse tehingu osalistelt oleks hüvitise saamiseks kõik võimalused ammendatud. Varandeel Invest OÜ pankrotimenetlus rauges 09.04.2012, mil jõustus Harju Maakohtu 23.02.2012 määrus nr 2-11-56721. Järelikult mitte keegi ehk ka võlausaldaja Eurostauto OÜ ei soovinud kanda pankrotimenetluse kulusid. Bonner Group OÜ tegutseb endiselt. Nõude sissenõudmisest loobumine ei ole kahjuks NotS § 14 lg 2 tähenduses. Seega vähemalt 32 083,65 euro osas ei ole NotS § 14 lg 2 tähenduses tegemist kahjuga, mida notar peaks hüvitama.
54.Kinnistute tagasivõidetavus ei ole tõendatud. Tagasivõitmise hagi väärtus sõltub selle edulootusest ning tegelikust täidetavusest. Tagasivõitmise eesmärk peaks olema võlausaldajate huvide teadliku kahjustamise tagasipööramine. Hagi edulootus olnuks kesine, sest võlausaldaja huvide kahjustamiseks PankrS § 110 lg 3 tähenduses ei ole isiku surm. 29.04.2009 kinkelepingud ei kahjustanud võlausaldajate huve.
55.Teiseks kriteeriumiks on võlgniku enda ja lähikondsete teadmine tehingu kahjustavast iseloomust (PankrS § 119 lg 3). 29.04.2009 ei olnud ilmselt XX endale ega tema lähikondsetele ette teada, et XX 09.06.2009 põlengus surma saab, samuti asjaolu, et Eurostauto OÜ esitab XX surma tõttu 04.05.2009 sõlmitud Auser Auto AS aktsiate müügilepingust tulenevalt nõuded 17.06.2009 Varandeel Invest OÜ ja Bonner Group OÜ vastu. Varandeel Invest OÜ maksejõuetuse põhjusena on ajutine haldur ja Harju Maakohus tuvastanud XX surma ning Auser Auto AS pankroti põhjuseks ei olnud kuritegu ega raske juhtimisviga.
56.29.04.2009 kinkelepingute sõlmimise ajal ei kahjustatud Eurostauto OÜ ega Harku valla huve, sest ei XX ega tema lähikondsed ei olnud teadlikud sellest, et XX sureb, Eurostauto OÜ taganeb Auser Auto AS aktsiate müügilepingust ning Eurostauto OÜ esitab 02.09.2016 nõude XX pärandvara vastu. Kinnistute kinkimise ajal 29.04.2009 ega XX surma ajal 09.06.2009 ei olnud Eurostauto OÜ-l nõuet XX vastu ning kinnistute kinkimine ei suurendanud eelduslikult XX kohustusi ega vähendanud sissetulekuid. XX ei muutunud kinkelepingute tõttu maksejõuetuks, sest kinnistute hüpoteegid jäid endiselt tema kohustusi tagama. Maksejõuetuse põhjustas XX surm 09.06.2009, mida tõendab hagi lisaks oleva
10(23)
Tsiviilasi nr: 2-17-13190 pankrotimääruse lk 3 ülalt teine lõik, mille kohaselt laekus tema kontodele aastatel 2004 kuni 2009 ligi 20 miljonit krooni. Kostja pidas tõenäoliseks, et aastas keskmiselt 5 mln krooni laekumisi saanud isik suutnuks Eurostauto OÜ 2,83 miljoni kroonise nõude rahuldamiseks ettevõtjana hankida vahendid sõltumata sellest, kas talle kuuluvad kinnistud või ei.
57.17.06.2009 taganemisavaldus ei tõenda tegelikult tagasitäitmise võlasuhte tekkimist Varandeel Invest OÜ ja Bonner Group OÜ-ga ega XX võlga. Ainuüksi taganemisavalduse endaga ei saa tõendada, et see oli põhjendatud. Õiguslikult on taganemisavaldus vastuolus aktsiate müügilepinguga. Näiteks on taganemisavalduses viidatud, et Varandeel Invest OÜ rikkus aktsiate ostu-müügilepingu p 3.2.4., mille kohaselt kohustus OÜ Varandeel Invest pantima OÜ-d Eurostauto rahuldavatel tingimustel AS Auser Auto aktsiad hiljemalt 04.05.2009. Samas oli lepingu p 3.2. kohaselt aktsiate pantimine eelduseks aktsiate eest müügihinna väljamaksmisele. Kuna Eurostauto OÜ maksis 04.05.2009 Varandeel Invest OÜle 2 830 000 kroonise müügihinna, ei olnud aktsiate pantimata jätmine Eurostauto OÜ jaoks rikkumine.
58.Taganemisavalduses on viidatud, et aktsiate müügilepingu p 5.1. eeldused on täitmata. Punkti 5.1 järgi pidid kõik selles punktis loetletud eeldused olema täidetud hiljemalt 01.06.2009, kuid ostjal oli ühepoolselt õigus lükata sulgemispäeva edasi kuni 30.06.2009. Kui Eurostauto OÜ lükkas sulgemispäeva edasi, on 17.06.2009 taganemisavalduse väide selle kohta, et müügilepingu p 5.1. eeldused on täitmata, alusetu. Kui Eurostauto OÜ ei lükanud sulgemispäeva kuni 30.06.2009 edasi, jättis ta alusetult tasumata 367 087 krooni, sest müügilepingu p 3.4.3. ja p 6.2 järgi kuulus 367 087 krooni ostuhinnast tasumisele sulgemispäeval ehk 01.06.2009. Kostja pidas tõenäoliseks, et Eurostauto OÜ alandas müügihinda, kuid pärast seda ei olnud tal õigust lepingust taganeda.
59.Samal ajal, kui sõlmiti aktsiate müügileping, leidis aset majanduskriis. Halvenes automüüjate olukord. Kui 2007. a müüdi uusi sõiduautosid (Auser Auto AS tegevusalal) Eestis 30916, siis 2009. a kõigest 9948. Langus oli aastaga enam kui kolmandik ning kriisi haripunkt oli 2009. a. Kostja ei pidanud usutavaks, et Eurostauto OÜ hindas aktsiate ostutehingu eelselt Auser Auto AS (kes müüs Fiat’e ning oli üks kahest Tallinnas Nissani esindusõigust omavast ettevõttest) kasumlikult tegutsevaks ja hästi juhitud ettevõtteks ning selle majandustegevuse edukamaks vastupidiselt turu üldisele madalseisule.
60.29.04.2009 XX isale tagasi kingitud Keila Jõe 11b turuväärtus aprillis 2009 oli ca 80 000 eurot ning elukaaslasele kingitud Tabasalu Kolde 7a kaasomandi osa turuväärtus ca 160 000 eurot. Seega maksimaalne kinnistute väärtusest tuletatud kahjusumma saaks olla 240 000 eurot. Antud summast tuleb hagi õigusliku põhjendatuse korral maha arvata Bonner Group OÜ kohustus 32 083,65 eurot. Kahjusummast tuleb maha arvata kinnistuid koormavad hüpoteegid. Kinnistud olid 29.04.2009 kinketehingu tegemise eelselt ja on käesoleva ajani koormatud hüpoteekidega kokku summas 7 110 000 krooni ehk 454 411,82 eurot. Kokkuvõttes oli kinnistute turuväärtus kinkimise hetkel pigem negatiivne, sest kinnistuid koormavate hüpoteekide summad ületasid kinnistute turuväärtuse. Seega ei muutunud XX eelduslikult kinkimise tõttu maksejõuetuks. Maksejõuetuse põhjustas XX surm 09.06.2009.
61.Hageja kahjusummast ei ole (VÕS § 127 lg 5) maha arvatud tagasivõitmise kohtuvaidluse läbimata jäämisega säästetud menetlus- jm kulusid. Kui hagi oleks esitatud hiljemalt 2012. aastal, oleks pidanud tasuma riigilõivu tolleaegses määras 2500 eurot. Tagasivõitmise hagi menetluse kestus menetlusosaliste arvu, hüpoteeke ja muid aspekte arvestades olnuks
11(23)
Tsiviilasi nr: 2-17-13190 tõenäoliselt 2-3 aastat ning muud menetluskulud (lähtudes Riigikohtu poolt sel ajal minimaalseks peetud advokaadi õigusabi tasust), olnuks vähemalt ca 7 200 eurot, mille täies mahus tagasisaamine ei ole tõenäoline ka hagi edukuse korral.
62.Kahju summa ei vasta võlausaldajate nõuetele. Tagasivõitmise eesmärk peaks olema võlausaldajate huvide teadliku kahjustamise tagasipööramine. Eurostauto OÜ nõue Varandeel Invest OÜ vastu oli 17.06.2009 2,83 mln krooni ehk 180 869,96 eurot. 27.01.2012 seisuga oli Eurostauto OÜ nõue Varandeel Invest OÜ vastu samuti 180 869,96 eurot, mitte 421 177,78 eurot. Nõudeavalduses väidetud ilma igasuguse arvestusta kahjusumma 421 177,78 eurot ei ole tõendatud. Kui hinnata võlausaldaja teoreetilist kahju, siis 180 869,96 euroselt nõudelt arvutatav seadusjärgne viivis sissenõutavaks muutumisest 20.06.2009 kuni nõude aegumiseni 20.06.2012 on 43 779,15 eurot.
63.Pankrotihaldur tunnustas XX pärandvara pankrotimenetluses Eurostauto OÜ aegunud nõuet. Sisuliselt soovib pankrotihaldur, et kohus menetleks pankrotihalduri poolt ebaõigesti tunnustatud nõuet, millel ei ole seost XX isiku ega notari tegevusega tema pärimismenetluses. Seega ei kajastata hagis sellist õigust või huvi, millele riik peaks andma õiguskaitset (TsMS § 423 lg 2 p 2). Kolmanda isiku seisukohad
64.Kolmas isik leidis, et hagi rahuldamiseks peaksid olema täidetud järgmised tingimused: hagejale peaks olema tekkinud kahju, peaks esinema kostja õigusvastane tegu, kas tegevuse või tegevusetus näol, hagejale tekkinud kahju ning kostja õigusvastase teo vahel peab olema põhjuslik seos, peaks esinema kostja süü, peaks esinema olukord, kus kahju tekkimist kas ei olnud võimalik vältida nõudes RVastS §-st 6 lähtudes pärimismenetluse kiiremat läbiviimist või kus pärimismenetluse kiirema läbiviimise nõue küll esitati, kuid mingisuguseid tagajärgi sellise nõude esitamine ei andnud, kahju hüvitamine peaks olema kooskõlas notari poolt väidetavalt rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga. Arvestada tuleks ka seda, kas ja millised RVastS § 13 lg-s 1 sätestatud notari vastutuse piiramise alused esinevad.
65.Hagejale kahju tekkimine ei ole tõendatud. Esiteks on tõendamata, et esinesid materiaalsed eeldused 04.05.2009 sõlmitud AS Auser Auto aktsiate müügilepingust taganemiseks. XX poolt 29.04.2009 sõlmitud kinkelepingud ei ole PankrS § 111 lg 1 p 2 alusel tagasivõidetavad. AS Auser Auto aktsiate müügilepingu sõlmimine tähendab müüja jaoks seda, et müüdavate esemete eest laekub raha. Seetõttu sai XX-l olla seisuga 29.04.2009, kui kinkelepingud sõlmiti, põhjust eeldada, et AS Auser Auto aktsiate müügi eest laekub tema kontrolli all olevale Varandeel Invest OÜ-le rahalisi vahendeid. Lisaks ei ole AS Auser Auto pankroti ega OÜ Varandeel Invest maksejõuetuse puhul välja toodud kuritegu ega rasket juhtimisviga. Harju Maakohtu 21.08.2009 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-09-29564, millega kuulutati välja AS Auser Auto pankrot, ilmneb, et ettevõtte maksejõuetuse põhjuseks ei olnud kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga. OÜ Varandeel Invest maksejõuetuse põhjusena on ajutine pankrotihaldur oma aruandes toonud esile XX surma. Lisaks on müüja kohustuste täitmise tagamiseks antud käenduslepingu alusel nõuete esitamine käendaja vastu pigem ebatavaline.
66.Kõik asjaolud pigem viitavad sellele, et kahe kinnistu kinkimisega XX ei kahjustanud OÜ Eurostauto kui võlausaldaja huve, kuna kinkelepingute sõlmimise ajal ei olnud ta teadlik sellest, et OÜ Eurostauto taganeb ajaliselt peale kinkelepinguid sõlmitavast AS Auser Auto aktsiate müügilepingust. Lisaks puuduvad andmed, mis viitaksid sellele, et XX oli 29.04.2009
12(23)
Tsiviilasi nr: 2-17-13190 maksejõuetu. Samuti puuduvad andmed selle kohta, et kahe kinnistu kinkimise tagajärjel oleks XX muutunud maksejõuetuks.
67.OÜ Eurostauto oleks saanud esitada kohtule avalduse XX pärandi hoiumeetmete rakendamiseks ja pärandi hooldaja määramiseks. OÜ Eurostauto oleks saanud ise alustada pankrotimenetluse esitades pankrotiavalduse, selleks ei olnud vaja oodata pärimistunnistuse väljastamist. Lähtuvalt eelpooltoodust puudub põhjuslik seos kostjale etteheidetava tegevusetuse ning võlausaldajale väidetavalt tekkinud kahju vahel. OÜ Eurostauto enda käitumine on põhjuslikus seoses hagis väidetava kahjuliku tagajärjega. Kuivõrd hagejale kahju tekkinud ei ole, siis ei saa esineda ka põhjuslikku seost notari tegevuse ning kahju tekkimise vahel.
68.Puudub kostja ametikohustuse rikkumine ja süü. Kostja on 04.12.2017 menetlusdokumendis välja toonud, et pärimismenetlus toimus vastavalt pärimisjuhtumi asjaoludele, seadusele ja notariaalpraktikale. PärS ei sätesta tähtaegu, kriteeriume ning aluseid selle kohta, millal on pärija pärimisõigus piisavalt tõendatud. OÜ Eurostauto ei teinud pärimismenetluse kestel midagi selleks, et informeerida kostjat võimalikust nõudest, seega ei saanud kostja ka arvestada võlausaldaja huvidega. Kolmas isik viitas VÕS § 127 lõikele 2.
69.Isegi juhul, kui kahju oleks tekkinud ning kostja oleks XX pärimismenetluse läbiviimisega viivitamisel rikkunud NotS § 37 lg 1 ning § 38 lg 1 nõudeid, ei oleks kahju hüvitamine kooskõlas rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga. Viimatinimetatud õigusnormide kaitseeesmärgiks ei ole kolmandatele isikutele väidetavalt tekkinud kahju hüvitamine olukorras, kus pärimismenetlust läbiviiv notar ei olnud teadlik kahju tekkimise ohust. On märkimisväärne, et kogu pärimismenetluse kestel, samuti pärandvara inventuuri käigus ei teatanud OÜ Eurostauto kordagi oma nõudest XX pärandvara vastu.
70.Kui kahju on tekkinud, esineb alus hüvitise vähendamiseks nullini RVastS § 13 lg 1 p-de 4 ja 5 alusel. OÜ-l Eurostauto oleks olnud võimalik juba XX pärandvara pärimismenetluse kestel esitada kohtule avaldus XX pärandi hoiumeetmete rakendamiseks ja pärandi hooldaja määramiseks. Peale pärandi hooldaja määramist oleks OÜ-l Eurostauto olnud võimalik esitada PankrS § 10 lg-st 3 1 lähtudes pärandi hooldajale pankrotihoiatus ning seejärel pankrotiavaldus XX pärandvara suhtes. Selliselt toimides oleks olnud võimalik järgida PankrS §-is 111 sätestatud õigust lõpetavaid tähtaegasid. OÜ Eurostauto huvi puudumist oma õiguste kaitsmisel kinnitab see, et viimane ei soovinud reageerida üleskutsemenetluse teatele XX pärandvara inventuuri tegemisel ega suutnud isegi XX pärandvara pankrotimenetluses nõuet tähtaegselt esitada ning pankrotihaldur on ennistanud nõude esitamise tähtaja. Maakohtu otsuse põhjendused 71.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohus ei nõustu kostja väitega, et nõue tema kui notari vastu on aegunud hiljemalt 16.11.2014. Kostja leidis, et aegumine algas 16.11.2011, mil võlausaldajale Eurostauto OÜ-le olid teada kõik asjaolud, mida hagis käsitletakse kahjuna. Hageja viitas NotS § 14 lõikele 3 ja leidis, et aegumine algas siis, kui tema pankrotihaldurina kahju tekkimisest teada sai. Haldur määrati pankrotimenetluses 09.05.2016 ning kahjust sai haldur lõplikult teada siis, kui jõustus kohtumäärus, millega kohus jättis pankrotihalduri tagasivõitmise hagi menetlusse võtmata. Seega algas aegumistähtaja kulgemine 22.05.2017. Hageja esitas kohtusse kahju hüvitamise nõude hagiavalduse 05.09.2017. Lisaks pidas hageja kostjaga läbirääkimisi 05.04.2017 kuni 06.09.2017, milliste ajaks aegumine peatus.
13(23)
Tsiviilasi nr: 2-17-13190
72.Kohus nõustub hagejaga, et kui eeldada hageja teiste väidete õigsust, ei saanud hageja kahju nõude aegumine kostja vastu alata enne seda, kui pankrotimenetluses oli Üllar Talviste nimetatud pankrotihalduriks ning seda sõltumata teistest kahju nõude aluseks olevatest asjaoludest. Kuivõrd hageja pöördus kahju nõudega kohtusse 05.09.2017, ei olnud hageja nõue kostja vastu aegununud ning aegumise tõttu ei saa jätta hageja nõuet kostja vastu rahuldamata. Teisalt osundab kohus, et ei nõustu hageja väidetega, milliste kohaselt peatus enne hagi esitamist nõude aegumine läbirääkimiste tõttu. Asjas kogutud tõenditest nähtub küll, et hageja esitas notari vastu kahju hüvitamise nõude 04.04.2017 ning pooled vahetasid ekirju 05.04.2017 kuni 06.09.2017, kuid e-kirjadest ei nähtu, et kostja oleks e-kirjades väljendanud nõusolekut rahuldada nõuet mistahes osas. Kostja on e-kirjadega koos üksnes saatnud hageja soovitud dokumendid. Riigikohus on leidnud, et läbirääkimistega ei ole aegumise peatamise mõttes tegemist siis, kui võlgnikule saadetakse kirju, kuid võlgnik ei ole neile läbirääkimiste pidamise tahtega vastanud (RK TKo 3-2-1-53-15, p 11, 3-2-1-54-16, p 14). Vaatamata sellele ei ole hageja nõue kostja vastu aegunud.
73.Kuigi kostja väited nõude aegumise osas ei ole põhjendatud, ei kuulu hageja nõue kostja vastu kohtu hinnangul rahuldamisele. Nõue ei kuulu rahuldamisele, sest hageja näol ei ole tegemist sellise kannatanuga, kelle subjektiivseid õigusi on rikutud. Hageja ei ole tõendanud, et tema näol oleks tegemist kannatanuga, kelle subjektiivseid õigusi rikuti. Hageja viide sellele, et pärijal võib olla huvi pärandvara suurendamise vastu ei võimalda nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Notari kohustuseks pärimismenetluse läbiviimisel ei ole tagada objektiivselt ja faktiliselt kõigile võlausaldajatele võimalus kasutada pärandvara suhtes edukalt õiguskaitsevahendeid ka siis, kui võlausaldaja ise tähtaegselt ei võta ette samme oma õiguste kaitseks. Pankrotimenetluse eesmärgiks on üksnes võlausaldajate nõuete rahuldamine, mitte nende vara suurendamine või pankrotimenetluse kulude katmine. Hageja kui pankrotihalduri kahju nõue kostja vastu ei saa olla põhjendatud hagiavalduses toodud summas, kui pankrotihaldur on jätnud alusetult vastu vaidlemata ühele võlausaldaja nõudele ning põhjendatult tunnustatud võlausaldaja nõude suuruseks on vaid 42 eurot. Hageja nõue kostja vastu ei kuulu rahuldamisele, sest täitmata on notari vastu nõude esitamiseks seaduses ettenähtud eeldused, puudub kostja õigusvastane tegu ja põhjuslik seos kostjale etteheidetava teo ning hagejale väidetavalt tekkinud kahju vahel.
74.Kohus nõustub kostjaga, et pankrotihaldur jättis ilma õigusliku aluseta vastu vaidlemata Eurostauto OÜ nõudele ega ole suutnud nõude põhjendatust nõudeavalduses toodud summas tõendada käesolevas menetluses. Alusetud on hageja väited, et kostjal puudus õigus vaidlustada Eurostauto OÜ nõude tunnustamist või suurust käesolevas asjas.
Hageja apellatsioonkaebus
75.Hageja palub tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada, menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on pankrotihaldur käesolevas menetluses õigustatud isikuks ehk õige hageja. Hageja leiab, et pärimismenetlusega ebamõistlik viivitamine on õigusvastane tegu ning seda ka vaatamata sellele, et seaduses ei ole sätestatud konkreetset pärimismenetluse läbiviimise tähtaega. Kui maakohus leidis, et antud juhul ei ole kostja rikkunud ühtegi seaduses sätestatud kohustust, oleks kohus pidanud kontrollima, kas kostja on rikkunud käibekohustust. Võlausaldajatele ja pärijale kahju tekkimise põhjuseks oli kostja poolt pärimismenetlusega lõpetamisega viivitamine. Põhjuslik seos ei muutu olematuks, kui võlausaldajad ei olnud pärimismenetluses
14(23)
Tsiviilasi nr: 2-17-13190 aktiivsed. Notari kutsealase kohustuse eesmärgiks on õigussuhete turvalisuse tagamine ja õigusvaidluste ennetamise ülesanne, seega oli pärimismenetluse mõistliku aja jooksul läbiviimise eesmärgiks ka selle kahju ärahoidmine, mida hagiga nõutakse. Kostja jaoks ei saanud olla ettenägematu, et kuus aastat pärimismenetlusega viivitamine võib kaasa tuua kahju. Kostja tegevuse tulemusena ei olnud võimalik pärandvara hulka vara tagasi võita. Maakohus jättis tähelepanuta, et juhul, kui võlausaldajate nõuete rahuldamise tagajärjel jääb vara järele, kuulub see pärijale. Haldur peab kaitsma ka pärija huve. Hageja on seisukohal, et käenduslepingust tulenev nõue ei olnud aegunud isegi siis, kui nõue põhivõlgniku vastu oli aegunud. Seonduvalt sellega, et notari vastu nõude esitamise eelduseks on see, et kannatanu on eelnevalt nõudnud vastava notariaaltoimingu tegemist märgib hageja, et pärija ei teadnud, enne pärimistunnistuse väljastamist, et ta on pärija. Maakohus eksis ka selles, et võlgnik ei olnud maksejõuetu. Võlgnik on maksejõuetu, ka siis kui ei suudeta tasuda ühele võlausaldajale. Võlgniku maksejõuetust tõendab ka see, et kuulutati välja tema pärandvara pankrot. Vastus apellatsioonkaebusele 76.Vastustaja ja 3 isik vaidlesid esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 77.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 78.Asja materjalidest nähtub, et: -XX kinkis 29.04.2009 notariaalse lepinguga oma isale EE-le Keila linnas, Jõe tn 11B aadressil asuva kinnistu ja elukaaslasele RR-le 1732/3450 kaasomandist Harku vallas, Tabasalu alevikus, Kolde tn 7 asuvast kinnistust. -XX suri 09.06.2009; -Kostja algatas 13.07.2009 XX pärimismenetluse testamendijärgse pärija AA avalduse alusel (I kd, tlk 8); -14.07.2009 avaldas kostja Ametlikes Teadaannetes pärimisteate (I kd, tlk 9); -XX testamendijärgne pärija ja sugulased, kokku 29 inimest loobusid pärandist; -01.04.2015 tegi kostja pärandvara inventuuri määramise otsuse nr 184/10-2015; -07.04.2015 avaldas inventuuri läbiviija kohtutäitur Mati Kadak väljaandes Ametlikud Teadaanded üleskutsemenetluse (I kd, tlk 161 pöördel); -29.05.2015 koostas kohtutäitur Mati Kadak inventuuri tulemusena pärandvara nimekirja (II kd, tlk 230 pöördel-231), mille järgi moodustavad XX varad/õigused kokku 2 638,92 eurot ning kohustused moodustavad 181 653 eurot; -28.08.2015 väljastas kostja Harku vallale pärimistunnistuse XX pärandi kohta (II kd, tlk 234); -18.09.2015 esitas Harku vald Harju Maakohtule avalduse XX pärandvara pankroti väljakuulutamiseks lähtudes kohtutäitur Mati Kadaku koostatud pärandvara nimekirjast; -Harku vald oli kohustatud pankrotiavalduse esitama PärS § 142 lg 6 alusel; -Harju Maakohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas 23.09.2015 XX pärandvara ajutiseks halduriks Katrin Prükki; -Ajutise halduri aruande kohaselt oli XX-l vara 310,53 eurot ning kohustusi 4 117,70 eurot. XX kohustused olid vähenenud, sest enne ajutise halduri aruande koostamist oli SEB Elukindlustuselt laekunud AS-le SEB Pank eluasemelaenust tulenevate kohustuste täitmiseks 2 841 991,44 Eesti krooni;
15(23)
Tsiviilasi nr: 2-17-13190 -09.05.2016 kuulutas Harju Maakohus tsiviilasjas 2-15-13942 välja XX pärandvara pankroti ja määras pankrotihalduriks Üllar Talviste; -02.09.2016 esitas Eurostauto OÜ XX pärandvara pankrotimenetluses nõudeavalduse 421 177,78 euro nõudes (II kd, tlk 104); -XX pankrotimenetluses tunnustati Eurostauto OÜ nõue 421 177,78 eurot ja Harku Valla nõue 42 eurot, ilma, et nõudeid oleks vaidlustatud (I kd, tlk 55-58); -12.01.2017 esitas XX pärandvara (pankrotis) pankrotihaldur Üllar Talviste Harju Maakohtule 29.04.2009.a kinkelepingute tagasivõitmiseks hagi; -08.02.2017 määrusega tsiviilasjas 2-17-543 jättis Harju Maakohus menetlusse võtmata pankrotihalduri hagi vara tagasivõitmiseks EE, QQ ja RR vastu, Tallinna Ringkonnakohus jättis pankrotihalduri määruskaebuse tsiviilasjas nr 2-17-543 rahuldamata (I kd, tlk 159-161) ning Riigikohus määruskaebuse menetlusse võtmata; -13.12.2017 kinnitas Harju Maakohus XX pärandvara (pankrotis) pankrotimenetluses tehtud jaotusettepaneku, mille järgi Eurostauto nõude summas 421 177,78 eurot jaotise suuruseks on 99,990% ja Harku Valla Harku vallavalitsuse kaudu nõude summa 42 eurot jaotise suurus on 0,01%.
79.Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas kostja peab notarina hüvitama hagejale summa, mis vastab tsiviilasjas nr 2-17-543 tagasi võitmata jäänud kinnistute väärtusele.
80.Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et tema näol on tegemist kannatanuga, kelle subjektiivseid õigusi rikuti ning kellele oleks saanud tekkida kahju hagiavalduses toodud summas. Sisuliselt leidis maakohus, et hageja näol ei ole tegemist kannatanuga, kes saaks hagiavalduses toodud asjaoludel kostja vastu kahju hüvitamise nõude esitada. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Ringkonnakohus osutab, et pärandvara kujutab endast vara ja sellega seotud õiguste ja kohustuste kogumit. Sellest tulenevalt võib hageja nõuda kahju hüvitamist, juhul, kui ta leiab, et keegi on pärandvara vähenemise põhjustanud. Käesoleval juhul väidab hageja, et kostja viivitas XX pärimismenetluse läbiviimisega üle mõistliku aja ning kui kostja ei oleks viivitanud, oleks XX pärandvara pankrotipesas olnud võlausaldajate nõuete rahuldamiseks vara rohkem, sest pankrotihaldur oleks saanud eduka vara tagasivõitmise hagi esitada seaduses sätestatud tähtaja jooksul. 81.Ringkonnakohus osutab, et vaidlus puudub selles, et hageja sai esitada nõude kinkelepingute tagasivõitmiseks. Hageja väidab, et kostja tegevusetuse tõttu ei olnud tema esitatud hagi kinkelepingute tagasivõitmiseks edukas. PankrS § 55 lg 1 järgi haldur kaitseb kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse, lg 3 p 1 järgi selgitab haldur välja võlausaldajate nõuded, valitseb pankrotivara, korraldab selle moodustamise ja müügi ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise. Eeltoodust juhindudes oli halduril kohustus esitada tagasivõitmise hagi, kui ta leidis, et nende tehingutega kahjustati võlausaldajate huvisid.
82.NotS § 14 lg 1 esimese ja teise lause järgi vastutab notar oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Riigivastutuse seaduses reguleerivad kahju hüvitamist § 7 jj. RVastS § 7 lg-s 4 sätestatu kohaselt kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks riigivastutuse seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega.
16(23)
Tsiviilasi nr: 2-17-13190
83.Eraõiguse kahju hüvitamise sätete kohaselt peab hageja kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab oma süü puudumise (vt nt Riigikohtu 12. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-132-16, p 14). Notari kui NotS § 2 lg 1 kohaselt avalik-õiguslikku ametit pidava isiku korral on tema vastu esitatava kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks lisaks eeltoodule nõutav see, et kannatanul ei olnud võimalik kahju varem vältida või kõrvaldada oma õiguste seaduses nimetatud viisil kaitsmisega. Nimetatu tuleneb RVastS § 7 lg-st 1. 84.Hageja on käesolevas asjas seisukohal, et kostja viivitas pärimistunnistuse väljaandmisega ebamõistlikult kaua, sest hiljemalt 14.07.2011 pidi kostjale olema selge, et XX pärijaks on kohalik omavalitsus. Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja viivitas pärimistunnistuse väljaandmisega põhjendamatult pikka aega, rikkudes sellega oma kohustusi pärimismenetluse läbiviimisel. Asjas on tõendamist leidnud kostja õigusvastane tegu. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
85.PärS § 171 lg 1 järgi notar tõestab pärimistunnistuse, kui pärija pärimisõigus ja selle ulatus on piisavalt tõendatud, kuid mitte enne ühe kuu möödumist käesoleva seaduse § 168 lõikes 1 nimetatud teate avaldamisest. PärS § 168 lg 1 järgi notar avaldab hiljemalt kaks tööpäeva pärast pärimismenetluse algatamist selle kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. PärS § 169 lg 1 järgi kui pärija ei ole teada või tema elukoha kohta puuduvad usaldusväärsed andmed, viib notar läbi pärija väljaselgitamise üleskutsemenetluse, lg 3 järgi kui notar ei ole enne pärija väljaselgitamise läbiviimist avaldanud teadet pärimismenetluse algatamise kohta, avaldab ta üleskutse koos pärimismenetluse algatamise teatega. Kostja 14.07.2009 avaldatud pärimisteade väljaandes Ametlikud Teadaanded (I kd, tlk 9) sisaldab nii pärimismenetluse algatamise teadet kui ka üleskutset pärija väljaselgitamiseks.
86.Asja materjalidele lisatud pärimistoimiku väljavõttest nähtuvalt loobusid pärandist viimased pärijad 14.07.2011. Peale 14.07.2011 kuni 01.08.2012 pärimistoimikus kostja poolt tehtud toiminguid ei nähtu. Pärimistoimiku järgi esitas kostja pärimisasja läbiviimisel mitmeid järelpärimisi ning pärimistoimiku järgi vastas kostja 29.07.2009 järelpärimisele viimasena Marfin Bank 01.08.2012.a (I kd, tlk 152-154). Kuivõrd XX pärimisasjas oli palju võimalikke pärijaid ning pärimist loobumise avaldusi tõestasid lisaks kostjale ka notarid Lee Jäetma, Marika Leis ja Maarika Pihlak tuleb asuda seisukohale, et ajavahemikul 2011 juulist kuni 2012.a augustini ei saa kostjale ette heita pärimisasjaga tegelemisega viivitamist. Arvestades, et pärimisest loobusid nii testamendijärgne pärija kui ka seadusjärgsed pärijad ning neid oli palju, siis umbes üheaastane asja menetlemise peatumine peale teadaolevalt viimase pärandaja sugulase pärandist loobumist ei ole kostjale etteheidetav. 03.08.2012 vormistati kostja juures inventuuri määramise projekt (I kd, tlk 11). Sama projekt vormistati otsuseks kostja poolt 01.04.2015 (I kd, tlk 12). Ringkonnakohtus leiab, et asjas ei ole tõendatud, et ajavahemikul 03.08.2012 kuni 01.04.2015 oleks kostja teinud XX pärimisasjas toiminguid. Kostja väidete järgi tegi ta pärijate väljaselgitamiseks mitmeid toiminguid, kuid ringkonnakohtu arvates on need jäänud veenvalt tõendamata. Pärimistoimikus kostja väidetud järelpärimiste kohta kanded puuduvad, samuti puuduvad tõendid isikutelt, kellele väidetavalt kostja järelpärimisi tegi. Asjaolu, et 2015.a esitas notar osaliselt uued järelpärimised samadele isikutele, kellele oli päringud teinud juba pärimismenetluse algatamisel ei tähenda, et need olid põhjendatud pärimismenetluse nõuetekohaseks läbiviimiseks. Tõendamata on, et korduvate päringute tegemine pankadele aitas kaasa pärijate väljaselgitamisele.
17(23)
Tsiviilasi nr: 2-17-13190 87.Ringkonnakohtu arvates on eeltooduga tõendatud, et kostja viivitas põhjendamatult pärimistunnistuse väljastamisega rohkem kui 2 aastat. Põhjendatud ei ole kostja väide, et ta ei saanud varem kui 2015.a pärimistunnistust väljastada, sest pärijad ei olnud teada. Ringkonnakohus osutab, et juba 2011.a oli teada võimalike pärijate poolt pärandist loobumine ning selliseid asjaolusid, millest võiks järeldada tõenäosust, et on olemas veel võimalikku füüsilisest isikust pärijaid, asjast ei nähtunud. Sellele viitab ka see, et asjas on tõendamata, et kostja oleks teinud täiendavaid päringuid pärijate väljaselgitamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kuna pärimistunnistuse väljastamiseks ei pea pärimisõigus ja ulatus olema täielikult tõendatud, vaid see peab olema PärS § 171 lg 1 alusel piisavalt tõendatud, siis puudus alus pärimistunnistuse väljastamiseks. Lisaks sätestab PärS § 171 lg 6, et kui mõistliku aja jooksul pärija väljaselgitamise üleskutsemenetluses üleskutse avaldamisest arvates ei ole pärija pärimisõigus või selle ulatus pärimistunnistuse tõestamiseks piisavalt tõendatud, tõestab notar pärimistunnistuse, milles märgib talle pärimismenetluses teatavaks saanud andmed isikute kohta, kes on pärandi vastu võtnud, samuti võimaluse korral andmed isikute kohta, kellel võib selleks õigus olla.
88.Nõustuda ei saa kostja väitega, et Notarite Koja kirja (I kd, tlk 155-158) kohaselt oli praktikas pärimistunnistuse tõestamata jätmine tavaline. Käesolevas asjas tuleb tuvastada, kas kostja rikkus oma ametikohustusi jättes pärimistunnistuse põhjuseta pika aja jooksul väljastamata ning selle tuvastamiseks tuleb lähtuda konkreetse juhtumi asjaoludest. See, et keskmiselt jääb notari kohta lõpetamata pärimismenetluste arv 20-30 vahele, kusjuures põhjused on erinevad, näiteks, et pärijad ei ole veel välja selgitatud (sh viibimine välisriigis), kohtus toimub isaduse tuvastamine, sugulust tõendavad dokumendid puuduvad, lahkhelid pärandvara jagamise osas jne annab küll ülevaate põhjustest, miks erinevad notarid ei ole pika aja jooksul pärimismenetlust suutnud läbi viia, kuid ei õigusta käesolevas asjas olukorda, kus pärijatest füüsilised isikud olid juba välja selgitatud 2011.a, ning hiljemalt 2012 olid esitatud kõik vajalikud tõendid, kuid pärimistunnistus väljastati alles 2015.a.
89.Hageja väidete järgi on kostja tegu pärimismenetlusega viivitamisel õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt, mille kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Ringkonnakohus osutab, et viidatud sätte tähenduses peetakse silmas mis tahes õigusnormi, millest tuleneb kahju tekitanud isikule kohustus teha teatud tegu või hoiduda teatava teo tegemisest.
90.Kuna teo õigusvastasuse tõendamise koormus lasub kannatanul, siis tuli hagejal, viidates kostja teo õigusvastasusele VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 järgi, tõendada kostjat kohustava sätte olemasolu ning ka selle, et selle sätte vähemalt üheks eesmärgiks oli kaitsta kannatanut kahju eest, mille eest ta kostjalt hüvitist nõuab (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-12, p 11). Vajadus arvestada hüvitatava kahju ulatuse kindlaksmääramisel selle kohustuse või sätte eesmärki, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis, tuleneb VÕS § 127 lg-st 2, seadusest tuleneva kohustuse rikkumise korral ka VÕS § 1045 lg-st 3. Seejuures tuleb keelu eesmärgi kindlakstegemisel muu hulgas arvestada sellega, kuivõrd ettenähtav oli kahjulik tagajärg mõistlikule isikule (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-153-06, p 13). Muu hulgas on viidatud sätete alusel piiratud teoga liialt kauges põhjuslikus seoses oleva tagajärje eest hüvitise määramine (vt Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-1115, p 12).
91.Ringkonnakohus leiab, et hageja on tõendanud kostjat kohustava sätte olemasolu. Kostjat kohustasid pärimismenetlust mõistliku aja jooksul läbi viima PärS § 171 lg-d 1 ja 6 koosmõjus NotS § 37 lg-s 1 sätestatuga. Samuti on ringkonnakohus seisukohal, et nende
18(23)
Tsiviilasi nr: 2-17-13190 sätete eesmärgiks on kaitsta kannatanut mh sellise kahju eest nagu hageja hagis nõuab, st kahju eest, mis tekib selle tõttu, et pärimismenetlus viidi läbi mõistlikku tähtaega ületades. Ringkonnakohus põhjendab on seisukohta järgmiselt.
92.NotS § 2 lg 1 järgi notar on avalik-õigusliku ameti kandja, sõltumatu ametiisik, kellele riik on delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande. NotS § 37 lg 1 järgi notar teeb ametitoimingu pärast seda, kui on olemas kõik vajalikud dokumendid ja andmed ning tehtud ettenähtud maksed. NotS § 38 lg 1 järgi ametitoimingu tegemine või ametiteenuse osutamine lükatakse edasi: 1) täiendavate andmete või dokumentide kogumise puhul kuni nende saamiseni; 2) ekspertiisi tegemise puhul kuni eksperdiarvamuse saabumiseni; 3) asjast huvitatud isiku taotlusel, kes soovib kohtus vaidlustada notari ametitoimingu või ametiteenuse sisusse puutuvat fakti või õigust, ühekordselt kuni kümneks päevaks.
93.PärS § 171 lg 1, mis sätestab kohustuse notaril tõestada pärimistunnistus, kui pärija pärimisõigus on piisavalt tõendatud, NotS § 37 lg 1, mis sätestab ainult piiratud asjaoludel ametitoimingu ja ametiteenuse edasilükkamise õiguse ning PärS 171 lg 6, mis sätestab kohustuse pärimistunnistuse väljastamiseks isegi siis, kui pärija pärimisõigus või selle ulatus ei ole piisavalt tõendatud on sätestatud pärija ja pärandaja võlausaldaja kaitseks. Mõistliku aja jooksul läbiviidud pärimismenetluse eesmärk on tagada pärandi vastuvõtnud pärijale õigustest ja kohustustest teadasaamise, nendega seotud toimingute õigeaegse tegemise ning pärandvara säilimise. Viimasena märgitu kaitseb ka pärandaja võlausaldaja huve. Seega kaitsevad mõistliku aja jooksul pärimismenetluse läbiviimist kohustavad sätted nii pärija kui ka pärandaja võlausaldajate huve, et kaitsta neid mh võimaliku kahju eest, mis võib tekkida, kui pärimismenetlusega viivitatakse ebamõistlikult kaua.
94.Poolte vahel on vaidlus ka selles, kas hagejale on tekkinud kahju. Ringkonnakohus on seisukohal, et selleks, et teha kindlaks, kas hagejale on tekkinud kahju, tuleb tuvastada see, kas hageja hagi kinnistute tagasivõitmiseks oleks olnud edukas. Maakohus on põhjendamatult jätnud selle hindamata.
95.Pankrotiseaduse PankrS § 111 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti p 1 järgi ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, samuti ajutise halduri nimetamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni, p 2 järgi enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tähtaja algust, kuid viie aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kui kingisaaja oli võlgniku lähikondne ja kui kingisaaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu.
96.PankrS § 111 lg 1 p 2 (koostoimes PankrS § 109 lg-ga 1) alusel kinkelepingu kehtetuks tunnistamiseks tuleb kohtul tuvastada järgmiste eelduste olemasolu: 1) kinkeleping on sõlmitud viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist; 2) kinkega kahjustati võlausaldajate huve; 3) võlgnik muutus kinkimise tõttu maksejõuetuks; 4) kinkeleping on sõlmitud lähikondsega.
97.Vaidlus puudub selles, et 29.04.2009 kinkelepingutega kinkis XX temale kuuluvad kinnistud lähikondsetele. Poolte vahel on vaidlus selles, kas nimetatud tehingud kahjustasid võlausaldajate huve. Ringkonnakohus leiab, et kinkelepingud ei kahjustanud PankrS § 109 lg 1 mõttes võlausaldajate huve. Kuigi võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamiseks kinke puhul ei oma tähtsust see, kas kinkimise ajal olid olemas konkreetsed võlausaldajad (vt ka Riigikohtu 2. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-08, p 12), on tehingu tagasivõitmise
19(23)
Tsiviilasi nr: 2-17-13190 eelduseks siiski asjaolu, et pankrotimenetluses on võlausaldajaid, kelle huve tehing kahjustaks (vt Riigikohtu 10. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-18953, p 13.7). Praeguses asjas on pankrotimenetluses tunnustatud kahe võlausaldaja nõuded – Eurostauto OÜ nõue 421 177,78 eurot ja Harku Valla nõue 42 eurot. Kostja väitel on aga nõuded tunnustatud põhjendamatult. Ringkonnakohus leiab, et arvestades asjaolu, et kostja ei ole pankrotimenetluses menetlusosaline, ei saa tema suhtes pidada siduvaks nõuete tunnustamist nõuete tunnustamise koosolekul, kuivõrd kostjal puudus võimalus nõuetele vastuväiteid esitada.
98.Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti tuvastanud, et OÜ Eurostauto nõudele oleks saanud pankrotimenetluses esitada aegumise vastuväite. Eurostauto OÜ, Varandeel Invest OÜ ja Bonner Group OÜ sõlmisid 04.05.2009 aktsiate müügilepingu. XX sõlmis 04.05.2009 käenduslepingu (I kd, tlk 84), mille järgi ta vastutas kõigi Varandeel Invest OÜ ja Bonner Group OÜ kohustuste eest, mis tulenesid aktsiate müügilepingust. 17.06.2009 esitas OÜ Eurostauto Varandeel Invest OÜ-le ja Bonner Group OÜ-le aktsiate müügilepingust taganemise avalduse (I kd, tlk 85-86), põhjusel, et AS Auser Auto majanduslik seis ei vastanud enne lepingu sõlmimist müüjate poolt esitatule. Maakohus tuvastas sellest tulenevalt õigesti, et nõue põhivõlgnike vastu seonduvalt taganemisega aegus 20.06.2012. Tahtlik kohustuste rikkumine tõendamist ei leidnud. Sellest tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et pankrotihaldur oleks pidanud OÜ Eurostauto nõudele vastu vaidlema väitega, et nõue on aegunud. Põhjendatud on küll hageja väide, et võlausaldaja ja põhivõlgnike vahel sõlmitud tehingust tulenev nõue ja käenduslepingust tulenev nõue võivad aeguda erineval ajal, kuid hageja on arvestamata jätnud selle, et VÕS § 149 lg 1 kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, st käendaja saab esitada ka väite et nõue põhivõlgniku vastu on aegunud (vt Riigikohtu 18. märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-10, p 11). Seega ei saa hageja tugineda väitele, et kinkeleping kahjustas OÜ Eurostauto, kui pankrotivõlausaldaja huve.
99.Pankrotimenetluses teine tunnustatud nõue on aga Harku vallal, kes on ise XX pärija. Nõue tuleneb pärandvara inventuuri kuludest. PärS § 138 lg 8 järgi kantakse inventuuri kulud pärandvara arvelt, kuid see ei tähenda, et pärija saaks esitada pärandvara pankroti pesale oma nõude tunnustamiseks. Ringkonnakohus leiab, et pärandvara pankrotimenetluses tehingu tagasivõitmise eesmärgiks ei saa olla pärandvara suurendamine iseenesest. Tagasivõitmise hagi eesmärgiks on võlausaldajate kahjustamise kõrvaldamine, mitte pärija rikastamine. Kui tehing teisi võlausaldajaid ei kahjusta, tuleks eelistada pärandaja tehtud tehingu kehtimajäämist. Nimelt olukorras, kus pärandvara pankrotti ei esine, ei ole pärijal võimalik saavutada pärandaja enne surma tehtud kinkelepingute tagasivõitmist.
100.Eeltoodust tulenevalt on maakohtu lõppjäreldus selles, et hagi tuleb jätta rahuldamata õige. Siiski peab ringkonnakohus põhjendatuks anda seisukoht hagis esitatud kahju hüvitamise nõude põhjendatuse kohta juhul, kui asjas leidnuks tõendamist, et OÜ Eurostauto nõue tunnustati põhjendatult.
101.Ringkonnakohus leiab, et isegi juhul, kui asjas oleks tõendamist leidnud, et OÜ Eurostauto nõue tunnustati pankrotimenetluses õigesti, tulnuks hagi ikkagi rahuldamata jätta, sest kahju väljamõistmise välistab asjaolu, et OÜ Eurostauto jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata. Ringkonnakohus põhjendab seda järgmiselt.
102.Kostja on asjas tuginenud ka sellele, et kahju väljamõistmise välistab asjaolu, et hageja ja OÜ Eurostauto jätsid kahju tekkimise ohu tõrjumata. Kostja leiab, et hageja oleks pidanud OÜ Eurostauto nõudele vastuväite esitama ning OÜ Eurostauto oleks pidanud enne pärija
20(23)
Tsiviilasi nr: 2-17-13190 selgumist tegema toiminguid, mis kahju tekkimise temale oleksid välistanud. VÕS § 139 lg 1 kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist, lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd tehingu tagasivõitmise eesmärk on võlausaldaja huvide kahjustamise kõrvaldamine ja praegu nõutakse tagasivõitmise tõttu võimatuks muutumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist, siis saab VÕS § 139 kohaldamisel arvestada ka kahjustatud võlausaldaja käitumist. Ringkonnakohus leiab, et kahju ulatuses, milles tunnustati OÜ Eurostauto nõuet XX pärandvara pankrotimenetluses oli võimalik vältida.
103.Ringkonnakohus leiab, et juhul, kui kahjustatud isik on jätnud tarvitusele võtmata preventiivsed abinõud kahju tekkimise vältimiseks, siis on ebamõistlik lubada kahjustatud isikul nõuda kahju tekitajalt sellise kahju hüvitamist, mille tekkimist ta oleks võinud mõistlike abinõude tarvituselevõtuga vältida. Ringkonnakohtu arvates on kostja tuginenud õigesti sellele, et OÜ Eurostauto oleks saanud temale tekkinud kahju, st selle, et tagasivõitmise hagi esitati siis, kui möödunud oli selle esitamiseks õigustlõpetav tähtaeg, vältida. Asja materjalidele lisatud OÜ Eurostauto kirjadest (I kd, tlk 166) nähtub, et hiljemalt 2011.a novembris oli OÜ Eurostauto teadlik, et kostja pärimismenetluses on kõik sugulased pärandist loobunud ning teadis ka seda, et XX vara oli enne OÜ-ga Eurostauto tehingu tegemist ümber registreeritud temale lähedaste isikute omandisse kuid mingeid toiminguid, et XX pärandvara säiliks või selle koosseis välja selgitatakse, ei teinud. Pärandvara pankrotimenetluse alustamise ja ajutise halduri määramise vältimatuks eelduseks ei ole pärimismenetluse lõpuleviimine notari poolt. PärS § 111 lg 3 annab võlausaldajale õiguskaitsevahendi – nõuda kohtult pärandi hoiumeetmete rakendamist, millega kaasneb automaatselt pärandvara inventuuri määramine kohtu poolt (PärS § 112 lg 1). Võlausaldaja Eurostauto OÜ saanuks kirjeldatud tagasivõitmise nõude esitamise tähtaja lõppemise vältimiseks esitada XX pärandvara suhtes nõude pärandi hoiumeetmete rakendamiseks ja pankrotiavalduse. Pärandvara inventuuri mõte on teha kindlaks pärandaja kohustused. OÜ Eurostauto ei esitanud väidetavat nõuet ei pärimismenetluse teate avaldamise järel 09.07.2009, inventuuriteate avaldamise järel 07.04.2015 ega pankrotiteates määratud tähtajal. Asjas puudub vaidlus, et Varandeel Invest OÜ pankrot rauges 23.02.2012 põhjusel, et keegi ei soovinud pankrotimenetluses tasuda kulude katteks deposiiti (I kd, tlk 168 pöördel-172). OÜle Eurostauto oli seega teada, et Varandeel Invest OÜ-lt võlasuhte tagasitäitmise raames summasid ei laeku. Ka siis ei soovinud OÜ Eurostauto XX pärandvara hoiumeetmete rakendamist. Seega oleks OÜ Eurostauto saanud enda tegevusega saavutada pankrotimenetluse varasema algatamise, millega oleks tekkinud kahju toimumine ära hoitud. Ka eeltoodu kohaselt on ringkonnakohus seisukohal, et kostja ei vastuta võlausaldaja tegemata toimingu eest, mis oleks kahju ära hoidnud. 104.Nõustuda ei saa hageja väitega, et maakohus on menetluskulude rahalise suuruse määranud ebaõigesti. Kostjale hüvitatavad menetluskulud on küll märkimisväärselt suured, kuid maakohus on põhjendatult viidanud sellele, et menetluskulude suurenemise põhjustas mh hageja menetluse jooksul esitatud väidete rohkus ja asja keerukus. Maakohus on menetluskulude põhjendatust kontrollinud ja leidnud, et kõik kostja kulud väljamõistmisele ei kuulu, maakohtu diskretsioon menetluskulude rahalise kindlaksmääramisel on jälgitav. Apellatsioonkaebuses on hageja vaid üldsõnaliselt leidnud, et kulud on suured, viidates
21(23)
Tsiviilasi nr: 2-17-13190 maakohtu menetluses esitatud kostja menetluskuludele esitatud vastuväidetele, kuid millist konkreetset maakohtu poolt tehtud otsustust menetluskulude kindlaksmääramisel ta vaidlustab, seda hageja esile toonud ei ole. Ringkonnakohus leiab, et hageja seisukoht on ekslik osas, et maakohus on menetluskulud ebaõigesti välja mõistnud kostja kasuks. TsMS § 174 lg 6 järgi menetluskulude hüvitamist menetlusosalistele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. Menetluskulude jaotus 105.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis tuleb poolte ja 3 isiku menetluskulud ringkonnakohtus jätta TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on ta kandnud menetluses lepingulise esindaja kulutusi 3 864,59 eurot, millele lisandub apellatsioonimenetluse istungi kulud. Kostja lepingulise esindaja teenuse tunnihind on 175 eurot. Ringkonnakohus leiab, et asja menetluse spetsiifikat arvestades on esindaja teenuse eest tasutav tunnihind põhjendatud suurusega. Kuivõrd kostja lepingulise esindaja on osutanud teenust 22,05 tundi, millele lisandub istungi ajakulu ning teenuse osutamise aeg on esindamiseks kulunud vähem, kui hagejal (26 tundi 21 minutit ja istungikulu), siis leiab ringkonnakohus, et kostja menetluskulud on mõistliku suurusega, arvestades asja mahukust ja keerukust ning tuleb hagejalt välja mõista. Istungi aeg oli 2 tundi arvestades istungi planeeritud algusaega, seega lisandub esindajakuludele summa 175x2 =350 eurot. Kokku tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista apellatsiooniastmes kantud kulud 4 214,59 eurot. Kolmanda isiku menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata, kuna menetluskulude nimekirja ei esitatud.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Ulvi Loonurm Vahur-Peeter Liin kohtunik kohtunik kohtunik
Jõustunud Riigikohtu 13.05.2020 otsuses toodud muudatustega
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 12. novembri 2019. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-17-13190 muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse õiguslikke põhjendusi.
2.Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.
22(23)
Tsiviilasi nr: 2-17-13190
3.Jätta menetluskulud XX pärandvara (pankrotis) pankrotihalduri Üllar Talviste kanda.
4.Välja mõista XX pärandvara (pankrotis) pankrotihaldurilt Üllar Talvistelt YY kassatsiooniastme menetluskulud 2100 eurot. Jätta XX pärandvara (pankrotis) pankrotihalduri Üllar Talviste tasutud tagatis 1750 eurot YY menetluskulude katteks ja lugeda selles osas YY kasuks väljamõistetud menetluskulud kaetuks ning lugeda XX pärandvara (pankrotis) pankrotihaldurilt Üllar Talvistelt YY kasuks välja mõistetuks kassatsiooniastme menetluskulu 350 eurot.
5.Eurostauto OÜ poolt XX pärandvara (pankrotis) pankrotihalduri Üllar Talviste eest tasutud tagatis 1750 eurot kanda YY nimetatavale kontole.