Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ASJAOLUD

Eesti Vabariik esitas kohtule hagiavalduse M.Š, S.M ja S.Z vastu solidaarselt 1 809.18 krooni õppelaenu võla, 340.- krooni riigilõivu ja 1 200.- krooni õigusabikulude nõudes põhjusel, et „03“mail 1993.a. sõlmisid Aktsiaselts Eesti Hoiupank ja M.Š õppelaenu lepingu nr.2100706, mille kohaselt laenas M.Š pangalt 1 200.- krooni õppelaenu. Õppelaen kanti M.Š laenukontole üle ning M.Š kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5% aastas. M.Š õppelaenulepingust tulenevate kohustuste täitmist tagavad käendajatena S.M, kes 19.aprillil 1993.a. ja S.Z, kes 29.aprillil 1993.a., sõlmisid pangaga käenduslepingud. M.Š eksmatrikuleeriti Tallinna Tehnikaülikoolist seoses õppekava täitmisega täies mahus ning samast ajast tekkis M.Š kohustus hakata pangale tagasi maksma õppelaenu hiljemalt 12 – kuu jooksul, arvates eksmatrikuleerimise päevast. Kogu õppelaenu, koos intressidega, pidi M.Š pangale tagastama hiljemalt kahekordse nominaalse õppeaja jooksul. Kuna nii õppelaenusaaja, M.Š, kui ka käendajad: S.M ja S.Z, ei asunud oma lepingulisi kohustusi panga ees nõuetekohaselt täitma, siis nõudis pank Eesti Vabariigilt riigitagatise rakendamist õppelaenulepingu järgi tasumisele kuuluvale summale, 1 597.54 kroonile. Vastavalt HaS §362 lg.1 tasus Eesti Vabariik pangale M.Š õppelaenulepingu järgi tasumisele kuuluva summa 1 597.54 krooni. Kirjaga

31.oktoobrist 2000.a. nr.5-10390 teavitas Rahandusministeerium M.Š, S.M ja S.Z võlausaldaja vahetumisest ning võimalusest taotleda võlgnevuse tasumist maksegraafiku alusel. Kostjad kirjale ei reageerinud ja võlgnevuse tasumiseks Eesti Vabariigilt maksegraafiku koostamist ei taotlenud, millega nõustusid M.Š õppelaenulepingu järgi tasumisele kuulva võla, summas 1 597.54 krooni, kohese ja viivitamatu tagasimaksmisega. M.Š, S.M ja S.Z võlgnevust vabatahtlikult Eesti Vabariigile ei tasunud, mille tõttu pöördus Eesti Vabariik hagiga kohtusse M.Š, S.M ja S.Z kogu võla väljamõistmiseks. Vastavalt HaS §362 lg.3 tasutakse riigi poolt krediidiasutusele tasutud summadelt intressi 5% aastas, mille tõttu moodustus hagisumma 1 809.18 krooni järgmisest arvestusest lähtuvalt: 1 597.54 riigi poolt pangale tasutud õppelaenu võlg + 5% intresse summas 211.64 krooni = 1 809.18 krooni. Palub hagi rahuldada.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostjad, M.Š, S.M ja S.Z kohtule kirjaliku vastust ei esitanud. Kohus tegi kindlaks S.M ja S.Z uued elukohad. M.Š elukoht on nii kohtule kui ka Eesti Vabariigile teadmata. Ida – Viru Politseiprefektuur teatas kohtule „24“oktoobril 2003.a. kirjalikult, et aadressil: x, elab H.T, kes ostis selle korteri Jõhvi Linnavalitsuselt. M.Š asukoht on politseile teadmata. Kohus toimetas hagiavalduse ja kohtukutse M.Š kätte avalikult avaldades vastavad kuulutused ametlikus väljaandes Ametlikud Teadeanded. Kuulutuses M.Š hoiatus, et kohtusse mitteilmumisel võidakse M.Š kahjuks teha tagaseljaotsus või lahendada tsiviilasi sisuliselt. Kohtule pole laekunud M.Š kirjalikku avaldust kohtuistungi edasilükkamise kohta või temal kohtuistungilt puudumiseks mõjuvate põhjuste olemasolu kohta. Hageja lepinguline esindaja volikirja alusel U.T taotles kohtuistungil tsiviilasja sisulist lahendamist ima mitteilmunud M. Š ja S.M, kellel puudusid mõjuvad põhjused kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Kohus rahuldas taotluse.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL

Hageja lepinguline esindaja volikirja alusel U.T palus kohtuistungil hagi rahuldada ja kostjatelt M.Š, S.M ja S.Z välja mõista 1 809.18 krooni tasumata õppelaenulepingu järgset võlga ning 1 540.- krooni kohtukulu Eesti Vabariigi kasuks. Kostja, S.Z, hagile vastu ei vaielnud ning palus hagi enda vastu rahuldada õiguslikult põhjendatud ulatuses. M.Š asukoht on ka kostjale teadmata. Tagantjärgi kahetseb, et hakkas M.Š käendajaks.

KOHTU POOLT ISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges tõendatuks, et hageja on tõendanud haginõuet järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. M.Š õppelaenulepinguga nr.2100706 ja laenu tagasimaksmise kirjaliku kohustusega (tl.6-7). Maksekorraldustega kohtukulude tasumise kohta (tl.5). S.M ja S.Z käenduslepingutega (tl.8-9). AS Hansapank taotlusega riigitagatise rakendamise kohta (tl.10-12). Rahandusministeeriumi ettepanekutega M.Š, S.M ja S.Z õppelaenuvõla vabatahtliku kustutamise kohta (tl.13-15). AB Amos OÜ arve nr.154 08.juulist 2003.a. (tl.16-17) Eesti Vabariigi poolt kohtukulude tasumise kohta. AS Andmevara ja ida – Viru Politseiprefektuuri õienditega M.Š elukoha kohta (tl.32-34). Kohtukulude nimekirjaga.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks tuleb rakendada “Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse ja Rahvusvahelise Eraõiguse Seaduse Rakendamise Seaduse” §11 sätteid, mille kohaselt kohaldatakse enne 01.juulit 2002.a. tekkinud võlasuhtele enne 01.juulit 2002.a. kehtinud seadust.” TsK §272 lg.1, 2 ja 3 sätete kohaselt annab laenulepingu järgi üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenajale) omandusse (operatiivsesse haldusesse) raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. Laenuleping loetakse sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist. Pooled võivad iga võla, mis on tekkinud ostust – müügist, vara üürimisest või muust alusest, vormistada laenulepinguna. Sel juhtumil kohaldatakse laenu reguleerivaid sätteid. TsK §188 kohaselt on solidaarse kohustuse korral kreeditoril õigus nõuda täitmist nii kõikidelt võlgnikelt ühiselt kui ka igaühelt neist eraldi võlga täies ulatuses kui ka osaliselt. Kreeditoril, kes ei ole saanud täielikku rahuldust ühelt solidaarselt võlgnikult, on õigus saamata jäänut sisse nõuda ülejäänud solidaarsetelt võlgnikelt. Solidaarse kohustuse korral ei ole võlgnikul õigust esitada kreeditori nõudele vastuväiteid, mis rajanevad teiste võlgnike sellistel suhetel kreeditoriga, millest antud võlgnik osa ei võta. Solidaarse kohustuse täitmine täielikult ühe võlgniku poolt vabastab ülejäänud võlgnikud täitmisest kreeditorile. Solidaarse kohustuse täitnud võlgnikul on tagasinõudeõigus ülejäänud võlgnike vastu võrdsetes osades, välja arvatud temale endale langev osa, kui seaduse või lepinguga ei ole määratud teisiti. Ühe kaasvõlgniku poolt solidaarse kohustuse täitnud võlgnikule tasumata jäetud osa jääb võrdsetes osades tema ja ülejäänud kaasvõlgnike kanda. TsK §206 ja §207 sätestavad, et käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku kreeditori ees vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustise kas täielikult või osaliselt. Käendusega võib olla tagatud ainult tõeline nõue. Käendusleping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormi mittejärgimine toob endaga kaasa

käenduslepingu kehtetuse. Kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Käendaja vastutab samasuguses ulatuses kui võlgnikki, eriti protsentide ja leppetrahvi (trahvi, viivise) maksmise eest, kahjude ja sissenõudega seotud kulutuste hüvitamise eest, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Ühiselt käenduse andnud isikud vastutavad kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Võlaõigusseaduse (edaspidi – „VÕS“) §65 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Solidaarkohustus tekib samuti siis, kui kohustus on jagamatu. Kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Vastavalt VÕS §142 kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. Kui käendatakse kohustust, millele võib esitada aegumise vastuväite või mida võib tühistada põhivõlgniku eksimuse tõttu või mille aluseks olev tehing on kehtetu põhivõlgniku teovõime piiratuse tõttu ja käendaja oli käenduslepingu sõlmimisel neist asjaoludest teadlik, vastutab käendaja kohustuse täitmise eest samamoodi kui garantii andmise puhul. Kokkulepe, millega kaldutakse käendaja kahjuks kõrvale seaduses sätestatust, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS §396 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausaldajaga kokku leppida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Laenulepingu suhtes sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui laenulepingu esemeks on liigitunnustega piiritletud esemed, eelkõige väärtpaberid, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Vastavalt HaS §364 (28.juuni 2003.a. redaktsioonis) sätetele, alustab laenusaaja laenusumma tagasimaksmist hiljemalt 12 kuud pärast eksmatrikuleerimist seoses õppekava täitmisega täies mahus või pärast õpingute lõpetamist seoses õppekava täitmisega täies mahus või muul põhjusel, kui ta selle aja jooksul ei

ole asunud jätkama õpinguid HaS §361 lg.1 nimetatud õppeasutuses samas lõikes määratud õppevormis. Õpingute jätkamise korral on laenusaajal õigus saada õppelaenu olemasoleva õppelaenulepingu alusel ning HaS §361 lg.2 sätestatud ulatuses. Laenusaaja kohustub kogu laenusumma koos intressiga tagasi maksma: 1) kui laenusaaja eksmatrikuleeriti seoses õppekava täitmisega täies mahus või laenusaaja lõpetas õpingud seoses õppekava täitmisega täies mahus laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates kahekordse nominaalse õppeaja jooksul; 2) kui laenusaaja lõpetas õpingud muul põhjusel laenusumma tagasimaksmisele asumisest arvates pooleteisekordse õppeasutuses õpitud aja, kuid mitte lühema kui kuuekuulise perioodi jooksul. Õppelaenu tagasimaksmise tähtaja kulgemine ja intressi tasumine peatub laenusaaja ajateenistuses viibimise ajaks ja kuni kolmeaastase lapse ühele vanemale lapsehoolduspuhkuse ajaks kolmeks aastaks pärast lapse sündi laenusaaja vastava tõendatud taotluse saamise hetkest. Riik tasub laenusaaja intressi tasumise peatumise ajal krediidiasutusele õppelaenusumma jäägilt tasumisele kuuluva intressi kommertsintressimäära ulatuses HaS §363 lg.2 alusel riigi ja krediidiasutuse vahel sõlmitavas lepingus sätestatud tingimustel. Õppelaenu andmise ja tagasimaksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges, nii tsiviiltoimiku materjalidega kui ka kohtuistungil uuritud tõendite põhjal, tõendatuks, et M.Š, S.M ja S.Z solidaarvõlgnikena, olles nii õppelaenuvõlgnikuks kui ka õppelaenuvõla käendajateks, on kohustatud, solidaarvastutuse printsiibist lähtuvalt, täitma M.Š õppelaenulepingust tulenevad kohustused Eesti Vabariigi ees. Hagi kuulub rahuldamisele summas 1 809.18 krooni õppelaenuvõla nõudes ja 1 540.- krooni kohtukulude nõudes.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.