lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-100982/20

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 02.03.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-100982/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
02.03.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1926
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 162Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 231 lg 2Tõendamisest vabastamise alusedTsMS § 4842TsÜS § 58Dokumendid päraldisenaVÕS § 162Leppetrahvi vähendamineVÕS § 208Müügilepingu mõisteVÕS § 42 lg 1Tüüptingimuse tühisusVÕS § 635

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-100982/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium26.08.20162-16-100982/30Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium12.06.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-16-100982

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. märts 2017. a Tartu

Tsiviilasja number

2-16-100982

Tsiviilasi

GLAZE OÜ hagi Kentaur Haldus OÜ vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

8929.62 eurot Hageja GLAZE OÜ (registrikood 12513822, asukoht Tiigi 1710, 50410 Tartu); Hageja seaduslik esindaja Tarmo Uik Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Piret Pallo ([email protected]); Kostja Kentaur Haldus OÜ (registrikood 11437197, asukoht Puu tee 4, Soinaste küla, Ülenurme vald, 61709 Tartumaa; epost: [email protected]) Kostja seaduslik esindaja Kaido Vidder Kostja lepinguline esindaja Liina Karlson ([email protected]) Kostja lepinguline esindaja Tanel Riivits

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

13.02.2017

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Mõista Kentaur Haldus OÜ-lt GLAZE OÜ kasuks välja põhivõlg 4838 eurot.
3.Mõista Kentaur Haldus OÜ-lt GLAZE OÜ kasuks välja viivised põhivõlalt 4838 eurolt 28.10.2015 kuni 02.03.2017 eest summas 4060.36 eurot ning alates 03.03.2017 kuni põhivõla 4838 euro tasumiseni lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Töövõtulepingu mõiste
VÕS § 638Töö vastuvõtmise kohustus
VÕS § 641 lg 2Töö vastavus lepingutingimustele
VÕS § 644 lg 1Töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamine
VÕS § 645 lg 1Töö lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise erisused
VÕS § 113
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Mõista Kentaur Haldus OÜ-lt GLAZE OÜ kasuks menetluskuludena välja 2250 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1.GLAZE OÜ esitas Tartu Maakohtule 29.03.2016 hagi Kentaur Haldus OÜ vastu. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlg 4838 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 3701.07 eurot ja viivised põhivõlalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 29.03.2016. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled kauba ostu-müügilepingu, millega kostja ostis hagejalt alumiiniumist klaasfassaadi, klaasrõdupiirded, aatriumi piirded ja duširuumi klaasid koos paigaldusega vastavalt 25.05.2015 hinnapakkumisele. Ostetava kauba hinna 36 888 eurot kohustus ostja tasuma kauba eest kolmes osas: esimese osa ettemaksuna 18 444 eurot 02.06.2015; teise osa summas 9222 eurot hageja esitatud arve alusel; kolmas osa summas 9222 eurot peale paigaldustööde lõppu ja vastava üleandmisevastuvõtuakti allakirjutamisest ning müüja poolt esitatud arve kättesaamist. Hageja väljastas kolm arvet ning viimase, 27.10.2015 arve nr 40 tasus kostja üksnes osaliselt. Nimetatud arve summa oli 8838 eurot, kostja tasus sellest 18.11.2015 4000 eurot. Kostja on jätnud tasumata põhivõla 4838 eurot. Hageja on kõik tööd lõpetanud, ühtegi tööd ei ole pooleli ning kostja ei ole vastupidist tõendanud. Aatriumi käsipuud peitis tumedaks kostja, kuna kostja soovis seda tööd ise teha ja hageja tuli talle vastu. Seetõttu võttis hageja arvest 600 eurot maha. Hageja on kostjat suusõnaliselt juhendanud, s.t täitnud väljaõppe kohustuse. Kostja juhatuse liige Kaido Vidder kinnitas 04.11.2015 hageja juhatuse liikmele Tarmo Uikile, et kõik tööd on korras, vastu võetud ning kogu võlgnevus saab tasutud hiljemalt 06.11.2015. Hageja on korduvalt soovinud kostja poolt allkirjastatud tööde üleandmise akte, kostja on vältinud aktide allkirjastamist. Kostja on nõudnud, et hageja esitaks arve nr 40 spetsifikatsiooni, kuid arve on koostatud vastavalt hinnapakkumisele. Pakkumises sisaldub kogu tööde spetsiifika ja kirjeldus. Kui kostja tasub võla, annab hageja kostjale üle hooldusjuhendi. Tulenevalt ehituse töövõtulepingu üldtingimuste (ETÜ 2013) tööde üleandmise ja vastuvõtmise peatüki punktist 10.1.5 ja VÕS § 638 tuleb hageja poolt tehtud tööd kostja poolt vastuvõetuks lugeda, samuti tuleb ka üleandmise-vastuvõtu aktid allkirjastatuks lugeda. Kui kostjal oleks olnud pretensioone hageja vastu, oleks ta pidanud need VÕS § 644 lg 1 ja 2 järgi esitama mõistliku aja jooksul. Seda kostja teinud ei ole. Arve tasumise tähtaeg oli 28.10.2015 ning hageja palub alates sellest ajast välja mõista viivised lepingu p 2.2 alusel 0,5% nõudelt päevas. Hageja väitel ei ole viiviste kokkulepe tüüptingimus, hageja palus jätta viiviste vähendamise nõude rahuldamata.

KOSTJA VASTUVÄITED

2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt tuleb arve lepingu p 2.4 kohaselt tasuda peale paigaldustööde lõppu ja vastava üleandmise-vastuvõtuakti allakirjutamisest ning müüja poolt esitatud arve kättesaamist. Paigaldustööd ei ole lõppenud ja üleandmise-vastuvõtuakt ei ole allkirjastatud. Aatriumi piirded on paigaldamata, kostja väljaõpe on teostamata. Kostja täpsustas kohtuistungil, et juhendamise kohustus tähendab dokumentide üleandmist. Kasutatud õiguskaitsevahendiks on lepingu täitmise nõue. Kostja on 27.10.2015 arvele vastu vaielnud ja nõudnud, et hageja esitaks arve spetsifikatsiooni tarnitud kaupade ja osutatud teenuste kohta. Kostja saab seejärel valida sobiva õiguskaitsevahendi. Kostjal puudub võimalus kontrollida tööde ja kaupade vastavust tegelikkusele ja esitatud hinnapakkumisele. Hageja ei ole esitanud vajalikke dokumente. Kostja esitas viiviste vähendamise nõude ja leidis, et viiviste määr 0,5% päevas on liialt suur. Kostja vaidles samas viiviste nõudele täielikult vastu ning leidis, et viivised ei saa olla suuremad kui põhivõlg. Kostja leidis, et viiviste kokkulepe on tüüptingimus ning VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 kohaselt tühine.

KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega ja TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tõendatuks järgmised asjaolud: • 02.06.2015 sõlmisid pooled kauba ostu-müügilepingu, millega kostja ostis hagejalt alumiiniumist klaasfassaadi, klaasrõdupiirded, aatriumi piirded ja duširuumi klaasid koos paigaldusega vastavalt 25.05.2015 hinnapakkumisele (lk 22-24). Ostetava kauba kolmanda, s.t viimase osamakse 9222 eurot pidi kostja tasuma peale paigaldustööde lõppu ja vastava üleandmise-vastuvõtuakti allakirjutamisest ning müüja poolt esitatud arve kättesaamist; • 27.10.2015 esitas hageja viimase osamakse kohta arve nr 40 summas 8838 eurot (lk 25); • 18.11.2015 tasus kostja arve nr 40 alusel 4000 eurot. Ülejäänud summa on tasumata. Seega on poolte vahel sõlmitud VÕS § 208 järgi müügileping erinevate piirete ja klaaside müümiseks ning samas VÕS § 635 kohane töövõtuleping nende paigaldamiseks.
4.Kostja vastuväite kohaselt on tööd lõpetamata ning aatriumi piirded on paigaldamata. Lisaks ei ole hageja andnud kostjale üle vajalikke dokumente. Mõlema poole juhatuse liikme kohtuistungil vande all antud ütlustega on tõendatud, et hageja oli viinud objektile kohale mõõtu lõigatud käsipuud. Seega ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et müügileping oli täidetud.
5.Töövõtulepingujärgsete tööde tegemise, s.t aatriumi piirete paigaldamise osas tuleb kohtul analüüsida kolme asjaolu: 1) töövõtja tehtud töö vastavus lepingutingimustele; 2) kas töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest; 3) kas kostja sai kasutada õiguskaitsevahendeid.
6.VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta töö muuhulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. 25.05.2015 hinnapakkumisega on tõendanud, et hageja pidi paigaldama aatriumi klaasile tammest käepideme (lk 108-109, 115-122). Mõlema poole seadusliku esindaja

vande all antud ütlustega on tõendatud, et hageja pani käsipuud lahtiselt klaasile peale. Kohus leiab, et üldjuhul tähendab käsipuu paigaldamine selle kinnitamist, et kasutamine oleks ohutu. Selliselt on paigaldamist mõistnud nende ütlustest nähtuvalt ka poolte seaduslikud esindajad. Hageja väitel jättis ta käsipuu kinnitamata vastutuleku tõttu kostjale. Kostja juhatuse liikme ütlustega on tõendatud, et käsipuu liimis kinni kostja töötaja. Kohus leiab, et hagejal oleks pidanud töö tegemata jätmiseks olema kostjaga selge kokkulepe ning sellisena on töö osaliselt tegemata, s.t tehtud puudustega. Hageja kokkuleppe olemasolu ei tõendanud.

7.Põhimõtteliselt vastutab töövõtja alati töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. Sellest reeglist on kolm erandit ning üheks neist on juht, kui tellija ei teata puudustest mõistliku aja jooksul. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Hageja leidis, et kostja ei ole seda teinud. Hageja saatis kostjale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti 02.10.2015 (lk 57-58), kostja esitas omapoolsed puudused, s.h viitas aatriumi piirete pealmise vöö paigaldamata jätmisele 22.10.2015 (lk 59-60). Hageja vastas, et vähendas erinevate puudute tõttu kolmanda arve summat 600 euro võrra (lk 61-62). Kohus asub seisukohale, et kui hageja esitas kostjale tööd üle vaatamiseks 02.10.2015, ei ole puudustest teatamine 20 päeva hiljem mõistlik tähtaeg. Tulenevalt VÕS §-st 643 oli kostjal kohustus töö viivitamatult üle vaadata. Samas leiab kohus, et kuna töövõtja jättis teadlikult piirded kinnitamata, on tööl esineva puuduse põhjuseks töövõtja tahtlus ning kostja võib mittevastavusele tugineda VÕS § 645 lg 1 p 1 alusel. Seega vastutab hageja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest.
8.Kostja saaks kasutada õiguskaitsevahendeid. Kostja 22.10.2015 kirjast nähtub üksnes puuduste olemasolu, kuid ühtestki dokumendist ei nähtu, et kostja oleks õiguskaitsevahendeid kasutanud. Kostja on kohtuvaidluste korras väitnud, et kasutatud õiguskaitsevahendiks on lepingu täitmise nõue. Tulenevalt VÕS §-st 646 lg 6 peaks kostja nõudma töö parandamist mõistliku aja jooksul. Toimiku materjalidega ei ole kostja tõendanud, et ta oleks töö parandamist nõudnud. Kuna kostja on ise puuduse kõrvaldanud, ei saa ta enam praeguseks lepingu täitmist nõuda. Kostja ei ole muid õiguskaitsevahendeid kasutanud, tööde vastuvõtmisest keeldumine on põhjendamatu ning järelikult tuleb kohtul hagi rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 4838 eurot.
9.Kohus ei arvesta hageja viiteid sellele, et ta on viimast arvet 600 euro võrra vähendanud. Hageja vastuväide oleks kohane hinna alandamise või kahju hüvitamise puhul, kuid kostja ei ole vastavaid nõudeid esitanud. Kostja poolt kahju hüvitamise nõude suurus ei saa sõltuda sellest, kas hageja kirjutab hinnapakkumise üksikasjalikult lahti. Kostja peab teadma, kas ja kui palju tal kahju tekkis. Kostja viited dokumentide üle andmata jätmisele ei ole asjakohased. TsÜS § 58 järgi on dokumendid müügilepingujärgse kauba päraldised, need on koos kaubaga läinud kostja omandisse ning kostjal on õigus nõuda nende üleandmist. Kostja ei ole vastavat nõuet esitanud.
10.Hageja on esitanud viiviste väljamõistmise nõude. Hageja nõue muutus kauba ostumüügilepingu p 2.4 kohaselt sissenõutavaks alates kostja poolt arve kättesaamisest, s.t

28.10.2015. Lepingu p 2.2 kohaselt on viiviste summaks 0.5% päevas. Hageja on palunud välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 3701.07 eurot ja viivised põhivõlalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 29.03.2016. Kohus on kontrollinud, et hageja viiviste arvestus on arvutuslikult õige. Alates 29.03.2016 tuleb vastavalt hageja taotlusele kostjalt välja mõista VÕS § 113 lg 1 kohane, s.t seadusjärgne viivisemäär. Alates 29.03.2016 kuni 02.03.2017 on viiviste summaks 359.29 eurot, kokku viivised 4060.36 eurot.

11.Kostja vastuväidete järgi on viiviste määr 0,5% päevas liialt suur, viivised ei saa olla suuremad kui põhivõlg ning tüüptingimusena on viiviste kokkulepe tühine. Lisaks taotles kostja viiviste vähendamist. Kostja enda esitatud kirjavahetusest nähtub, et pooled on viiviste summa eraldi läbi rääkinud (lk 132-133) ning seega ei saa viiviste kokkulepe olla tüüptingimusena tühine. Kostja ei ole esitanud korrektset taotlust viiviste vähendamiseks ning näidanud ära VÕS § 162 nimetatud viiviste vähendamise eelduseid. Lisaks ei ole kostja vastuväidetest selge, miks ei saa kahe äriühingu vahel sõlmitud lepingus kokku lepitud viivised olla suuremad kui põhivõlg. Kohus leiab, et kostja viivistega seotud taotlused tuleb jätta rahuldamata.
12.Menetluskulud TsMS § 162 alusel tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus ei saa lähtuda kostja osundatud TsMS §-st 163 lg 2, kuna kostja ei ole kompromissi korras pakkunud kogu arve ja viiviste tasumist. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu 550 eurot ning õigusabikulud 1894.75 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks palub hageja välja mõista viivised. Õigusabikulud on 17 tunni ja 20 minuti eest 105 eurot/tund, s.h maksekäsu kiirmenetluses esindamine. Kostja leiab, et põhjendatud kulu oleks 9 tundi 45 minutit. Kohus leiab, et riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 500 eurot ning hagi tagamise riigilõiv 50 eurot, kokku 550 eurot. Maksekäsu kiirmenetluses antud õigusabi kulud saavad TsMS § 4842 kohaselt olla 20 eurot, ülejäänud enne hagiavalduse esitamist antud õigusabikulusid ei hüvitata. Seega jätab kohus ajakulust välja 77 minutit ning mõistab selle asemel välja 20 eurot. Ülejäänud osas peab kohus asja keerukust, kohtuistungi pikkust ja määruskaebemenetlust arvestades põhjendatud õigusabile kulunud ajaks 16 tundi. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 2250 eurot (16 tundi x 105 eurot + 20 eurot + 550 eurot).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja