Mõista OÜ-lt Viktoria Veod välja 384 eurot I.V. kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks. Summa sisaldab käibemaksu.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Viktoria Veod (hageja) esitas 10. novembril 2015 hagi I.V. (kostja) vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Hagiavalduse viimases versioonis nõudis hageja kostjalt põhivõlgnevuse 4799,97 euro ja lisanduva viivise 933,80 euro väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja jaanuaris 2011 suulise töövõtulepingu, mille alusel hageja kohustus korraldama kostjale kuuluva traktori KOMATSU Wb97s-2 numbrimärgiga XXX (edaspidi traktor) remonditööd. Hageja esindaja andis traktori remondi teostamiseks üle AS-le Lajos. Pärast traktori remonti ja kostjale üleandmist juunis 2011 kohustus kostja tasuma hagejale traktori remondi eest kantud kulud 2012. a jaanuaris. Vaatamata hageja esindajate meeldetuletustele ja kirjalikele pöördumistele ei ole kostja hagejatele vastanud ega tasunud hageja poolt traktori remondiks kulutatud raha. Hageja on tasunud AS-i Lajos poolt esitatud arved traktori remondi eest summas 4036,25 eurot (käibemaksuga), Kontex Grupist tellitud õli traktori jaoks summas 707,40 eurot, traktori liikluskindlustuse eest 30,32 eurot ja traktori tehnoülevaatuse eest arved summas 26 eurot. Kokku tegi hageja kulutusi kostja traktorile summas 4799,97 eurot. Kostja on rahasumma tagasimaksmise kohustuse täitmisega viivituses alates 2. jaanuarist 2012. 26. maini 2014 on seadusjärgset viivisemäära arvestades viivis 933,80 eurot. Hageja palus mõista kostjalt välja ka seadusjärgses määras viivise põhinõude täitmiseni.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on hageja nõue alusetu ja täielikult tõendamata. Hageja ja kostja pole sõlminud töövõtulepingut. Hageja poolt esitatud andmed ja tõendid on vastuolulised ning hageja poolt kaasatud tunnistajad ei kinnita hageja väiteid. Hageja ainsaks tõendiks, millega soovib tõendada lepingu sõlmimist, on tunnistaja O.R. ütlused. Väidetavad kuluarved saavad tõendada üksnes suhteid hageja ja remondiettevõtte vahel, kuid mitte lepingu sõlmimist poolte vahel. Tunnistaja ja hageja väited lepingu sõlmimise osas on vasturääkivad ja ebaselged. Hageja on korduvalt muutnud oma nõuet ning väidetava lepingu sõlmimise aega ja asjaolusid. Hageja väited lepingu sõlmimise algatuse ja vajaduse osas on vastuolulised – hageja on viidanud nii kostja vajadusele traktor remontida kui ka O.R. tunnistuse kohaselt remondivajadusele osana ühise äriplaani alusel tulu teenimiseks. Hageja pole ühegi tõendiga tõendanud, et hageja ja kostja oleksid pidanud läbirääkimisi võimaliku töövõtulepingu osas. Ükski hageja poolt esitatud tõend ei tõenda lepingu sõlmimist. Kostja andis traktori O.R.le kui kostja elukaaslase kasuisale heast tahtest isiklikel ehitustöödel kasutamiseks. Olukorras, kus on tõendamata töövõtulepingu sõlmimine poolte vahel, ei oma tähtsust traktori suhtes teostatud tööd. Traktor oli töökorras ega vajanud remonti. Remondivajaduse korral oleks
kostja saanud selle tellida remonttöid teostavalt isikult, mitte hagejalt. Kostja ei ole traktorist ega ole kunagi traktoriga kolmandatele isikutele töid teostanud. Hageja on väidetavalt ostnud kostja traktori jaoks 255 liitrit õli, väites, et seda saab tulevikus kasutada. Kostjale ei ole õli kunagi üle antud. Traktori mootori õlimaht on ca 12-13 liitrit. Hageja poolt tõenditena esitatud arved on ebaselgete selgituste ja andmetega. Kostja on tööde teostamisele vastu vaielnud ning esitanud traktori margiesinduse kinnituse selle kohta, et väidetavaid suuremahulisi töid ei ole traktoril teostatud. Kohtumenetluse jooksul on hageja arveid korduvalt parandanud ja täpsustanud oma nõuet arvete osas ning selgitanud, et mingeid töid ei tehtud konkreetsele traktorile. Samas pole hageja muutnud oma rahalise nõude suurust. Hageja hinnangul on arved esitatud hagejale kuuluvate erinevate veomasinate remondi eest, mitte kostja traktori remondi eest. Hageja tunnistajad ei ole suutnud täpselt selgitada, mis töid traktorile on teostatud. Tunnistajate ütlused on vastuolulised ja ebausaldusväärsed.
MAAKOHTU OTSUS
3.Viru Maakohus jättis 25. veebruari 2016 otsusega hagi rahuldamata, jättis kostja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 2760 eurot. Asjas ei ole vaidlust selles, et kostjale kuuluvat traktorit on remonditud, kuid on vaidlus, kas ja kes on selleks lepingu sõlminud ja kui on, siis millised olid lepingutingimused. Maakohus käsitles esmalt töövõtulepingu sõlmimise küsimust. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 2011 jaanuaris suuline töövõtuleping kostjale kuuluva traktori remondiks. Hageja on nimetanud lepingu sõlmimise motiiviks nii kostja soovi hakata remonditud traktoril raha teenima kui ka seda, et hageja ja kostja tahtsid koos traktorit kasutama hakata. Kostja palus abi hageja juhatuse liikmelt ja tema abikaasalt. Hageja ei ole traktorit kasutanud, tahtis hakata seda kasutama, kuid kostja jättis traktori endale ja ei maksnud remondi eest. Eesmärk oli traktoriga tulu teenida. Kostja vaidles sellele vastu ning viitas, et O.R. küsis traktorit isiklikuks kasutamiseks. Mingist remondist räägitud ei ole. Maakohtu hinnangul ei ole hageja eeltoodud väidet usaldusväärselt ümber lükanud. Kohus ei pidanud nimetatud asjaolu tõendamiseks hageja poolt ainsa tõendina esitatud tunnistaja O.R. ütlusi usaldusväärseteks. Tunnistaja ei suutnud täpsustada väidetava lepingulise suhte sõlmimise puhul selle aega isegi mitte aastaaja täpsusega. Kuivõrd hageja kinnitab, et leping sõlmiti kostja ema sünnipäeval hageja esindaja O.R. ja kostja vahel ja kostja kinnitab, et nimetatud isik väidetaval ajal kostja ema sünnipäeval ei viibinud, siis ei näinud maakohus võimalust lugeda tõendatuks, et käesoleva kohtuvaidluse poolte vahel oleks toimunud mingigi lepingu sõlmimist. Hageja ei ole tõendanud ka võimalikku lepingu sõlmimist kostja ema sünnipäeval viibinud hageja juhatuse liikme V.V.ga. Ainuüksi asjaolust, et hageja ei suuda ilmselt eristada juriidilise isiku esindajana sõlmitava kokkuleppe ja füüsilise isikuna suhtlemise erinevust, tuleb järeldada, et tõendamata on hageja osalemine väidetavas õigussuhtes, kuivõrd hageja väide, nagu ta teatanuks kostjale, et traktori remont toimub hagejaga lepingu sõlmimisena, on jäänud paljasõnaliseks. Kuivõrd maakohtu hinnangul ei olnud tõendatud, et väidetav suuline töövõtuleping oleks sõlmitud hageja ja kostja vahel, siis puudus sisuline vajadus analüüsida hageja väidetud lepingu sisu. Maakohus märkis, et ebaselge on hageja väidetud lepingu sõlmimise eesmärk. Töövõtuleping sõlmitakse selleks, et täita mingi tellija soov. Antud juhul pidanuks kostja soov olema traktori remont, mida ta ise ei kasutanud. Hageja tunnistaja väitel sai hageja teada, et kostja õuel seisab traktor. Seega lepingu sõlmimise algatus tuli hagejalt ja mitte kostjalt kui eeldatavalt tellijalt. Järelikult soovis hageja lepingut sõlmida mingite eesmärkidega seoses. Hageja väitel tulenes
traktori remontimise vajadus sellest, et kostja saaks J.V.ga suhtes olemise tõttu hakata traktoriga raha teenima. Väide on arusaamatu, sest hageja enda väitel oli kostja töösuhtes hagejaga alates
11.veebruarist 2011 kuni 29. veebruarini 2012. Maakohus ei pidanud eluliselt usutavaks, et ajendiks väidetavale töövõtulepingu sõlmimisele oli kostja pereelu sisesuhe ehk sellesse suhtesse kostjapoolsete materiaalsete vahendite panustamine. Kui tunnistaja ja hageja seaduslik esindaja kostja tolleaegse elukaaslase vanematena leidsid, et noorte pereelus napib materiaalseid vahendeid, siis võinuksid nad ise sellesse rahaliselt panustada ja mitte sõlmida lepinguid, mida kostja pole soovinud ja mis kostjale rahalisi kohustusi juurde toovad. TsMS § 162 alusel jättis maakohus poolte menetluskulud hageja kanda. Maakohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks täies ulatuses ja mõistis õigusabikulude katteks hagejalt kostja kasuks välja 2760 eurot koos käibemaksuga (28,75 tundi õigusabi × 96 eurot õigusabi tunnitasu).
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ning teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esiletoodu kohaselt on maakohtu poolt teostatud tõendite analüüs puudulik ning otsus ei vasta TsMS § 442 lg 8 nõuetele. O.R. tunnistused ei ole ainsad tõendid, mis kinnitavad suulise lepingu sõlmimist vastustajaga. Lisaks on V.V. ütlused, mille kohaselt vastustaja oli nõustunud traktori remondi vajadusega ja hiljem apellandile raha maksmisega. O.R. täpsustas kohtuistungil, et suuline leping sõlmiti 2011. a talvel ja vastustaja ise tõi traktori AS-i Lajos hoovile paar-kolm päeva pärast lepingu sõlmimist. Seda kinnitavad ka vastustaja ütlused. Tunnistajad M.A. ja E.V. (AS-i Lajos esindajad) andsid ütlusi selle kohta, et vastustaja traktorit remonditi AS-is Lajos, remondi eest tasus apellant ja remondi alguseks oli jaanuar 2011 ning remondi lõpuks märts-aprill 2011. M.A., E.V.i ja O.R. ütlused tõendavad, et traktor ei olnud töökorras. Vastustaja ütlused traktori O.R. isiklikku kasutusse andmise kohta on vastuolulised ja ebausaldusväärsed. Rikkis traktorit polnud võimalik kasutada tööde tegemiseks. Vastustaja poolt apellandile viidatud tööde teostamiseks oleks olnud odavam, kiirem ja otstarbekam tellida 2011. a jaanuaris töökorras traktor Kundast. Majanduslikult ebaotstarbekas oleks olnud talvel traktoriga mullatööde tegemine. Vastustaja traktori remondi eest tasus apellant ja vastustaja pole selle asjaolu kohta ühtegi vastulauset esitanud. Sellega vastustaja nõustus ja aktsepteeris apellandi kulul remondi teostamist. Apellandi tegevus viitab sellele, et ta soovis vastavalt lepingule saada tagasi remondiks kulunud raha. Vastustaja pole esitanud tõendeid, et kulutused olid apellandi poolt teostatud tagastamiseks mittekuuluvatena. Kohtu järeldused selle kohta, kuidas ja mil moel kujunesid suhted vastustaja ja apellandi tütre vahel ning vastustaja ja apellandi vahel on põhjendamatud ja arusaamatud. Vastustaja töötas apellandi juures, saades minimaalset töötasu. Pooltevahelised rahalised suhted oleks tulnud kindlaks teha kohtumenetluse käigus. Traktori korrasolek, vastustaja soovimatus traktorit remontida ja soovimatus traktoriga tööd teha on tõendatud vaid vastustaja ütlustega. Kohus keeldus juhatuse liikme tütre küsitlemisest, kes võinuks selgitada suhteid vastustajaga. Vastustaja käitumine ei ole eluliselt usutav, sest traktoriga töö tegemisest keeldumisega välistas ta hea teenimisvõimaluse.
Maakohus on hinnanud pooltevahelisi suhteid pealiskaudselt, analüüsimata kõiki menetluses esitatud tõendeid. Maakohus peab TsMS § 442 lg 8 alusel otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu apellandi või vastustaja faktiliste väidetega. Maakohus ei ole kaevatavas otsuses põhjendanud, miks ei ole otsuse tegemisel arvestatud apellandi poolt väljatoodud asjaoludega ja apellandi poolt kohtusse kutsutud tunnistajate ütlustega, mis on vastustaja selgituste ja tõenditega vastuolus.
5.Kostja (vastustaja) vaidles apellatsioonkaebusele vastu, taotles selle rahuldamata jätmist ja palus jätta menetluskulud apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning otsuse muutmiseks puudub alus. Apellandi etteheited kohtule tõendite hindamise osas ja protsessinormide rikkumise osas on alusetud. Apellant ei ole tõendanud töövõtulepingu sõlmimist poolte vahel. Ükski apellandi poolt esitatud tõend ei tõenda lepingu sõlmimist. Apellant on apellatsioonkaebuses faktilisi asjaolusid välja tuues esitanud ebatäpseid andmeid. Apellant on enda tõendamata väited esitanud vaidluse faktiliste asjaoludena. Nt suulise lepingu sõlmimine ja remonttööde teostamine ei ole faktilised asjaolud, vaid apellandi väited, mida apellant ei ole suutnud kohtumenetluses tõenditega kinnitada. Vastustaja hinnangul on apellant esitanud kaebuses mitmeid ebaõigeid väited. Vastustaja ei ole traktorijuht ega ole kunagi traktorijuhina töötanud ega seda kavatsenud. Vastustajal pole vastavaid oskusi ega kvalifikatsiooni. Vastustaja töötab Tallinnas kohtutäituri büroos ning ei tegele kaeve- ega muude selle valdkonna töödega. Vastustaja andis oma endise elukaaslase kasuisale O.R.le kasutada oma traktori. Pärast elukaaslasega kooselu lõppemist võttis vastustaja temale kuuluva traktori tagasi. Pärast seda tekkisid konfliktid O.R.ga. Endise elukaaslase vanematele kuulub transpordifirma (hageja). Apellant on esitanud enda transpordifirmale koostatud arved võimalike veomasinate remondi ja hoolduse eest ning on asunud väitma, et need olid vastustaja traktori remondi arved. Vastustaja jaoks on arusaamatu, kuidas saab apellant väita, et vaidlus puudub fakti üle, et traktorit on remonditud. Remonditööde teostamine ja selle maht on vaidluse all kohtumenetluse algusest saadik ning apellant pole suutnud tõestada väidetud remondi teostamist. Olukorras, kus on tõendamata töövõtulepingu sõlmimine poolte vahel, ei oma traktori juures teostatud tööd mingit tähtsust. Vastustaja ei nõustu apellandi etteheitega, et kohtu poolt teostatud tõendite analüüs on puudulik. Apellandi tunnistajad (AS Lajos töötajad E.V. ja M.A.) ei suutnud selgitada täpselt, mis töid traktorile teostati. Tunnistajate ütlused on vastuolulised ja ebausaldusväärsed. Kumbki tunnistajatest ei osanud selgitada kõiki arvetel olevaid ridu ja koode ning nende seotust traktoriga. Apellant on samuti viidanud, et V.V. ütlustega on tõendatud lepingu sõlmimine ja remonttööde teostamine. Samas V.V. ei ole käesolevas menetluses ütlusi andnud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Alust ei ole heita maakohtule ette õigusnormide väära kohaldamist ega menetlusõiguse normide rikkumist tõendite hindamisel või kohtulahendi põhjendamisel. Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega ei korda ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel neid kõiki oma otsuses.
7.Hageja on esitanud nõude kostja vastu suulise töövõtulepingu alusel (VÕS § 635). Hageja väidetest lähtudes peaks kostja olema väidetavas töövõtusuhtes tellijaks ja hageja töövõtjaks. Hageja tasunõue saaks olla kvalifitseeritav VÕS § 635 lg 1 ja § 637 järgi töövõtja nõudena saada lepingu alusel teostatud töö eest tasu. Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 635 lg 4 järgi oleks tegemist tarbijatöövõtulepinguga, kuna kostja näol on tegemist füüsilise isikuga, hageja näol aga oma majandus- ja kutsetegevuses tegutseva äriühinguga. Kuna kostja on eitanud lepingu sõlmimist, siis tuli hagejal TsMS § 230 lg 1 alusel lepingu sõlmimist tõendada. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 järgi on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järelduste ja põhjendustega, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud kostjale lepingu sõlmimiseks pakkumuse tegemist ega kostja poolt nõustumuse andmist ega ka muud tahteavalduste vahetamise viisi, mis viitaks kokkuleppe saavutamisele. Ringkonnakohtul puudub alus hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt.
8.Apellatsioonkaebuses toodud väited ei täpsusta lepingu sõlmimise asjaolusid ega anna alust maakohtu seisukoha ümberhindamiseks. Apellant on väitnud, et apellandi seadusliku esindaja V.V. ütlused kinnitavad vastustaja nõustumist traktori remondiga ja apellandile selle eest tasumisega. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et menetluses oleks vande all ütlusi andnud apellandi seaduslik esindaja. Tõendiks saab TsMS § 229 lg 2 ja § 268 alusel lugeda üksnes menetlusosalise vande all antud ütlusi. Seetõttu ei ole võimalik tugineda V.V. ütlustele lepingu sõlmimise tuvastamisel. Seevastu on kostja I.V. vande all kinnitanud, et ta ei ole hagejaga mingeid lepinguid sõlminud. Apellant on osundanud, et traktori remonditasu maksmise suhtes ei ole vastustaja esitanud ühtegi vastuväidet ja sellega on vastustaja aktsepteerinud remondi teostamise. Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 20 lg 1 järgi loetakse vaikimine või tegevusetus nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevusvõi kutsealal kehtivatest tavadest. Praegusel juhul ei ole kohtule esile toodud asjaolusid, mille kohaselt olnuks alust lugeda kostja poolne tegevusetus nõustumuseks lepingu sõlmimisel. Vastustaja väitel andis ta traktori üle O.R.le isiklikuks kasutamiseks. Iseenesest ei ole välistatud, et O.R. võis lasta traktori suhtes teha mingeid remonditöid, kuid see asjaolu ei kinnita töövõtulepingu sõlmimist kohtumenetluse poolte vahel. Kõne alla võiks tulla traktori tasuta kasutusse andmine kostja poolt, millisel juhul reguleeriks traktoriga seotud kulutuste kandmist
VÕS § 391.
Seetõttu nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et suulise töövõtulepingu sõlmimine on apellandi poolt tõendamata.
9.TsMS § 5 lg 1 alusel menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Apellant on esitanud nõude suulise töövõtulepingu alusel. Kuna apellant ei ole tõendanud suulise töövõtulepingu sõlmimist vastustajaga, siis tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtule puudub alus heita ette selgitamiskohustuse puudulikku täitmist. Maakohtus toimus asja arutamiseks 5 istungit, mille käigus selgitas maakohus pooltele nõude kvalifitseerimise võimalikke aluseid, tõendamiskoormist jne.
Hageja esitas algselt oma nõude ka alternatiivsel õiguslikul alusel (käsundita asjaajamine). Kostja vaidles sellele vastu leides, et täidetud ei ole ükski käsundita asjaajamise eeldus. Kohtuistungil 18.03.2015 on hageja sõnaselgelt loobunud varem esitatud alternatiivsest nõudest ning jäänud selle juurde, et tugineb üksnes töövõtulepingule. Kohus vormistas loobumise ka määrusega (19.03.2015). Hageja esitas loobumise vastuvõtmise kohtumääruse peale määruskaebuse (II kd tl 39 jj), kuid vaidlustas seal üksnes menetluskulude jaotamist. Ringkonnakohtu 27.05.2015 määrusega see määruskaebus rahuldati ning menetluskulude jaotus jäi määrata lõpplahendiga.
10.Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 kohaselt apellandi kanda. Vastustaja poolt ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on vastustaja kandnud apellatsioonimenetluses õigusabikulusid 384 eurot. Vastustaja lepinguline esindaja on osutanud õigusabiteenust 4 töötunni ulatuses töötunni hinnaga 80 eurot, millele lisandub käibemaks. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja menetluskulude suurus on kooskõlas tsiviilasja keerukuse ja mahukusega. Sellest lähtudes rahuldab ringkonnakohus vastustaja taotluse ja mõistab apellandilt vastustaja kasuks välja 384 eurot apellatsiooniastmes kantud menetluskulude katteks.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Kai Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.