OÜ Viktoria Veod hagi Ivar Vainola vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 19. märtsi 2015.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Viktoria Veod määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): Viktoria Veod OÜ (registrikood: 11336571), lepinguline esindaja Artur Pärnoja; Vastustaja (kostja): Ivar Vainola (isikukood: XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Margus Rebane
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 19. märtsi 2015. a määrus osaliselt, s.o väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Teha selles osas uus määrus, millega jätta menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine lahendada tsiviilasjas nr 2-14-10775 tehtavas lõpplahendis.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Lugeda Viru Maakohtu 19. märtsi 2015. a määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „1. Jätta läbi vaatamata ja lõpetada menetlus OÜ Viktoria Veod hagis Ivar Vainola vastu alternatiivselt VÕS § 1018 (ja varasemalt VÕS § 1028) alusel esitatud nõudes. Jätkata menetlust samade poolte vahel põhinõudena lepingulisel töövõtusuhtel põhineval alusel.
2.Kohus märgib menetluskulude jaotuse ja ja määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks käesolevas tsiviilasjas tehtavas lõpplahendis.“ Edasikaebamise kord
Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.
ASJAOLUD
1.Hageja esitas 28. mail 2014. a hagi Ivar Vainola vastu võla nõudes tuginedes nii VÕS §-le 635 jj, kui ka alternatiivselt VÕS §-le 1027 ja 1028. 11. juunil 2014. a esitatud täpsustatud hagiavalduse punktis 4 selgitas hageja, et põhinõue on suulisest lepingust tulenev nõue ja alternatiivnõudena on tegemist õigusliku aluseta saadu tagasinõudmisega.
18.märtsil 2015. a toimunud kohtuistungil loobus hageja alternatiivnõudest. Kostja nõustus hageja poolt alternatiivse nõude tagasivõtmisega. Kohus ei ole hageja alternatiivnõuet eraldi menetlusse võtnud. Kohus leiab, et alternatiivnõude osas on tegemist eelmenetluse staadiumiga. Hagi alternatiivnõude tagasivõtmine ja kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks on kohtule avaldatud protokolliliselt.
2.17. märtsil 2015. a esitas kostja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostjale osutatud käesolevas tsiviilasjas õigusabi summas 1056 eurot koos käibemaksuga. Kostja lepingulisel esindajal on kulud õigusabi osutamisele 11 tundi, tunnitasuga 96 eurot, koos käibemaksuga.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohtu 19. märtsi 2015. a määrusega jäeti läbi vaatamata ja lõpetati menetlus OÜ Viktoria Veod hagis Ivar Vainola vastu alternatiivselt VÕS § 1018 (ja varasemalt VÕS § 1028) alusel esitatud nõudes. Kohus märkis, et menetlus jätkub poolte vahel põhinõudena suulise tööettelepingu alusel. Kostja menetluskulud jäeti hageja kanda ja mõisteti OÜ-lt Viktoria Veod Ivar Vainola kasuks välja menetluskulude katteks 528 eurot. Maakohus asus seisukohale, et lähtudes hagi alternatiivnõude tagasivõtmise protokollilisest avaldusest, tuleb TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel jätta hageja alternatiivnõue kostja Ivar Vainola vastu läbi vaatamata. Hageja loobus hagis esitatud alternatiivnõudest ning kostja nõustus loobumisega (TsMS § 429 lg 1, § 428 lg 1 p 3). Kohus leidis, et nimetatud otsustuse vormistamine eraldi määrusega enne asjas menetlusse jäänud põhinõude osas lõpplahendi tegemist tagab menetluses selguse. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul ei loobunud hageja hagist seetõttu, et kostja on hageja nõude rahuldanud. Seega kannab hageja kostja menetluskulud. Kostja esitas kohtule menetluskulude nimekirja 17.03.2015 seisuga. Kostja on menetluses kandnud õigusabikulusid summas 880 eurot, millele lisandub käibemaks 176 eurot, seega kokku 1056 eurot (Vulpinus Õigusbüroo OÜ arved nr 14069 ja 15013). Kohus leidis, et kostja menetluskulud tuleb hagejalt välja mõista osaliselt. Kostja on vastuses hagiavaldusele ning läbivalt kogu menetluse jooksul esitanud seisukohti ning vastuväiteid hageja põhinõude ning alusetust rikastumisest tuleneva nõude kohta, s.o hageja kahe nõude kohta. Kuivõrd alusetust rikastumisest tulenev nõue jäetakse läbi vaatamata, langeb ära üks hageja kahest esitatud nõudest. Kohtu hinnangul on olnud mõlemad hageja nõuded võrdse kaaluga ning sellest tulenevalt asus kohus seisukohale, et kostja menetluskulud jaotuvad võrdselt mõlema nõude
menetlemiseks tehtud vajalikeks kuludeks. Kohus oli seisukohal, et kostja poolt kantud kuludest tuleb lugeda 50% alusetust rikastumisest tuleneva nõude katteks. Kohtu hinnangul olid kostja õigusabikulude nimekirjas esitatud kuluartiklid põhjendatud, vajalikud ning õigusteenuse hind oli kehtiva kohtupraktikaga kooskõlas. Seega on hagejalt kostja kasuks välja mõistetavate õigusabikulude suuruseks 440 (880÷100×50) eurot. Nimetatud kuludele lisandub käibemaks ning seega on lõplikuks hüvitatavaks menetluskuludeks 528 eurot (sh käibemaks 48 eurot), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kohus märkis, et kuivõrd kohus jätkab menetlust hageja põhinõude osas, siis ülejäänud kostja menetluskulude osas võtab kohus seisukoha hageja põhinõude osas tehtavas lõpplahendis.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD
4.Viktoria Veod OÜ esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse osaliselt tühistada ja teha uus määrus, millega määrata menetluskulude kindlaksmääramine tsiviilasjas nr 2-14-10775 lõpplahendis. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on määruskaebuse esitaja loobunud oma alternatiivnõudest ja selle osas ta kohtumäärust ei vaidlusta; 2) on maakohus ebaõigesti hinnanud võimalust määrata menetluskulude kindlaksmääramist, kohaldanud vääralt materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme, mistõttu on maakohus jõudnud ebaõigetele seisukohtadele kostja õigusabikulude nõude rahuldamise osas; 3) on arusamatu, kuidas võib maakohus hageja alternatiivse nõude jätta rahuldamata, kui põhinõue ei ole veel maakohtus läbi vaadatud, ja teha järelduse: “et käesolevaks hetkeks tekkinud kostja menetluskulud jaotuvad võrdselt mõlema nõude jaoks tehtud vajalikeks kuludeks. Maakohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt tuleb kostja poolt käesolevaks hetkeks kantud kuludest lugeda 50% alusetust rikastumisest tuleneva nõude katteks“; 4) kui maakohus rahuldab kaebaja põhinõude, peab ta TsMS § 162 lõike 1 järgi jätma menetluskulud vastustaja kanda isegi juhul, kui kaebaja muud alternatiivsed nõuded olid põhjendamatud (maakohus ei hinda ülejäänud nõuete põhjendatust) ning pooled kandsid menetluskulusid ka nende nõuetega seoses. On kaheldav, et maakohus saaks sellisel juhul kohaldada TsMS § 162 lõiget 4;
7.Vastustaja palub jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuväidete kohaselt: 1) on maakohus teinud seadusliku ja motiveeritud kohtumääruse, mille muutmiseks või tühistamiseks puudub alus; 2) on määruskaebuse esitaja ebaõigesti määruskaebuses väitnud, nagu oleks maakohus jätnud määruskaebuse esitaja nõude rahuldamata. Maakohus ei ole võtnud kaebaja nõude osas sisulist seisukohta, vaid on vastu võtnud üksnes määruskaebuse esitaja poolt esitatud nõudest loobumise; 3) selgitas maakohus korduvalt määruskaebuse esitaja esindajale õiguslikku olukorda. Vastustajale tundub, et määruskaebuse esitaja kasutab oma menetlusõigusi pahatahtlikult. Erinevad nõuete muutmised ja mitmed kohtuistungid põhjustavad vastustajale olulisi menetluskulusid, mis on otseselt tingitud määruskaebuse esitaja esindaja ebaprofessionaalsusest.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 19. märtsi 2015. a määrus tuleb menetluskulude jaotuse, menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas osaliselt tühistada ja teha selles osas uus määrus, millega jätta menetluskulude jaotuse ja rahaline kindlaksmääramine
lahendamiseks tsiviilasjas nr 2-14-10775 tehtavas lõpplahendis. Muutmata jääb maakohtu määrus osas, milles lõpetati alternatiivnõude menetlemine. Määruskaebus tuleb rahuldada.
9.Määruskaebuse esitaja on palunud tühistada maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega jätta menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine lahendamiseks tsiviilasja lahendavas lõpplahendis. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
10.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et alternatiivnõudest loobumise vormistamine eraldi määrusega enne põhinõude osas lõpplahendi tegemist tagab käesolevas tsiviilasjas selguse menetluse piiride osas. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu seisukohaga, et alternatiivnõudest loobumine on käsitletav hagist loobumisena. TsMS § 370 lg 2 kohaselt võib ühes hagis esitada mitu alternatiivset nõuet. Samuti võib esitada mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata. Riigikohus on 16. mai 2011. a. lahendi nr 3-2-1-34-11 punktis 10 selgitanud, et kohus peab selgituskohustuse raames mh selgitama välja hageja seisukoha alternatiivsete hagi aluste kohta juhul, kui materiaalõiguse järgi on võimalik sama nõuet esitada sama elulise juhtumi korral erinevatel alustel, kui üks hagi alus ei välistaks teist ning kui hageja ei ole selgelt väljendanud oma seisukohta, missugustele alustele ta tahab tugineda. Määruskaebuse esitaja esitas hagiavalduse tuginedes suulisele töövõtulepingule, alternatiivselt esitas määruskaebuse esitaja nõude tuginedes käsundita asjaajamise sätetele. Käesoleval juhul ei ole määruskaebuse esitaja hagi tagasi võtnud, vaid on eelmenetluse käigus loobunud alternatiivnõudest ja palunud kohtul asja menetleda vaid töövõtulepingust tuleneva nõudena. Ringkonnakohus on seisukohal, et alternatiivnõudest loobumine ei ole võrdsustatav hagi tagasivõtmisega, mille tulemusel saab kohus jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel. TsMS § 376 lg 4 lg 1 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist ilma, et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid. TsMS § 376 lg-st 6 tulenevalt võib taotluse või täienduse esitada ka suuliselt kohtuistungil. Riigikohus on 02. märtsi 2015. a. lahendi nr 3-2-1-145-14 punktis 23 selgitanud, et kohus peab TsMS § 370 lg 2 kohaselt välja selgitama, kas hageja järjestab võimalikud alternatiivsed nõude alused või jätab ta kohtu valida, missugusel õiguslikul alusel on hagi võimalik hageja esitatud ja tõendatud asjaolude alusel rahuldada. Määruskaebuse esitaja on alternatiivnõudest loobumise avalduse teinud 18. märtsil 2015.a toimunud kohtuistungil. Riigikohus on 10. aprilli 2013. a. lahendi nr 3-2-1-21-13 punktis 17 selgitanud, et asja lahendamisel ei pea kohus võtma seisukohta nõude aluse kohta, millele hageja ei soovi tugineda. Järelikult juhul, kui hageja on selgelt väljendanud, et ta ei soovi tugineda mõnele võimalikule alternatiivsele nõude alusele, ei saa kohus seda nõude alust hinnata. Käesolevas asjas loobus määruskaebuse esitaja alternatiivnõudest ja soovis menetluse jätkamist põhinõude osas. Seega ei ole alternatiivnõudest loobumine käsitletav hagist loobumisena ega ka hagi tagasivõtmisena (TsMS § 424 lg 1). Alternatiivsest hagi alusest loobumine on hageja menetluslik käsutusõigus (TsMS § 4 lg 2) ja sellisel alusel haginõude lahendamata jätmine ei eelda menetluse lõpetamist TsMS § 428 lg 1 p 3 mõttes.
11.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga menetluskulude jaotamisel ja rahalise suuruse kindlaksmääramisel käesolevas menetlusstaadiumis. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tsiviilasja menetlus ei ole lõppenud, vaid jätkub suulisel töövõtulepingul põhineval nõudel, nagu on märkinud ka maakohus oma 19. märtsi 2015. a. määruse resolutsioonis.
Maakohus vormistas alternatiivnõudest loobumise kohtumääruses kui hagist loobumise ja määras kindlaks menetluskulude jaotuse ning rahalise suuruse. Eelnevalt asus ringkonnakohus seisukohale, et alternatiivsel õiguslikul alusel nõudest loobumine ei ole käsitletav hagist loobumisena. Ringkonnakohtu hinnangul tuleks antud juhul TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrata menetluskulude jaotus ja rahaline suurus kindlaks tsiviilasja lõpetavas lõpplahendis. Kohus ei ole alternatiivnõude osas menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramisel järginud ka menetlusnorme. Asja materjalidest nähtub, et vastustaja on 18. märtsil 2015. a. (II kd tl 15-16) edastanud maakohtule vastustaja menetluskulude nimekirja ning maakohus 19. märtsi 2015. a. kohtumäärusega lõpetanud alternatiivnõude osas menetluse ja määranud kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks vastustaja menetluskulude nimekirja edastanud määruskaebuse esitajale seisukoha võtmiseks, millega on maakohus rikkunud TsMS § 176 lg-d 7 ja 8, mis kohustab menetluskulude nimekirja ja tõendid viivitamata vastaspoolele edastama koos tähtaja määramisega seisukoha esitamiseks.
12.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.