Hageja: OÜ Viktoria Veod, rk 11336571, asukoht: Kunda, Kasemäe 10; hageja lepinguline esindaja Artur Pärnoja Kostja: I V, ik xxxx, elukoht: xxxx; lepinguline esindaja Margus Rebane
RESOLUTSIOON:
1.Jätta rahuldamata OÜ Viktoria Veod hagi I V vastu töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse nõudes.
2.Jätta hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda
3.Välja mõista hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks 2760 eurot. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele on õigus esitada põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7).
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.1.10.03.2014 esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgniku I V vastu ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 28.05.2014 hagiavalduse I V vastu võla nõudes VÕS §-de 635 ja VÕS §-de 1027 ja 1028 järgi (Ikd tlk 22-30).
1.2.11.06.2014 hagi täienduses märgib hageja, et loobub kõrvalnõudest – nn lisanduva viivise väljamõistmisest (I kd tlk 62). 14.01.2015 kohtuistungil palus kohus hagejal täpsustada esitatud nõuet. 03.02.2015 esitas hageja hagi täiendused, milles esitas alternatiivse nõudena käsundita asjaajamise nõude, täpsustas esitatud viivise nõuet ja esitas uuesti lisanduva viivise nõude. 18.03.2015 kohtuistungil kohtu poolt antud selgituste järgselt võttis hageja alternatiivse nõude tagasi. Kostja nõustus hageja poolt alternatiivse nõude tagasivõtmisega. 19.03.2015 määrusega jäeti läbi vaatamata ja lõpetati menetlus OÜ Viktoria Veod hagis I V vastu alternatiivselt VÕS § 1018 (ja varasemalt VÕS § 1028) alusel esitatud nõudes. Kohus märkis, et menetlus jätkub poolte vahel põhinõudena lepingulisel töövõtu suhtel põhineval alusel.
2.HAGEJA NÕUE
2.1.10.11.2015 esitatud hagi tervikteksti kohaselt suri 2009. aastal kostja isa, kellele kuulus traktor xxxx reg.nr xxxx. Traktor seisis talus xxxx lähistel mitu aastat. Traktor ei olnud töökorras ning vajas remonti. Traktoriga ei käidud 2009-2010 aastal tehnilises kontrollis ning selle tehnilise seisukorra poolest ei saanud seda kasutada. Kostja ise ei saanud tellida remonditöid reaalselt remonttöid teostavalt pädevalt isikult, sest tal puudusid rahalised vahendid. Just sellest lähtuvalt ja võttes arvesse kostja ning V V ja O R tütre J V vahelisi suhteid, sõlmiti 2011 jaanuaris suuline leping (edaspidi ka töövõtuleping) kostjale kuuluva traktori remondiks Viktoria Veod OÜ (edaspidi hageja) arvelt, mida esindas V V (hageja juhatuse liige) ja tema abikaasa O R. Nimetatud hageja ja kostja vaheline suuline leping sõlmiti eesmärgiga, et remonditud traktoril saaks kostja raha teenima hakata. Poolte vahel sõlmiti suuline leping, et hageja panustab traktori remonti oma vahenditega. Teeb selle tehniliselt korda. Annab korras traktori üle kostjale. Kostja hüvitab omakorda hagejale traktori remondiga tekitatud kulutusi. Vastavalt lepingule andis hageja traktori remondi teostamiseks üle AS-le Lajos, mida tõendab 31.03.2011 müük-arve (I kd tlk 42), AS Lajos teabepäringu 23.01.2015 vastus (I kd tlk 174-177) ja tunnistajate O R, M A, ja EV’i ütlused. O. R andis ütlusi selle kohta, et tema sõlmis kostjaga lepingu traktori remontimiseks ja et traktorit remonditi hageja arvel (II kd tlk 24-25). M.A ja E. V andsid ütlusi selle kohta, et kostja traktorit remonditi AS-s Lajos, et remondi eest tasus hageja (II kd tlk 106-109). Kostja ütlused, kes selgitas, et 2011 jaanuaris ise sõitis traktori xxxx nr.märk xxxx Kundasse, Lajose territooriumil asuvasse autopesulasse ja jättis traktori sinna.
2.2.AS Lajos esitas kirjaliku selgituse, mis varuosa konkreetselt nimetatud traktori xxxx nr.märk xxxx juures kasutamist leidis. Selle dokumendi alusel on täpsustatud, et kõik need kulutused oli kandnud hageja Viktoria Veod OÜ. On näidatud, mis positsioonid ja mis varuosad sellel traktoril vahetatud on. AS Lajos kinnitab, et OÜ-le Viktoria Veod on esitatud remondiks
eelolevad arved seoses traktoriga xxxx nr märk xxxx summas 4036,25 euro (koos käibemaksuga) ning arved on tasutud AS-le Lajos (I kd lk 174-177). Traktori xxxx reg.nr xxxx remont lõpetati 2011 mai alguses. Peale seda anti traktor üle kostjale. Seoses sellega kutsus 2011 juunis kostja spetsialisti Baltem AS-ist, kes tegi pakkumise välja vahetatavate varuosadele ja täiendavale remondile traktorile xxxx reg.nr xxxx (I kd tlk 95-96 ja 203-204). Kuna hagejal nimetatud summat 10 228 eurot remondi teostamiseks ei olnud, siis seda remonti ei teostatud. Samas võis traktoriga juba tööd teha. Seda fakti tõendab see, et mais 2011 vormistas hageja traktorile xxxx reg.nr xxxx liikluskindlustuse, samuti läbis traktor tehnilise ülevaatuse (I kd tlk 155-156). Traktori remont teostati minimaalsete kuludega, et läbida tehniline ülevaatus ja anda kostjale võimalus alustada töötamist traktoril. Ja selle traktori remondi potentsiaalse summaga kostja oli nõus. Samal ajal olid kostja, hageja ja tema tütre suhted head ning mingeid konflikte nende vahel ei olnud. Seda tõendab ka see, et kostja oli vormistatud töölepingu alusel alates 01.02.2011 kuni 29.02.2012 autojuhina Viktoria Veod OÜ-s (I kd tlk 108-111).
2.3.Kostja poolt oli esitatud tõend - A V, Baltem AS esindaja 17.06.2011 arvamus, et „Visuaalsel vaatlusel tundub, et viimasel 3-kuud pole remonti teostatud, küll hoole tehtud. Oma tundide kohta on keskmises seisukorras (I kd tlk 90-91).“ Hageja leiab, et need järeldused tõendavad, et varasemalt on remonti teostatud. Teostati traktori tehnilist hoolet, millest lähtuvalt oli traktor keskmises seisukorras. A V järeldused kinnitavad haginõuet traktori xxxx reg.nr xxxx remondi ja tehnohoole teostamise osas hageja poolt. Samuti seda, et traktor anti kostjale 2011 mais üle tehniliselt korras, rahuldavas seisundis, ehk ajal, mil kostja ja hageja tütre vahel mingeid konflikte veel ei olnud. Kostja ja J V kooselu lõppes jaanuaris 2012 ja töösuhted veebruaris 2012.
2.4.Peale traktori xxxx remondi teostamist ja üleandmist kostjale juunis 2011, pidi kostja tasuma 2012 jaanuaris hagejale tema poolt traktori remontimise eest tasutud raha. Tulenevalt poolte kokkuleppest ei pidanud kostja tehtud kulutusi kohe välja maksma. Poolte vahel oli kokkulepe, et kui kostja hakkab traktoriga töötama, hakkab ta hagejale tehtud kulutusi tagasi maksma. Kulutuste hüvitamise nõue tekkis hageja arvates 01.01.2012. Vaatamata hageja esindajate mitmekordsetele meeldetuletustele alates jaanuarist 2012 telefoni teel ja isiklikult, mida kinnitab kostja ka ise, kirjalikele pöördumistele 17.04.2013 ja 23.01.2014, ei ole ta vastanud ja tasunud hagejale kostja omandis oleva traktori xxxx nr.märk xxxx remondiks kulutatud raha. Hageja esindajad tegid erinevaid pakkumisi kostjale sõlmitud lepingu alusel võlgnevuse tasumiseks. Tehti pakkumine osade kaupa võlgnevuse kustutamiseks alates 01.01.2012, ettepanek võlgnevuse kustutamiseks töötades hagejale kuuluval traktoril, samuti tehti hageja poolt ettepanek traktori väljaostmiseks kostjalt hageja poolt tehtud kulutuste kompenseerimisega. Vaatamata sellele kostja ei reageerinud ja ei vastanud hageja nõuetele. Seega keeldus täitmast tema ja hageja vahelist suulist lepingut.
2.5.Hageja lähtub esitatud AS Lajos arvetest kostjale kuuluva traktori xxxx nr.märk xxxx remontimise eest, summas 4036,25 eurot. Kontex Grupist oli tellitud õli, mida tõendab arve nr k 110166 summas 707,40 eurot (I kd tlk 41). Õiend BALTEM AS-st tõendab seda, et seda õli peab kasutama traktoris xxxx ja et nimetatud firmast omandatud õli vastab tehnilistele standarditele, kuid vaatamata suurele kogusele on selle omaväärtus väiksem, kui analoogsetel Komatsu firmast ostetud õlidel väiksemates kogustes. Õli, kogus 255 liitrit, osteti hulgi odavama hinna eest arvestusega pikaajaliseks kasutamiseks. Peale remonti maksis hageja liikluskindlustuse eest arve nr 87565 summas 30,32 eurot ja tehnoülevaatuse eest arved nr 11004275 ja 11055505 kokku summas 26 eurot. Arvetelt nähtub selgelt ja üheselt, et tegemist on töödega, mida on tehtud traktorile, mitte veoautodele ja kindlasti kostja traktorile xxxx nr.märk xxxx. Sellega on hageja kandnud seoses traktoriga xxxx nr.märk xxxx kulutusi kokku summas 4799,97 eurot.
2.6.Hageja leiab, et vastavalt võlaõigusseadusele (VÕS) olid pooled suuliselt sõlminud VÕS § 635 lg 1 mõistes töövõtulepingu. Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja - Viktoria Veod OÜ) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija - I V) aga maksma selle eest tasu. Kostja on töövõtulepingute tellijana rikkunud lepingulisi kohustusi, kuna käesoleva ajani ei ole maksnud tasu tehtud töö eest. Hageja tugineb VÕS §-dele §8 lg 2, § 11 lg 1, § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, §103, § 108 lg 1 ning § 635. Hageja märgib, et pärast läbirääkimist olid pooled sõlminud lepingu kooskõlas VÕS § 9 lg 1, mis sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 78 lg 3 sätestab, et kirjaliku lepingu puhul võib lepingust tulenevad kirjalikud tahteavaldused edastada ka muul viisil, mis võimaldab edastatud tahteavaldust kirjalikult taas esitada. Kostja ei ole täitnud endale lepinguga võetud kohustusi ega ole hagejale tasunud kostjale kuuluva traktori xxxx nr.märk xxxx remondiks kulutatud raha summas 4799,97 eurot. Oma võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmise ja täitmisega viivitamisega on kostja toime pannud kohustuse rikkumise VÕS § 100 mõistes. Vastavalt VÕS § 82 lg 2 muutus kostja rahaline kohustus hageja ees summas 4799,97 eurot sissenõutavaks 01.01.2012. Käesolevani ajani kostja ei ole tasunud hagejale seda rahasummat, vaatamata sellele, et hageja on korduvalt seda kostjale meelde tuletanud.
2.7.Viidates VÕS § 113 lg-le 1 märgib hageja, et antud juhul ei ole hageja ja kostja töövõtulepingus viivise määras kokku leppinud. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1, kui pooled ei ole viivise määras kokku leppinud, loetakse viivise määraks VÕS § -s 94 sätestatud intressimäär, mille lisandub 8% aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et juhul, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulil, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Ajavahemikul 01.01.2012 kuni 30.06.2012 oli seadusejärgne viivisemäär 8 % (7%+1%), aastas. Ajavahemikul 30.06.2012 kuni 31.12.2012 oli seadusejärgne viivisemäär 8 % (7%+1%), aastas. Ajavahemikul 01.01.2013 kuni 14.04.2012 oli seadusejärgne viivisemäär. 7,75% aastas (7%+0,75%), aastas. Ajavahemikul 15.04.2013 kuni 30.06.2013 oli seadusejärgne viivisemäär aastas. 8,75% (8%+0,75%) aastas. Ajavahemikul 30.06.2013 kuni 31.12.2013 oli seadusejärgne viivisemäär aastas. 8,25% (8%+0,25%) aastas. Ajavahemikul 01.01.2014 kuni 30.06.2014 oli seadusejärgne viivisemäär aastas. 8,25% (8%+0,25%) aastas. Vastavalt töövõtulepingu kohustusele pidi kostja töö eest tagasi maksma hiljemalt 01.01.2012. Seega on kostja rahasumma tagasimaksmise kohustuse täitmisega viivituses alates 02.01.2012 kuni 26.05.2014. Seega kohustub kostja tasuma töövõtulepinguga tagasimaksmise kohustuse täitmisega viivitamise tõttu seadusjärgselt viivist summas 933,80 eurot. Täpsustatud viivise arvutamise periood ja arve summa esitas hageja kohtule 03.02.2015 (I kd tlk 179-181).
2.8.VÕS § 113 lg 1 tulenevalt on seaduseandja tahe suunatud üheselt sellele, et viivist arvestatakse arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Selline regulatsioon on põhjendatud, kuivõrd viivis on eelkõige kohustuse täitmise instrument. Ka TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuivõrd kostja ei ole oma kohustust nõuetekohaselt täitnud ning teinud mitte mingeid tegusid selleks, et võlgnevust likvideerida või vähendada, peab hageja kostja edasiseks distsiplineerimiseks otstarbekaks kohaldada TsMS § 367 sätestatud võimalust ning taotleda lisaks eeltoodule kohtuotsuses ka viiviste väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest (26.05.2014)
kuni põhinõude täitmiseni, seda intressimääraga: Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 8 % aastas alates 26.05.2014 kuni põhinõude täitmiseni.
2.9.Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks 4799,97 eurot ja viivis 933,80 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks viivised alates hagiavalduse esitamisest so. 28.05.2014 kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Hageja menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. Hageja palub välja mõista kostjalt hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv summas 375 eurot.
2.10.18.03.2015 kohtuistungil märgib hageja, et poolte vahel oli ka täiendav kokkulepe, et hageja maksab nii traktori kindlustuse kui ka ülevaatuse eest.
3.KOSTJA VASTUVÄITED
3.1.Kostja I V vaidles kirjalikus vastuses (I kd tlk 80-87) hagile vastu. Kohtu korraldusel 16.11.2015 esitatud kostja kokkuvõtlike seisukohtade (II kd tlk 128 – 135) kohaselt leiab kostja, et hageja nõue on alusetu ja täielikult tõendamata. Hageja on oma nõuet korduvalt muutnud ja ei suuda oma tõendeid lahti selgitada. Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud andmed ja tõendid on vastuolulised ning hageja poolt kaasatud tunnistajad ei kinnita hageja väiteid.
3.2.Hageja väidab, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping ning hageja on esitanud kostja vastu töövõtulepingust tuleneva nõude. Hageja on loobunud alternatiivsetest nõuetest ning nõuab üksnes väidetava lepingu täitmist. Seega on hageja kohustuseks TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt tõendada lepingu sõlmimist poolte vahel ja lepingu tingimusi, mille alusel hageja nõude on esitanud. Hageja ainukeseks tõendiks, millega hageja soovib tõendada lepingu sõlmimist, on tunnistaja O R ütlused. Väidetavad kuluarved saavad tõendada üksnes suhteid hageja ja remondiettevõtte vahel, kuid ei saa tõendada lepingu sõlmimist poolte vahel ning selle tingimusi.
3.3.Tunnistaja ja hageja väited lepingu sõlmimise aja osas on vasturääkivad ja ebaselged. Hageja on korduvalt muutnud oma nõuet ning väidetava lepingu sõlmimise aega ja asjaolusid. Hageja väidab, et poolte vahel sõlmiti leping 2011. aasta jaanuaris ning väidetavalt esindas hagejat lepingu sõlmimisel O R. Tunnistaja O R on vande all antud ütlustes selgitanud, et leping sõlmiti kostja I V ema sünnipäeval. Tunnistaja täpsustab, et ei mäleta, millal see sünnipäev oli. Tunnistaja O R ütlused: „Arvan, et sügise poole. 2011 aastal. Või oli suvi. Teeme suve alguses, ütlen ausalt ei mäleta. Tegelikult on õige talv.“ Seega ei kinnita tunnistaja hageja väiteid selle kohta, et leping sõlmiti jaanuaris 2011. Kostja I V on vande all antud seletuses kinnitanud, et kostja ja hageja vahel ei ole kunagi väidetavat töövõtulepingut sõlmitud. Samuti kinnitas kostja, et tema ema sünnipäev on 10. juunil ning O R ei ole kunagi tema ema sünnipäeval viibinud.
3.4.Vastuolulised on ka hageja väited lepingu sõlmimise algatuse ja vajaduse osas. Hageja märgib korduvalt, et väidetava lepingu sõlmimise initsiatiiv tuli kostja poolt. Hageja väidete kohaselt oli kostjal vaja traktor remontida, kuid kuna kostjal ei olnud rahalisi vahendeid, siis palus kostja väidetavalt seda teha hagejal ning kohustus kulud hüvitama. Hageja tunnistaja O R väidab ütlustes, et kuna ta sai teada, et kostjal seisab hoovi peal traktor, siis pakkus ta välja, et kostja poolt on traktor ja tema (tunnistaja O. R) poolt on raha ja töö ning kui traktor töösse panna, hakkab see raha teenima ja oli kokkulepe, et teenitud rahad lähevad pooleks. Seega ei kinnita tunnistaja hageja väiteid, et kostjal oli vaja traktor remontida ja kostjal enda puudus selleks raha ning et kostja oleks palunud hagejal traktor remontida ja oleks lubanud kulud hüvitada. Tunnistaja vastupidiselt räägib hoopiski väidetavast ühisest äriplaanist tulu teenida.
3.5.Hageja ei ole mitte ühegi tõendiga tõendanud, et hageja ja kostja oleksid üldse kunagi pidanud läbirääkimisi võimaliku lepingu osas. Ei ole tõendatud lepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel. Tunnistaja O R ütlustest ja kostja vande all antud seletustest nähtub, et suhtlus on käinud üksnes O R ja I V vahel. Hageja OÜ Viktoria Veod ei ole kordagi isegi suhtluses osalenud. Hageja ainuke juhatuse liige V V ei räägi eesti keelt ja suhtleb üksnes vene keeles. Kostja on vande all selgitanud, et kuivõrd tema vene keelt ei valda, siis ei ole ta ka kordagi sel teemal hageja juhatuse liikme V V suhelnud. Seega isegi kui leiaks tõendamist asjaolu, et vaidlusaluse traktori osas oleks sõlmitud mingi leping (mida käesoleval juhul ei ole), siis saaks see olla teoreetiliselt üksnes O R ja kostja vahel. Kostja on menetluse algusest saadik selgitanud, et andis traktori O R kui kostja tolleaegse elukaaslase kasuisale heast tahtest üksnes kasutada isiklikeks ehitustöödeks. O R vajas traktorit enda isiklikel ehitustöödel. Kuivõrd kostjal endal tol hetkel traktorile rakendust ei olnud, siis oli kostja valmis O R aitama ning laenas talle oma traktori ehitustööde teostamiseks. Mingisugust töövõtulepingut traktori remonttöödeks ei ole kunagi sõlmitud, ei O R ega ka hagejaga. Samasisulisi väiteid kinnitas kostja ka kohtuistungil vande all.
3.6.Seega kokkuvõttes leiab kostja, et hageja ei ole tõendanud töövõtulepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel. Ükski hageja poolt esitatud tõend ei tõenda lepingu sõlmimist. Traktori väidetavad kuluarved ei saa kuidagi tõendada lepingu sõlmimist ning selle sisu. Ainuke tunnistaja (O R), kes peaks tõendama hageja väiteid lepingu sõlmimise kohta, seda teinud ei ole. Tunnistaja ja hageja väited on vastuolulised ja vasturääkivad. Kostja vande all antud seletusega on kostja ümber lükanud hageja väited väidetava lepingu sõlmimise kohta. Kostja on vastu vaielnud ka kõigile väidetavalt traktori juures teostatud töödele. Kostja on seisukohal, et olukorras, kus tõendamata on töövõtulepingu sõlmimine poolte vahel, ei oma ka traktori juures teostatud tööd mingisugust tähtsust. Hageja nõuab kostjalt lepingu täitmist, kuid ei ole suutnud tõendada lepingu sõlmimist. Seetõttu ei peaks tähtsust omama ka traktori osas väidetavalt teostatud tööd. Hageja ei nõua väidetavalt teostatud tööde hüvitamist mistahes muul alusel kui ainult lepingu täitmise nõude raames ja kuivõrd lepingu sõlmimine ja olemasolu poolte vahel ei ole tõendatud, siis peaks hagi jääma rahuldamata juba ainuüksi sellel põhjusel.
3.7.Kostjal puudus igasugune vajadus ja põhjus tellida hagejalt või O R traktori remonttöid. Ka eluliselt ei ole selline väide usutav. Miks oleks pidanud kostja seda hagejalt tellima. Traktori oli töökorras ja ei vajanud remonti ning kui oleks vajanud remonti, siis oleks kosja selle saanud tellida reaalselt remonttöid teostavalt pädevalt isikult, mitte hagejalt, kes ei ole remonttööde teostaja. Traktor seisis kostja koduhoovis ja sellega teostati enda tarbeks vajaminevaid töid. Kostja ei ole traktorist ega ole kunagi traktoriga kolmandatele isikutele töid teostanud. Kostja oskab küll traktorit enda majapidamistööde tarbeks kasutada, kuid ei oskaks ega sooviks sellega kolmandatele isikutele töid teostada.
3.8.Hageja väidete kohaselt oli traktor niivõrd halvas seisukorras, et viibis kolm kuud remondis ja hageja väidete kohaselt teostati remonti 4799,97 euro eest. Väidetavalt teostatud tööde tõendamiseks on hageja esitanud remondiettevõtte arved. Kostja on tööde teostamisele vastu vaielnud ning on esitanud ka traktori margiesinduse kinnituse selle kohta, et väidetavaid suuremahulisi töid ei ole traktoril teostatud.
3.9.Hageja on esitanud tõenditena erinevad arved, milledel on väga ebaselged selgitused ja andmed. Kohtumenetluses on hageja korduvalt parandanud ja täpsustanud oma nõuet arvete osas ning selgitanud, et mingeid töid ikkagi ei tehtud konkreetsele traktorile. Hageja oma rahalise nõude suurust samas muutnud ei ole ja nõuab ikkagi kõigi algselt nõutud tööde eest raha, sh ka artiklid ja arve selgitused, mida hageja selgitada ei oska. Ainuüksi arvel olevate koodide jada ei
tõenda remondi teostamist, selle sisu ja põhjendatust. Kostja on veendunud, et nimetatud arved on tegelikkuses esitatud hagejale hageja erinevate veomasinate remondi eest, mitte kostja traktori remondi eest. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et arvetel on märked Scania ja Volvo, millised on tegelikkuses hagejale kuuluvad veokid. Arvetel on näiteks märgitud, et teostatud on ABS-pidurisüsteemi remonti. Kostjale kuuluval traktoril ei ole üldsegi ABS-pidurisüsteemi. Selle kohta on kostja esitanud ka ametliku margiesinduse kinnituse. Samuti nähtuvad arvel read tahhograafikettad, sillatõstepadi jms, mida traktoril üldsegi ei ole. Lisaks ka veel klaasipesuvedelik, survepesu, rehvide paigaldus, balansseerimine – selliseid töid ei ole kunagi tehtud ja nende järele puudus igasugune vajadus. Näiteks muuhulgas õhuvärskendi, silikoon spray, kätepaber – kuidas on need seotud remondiga? Lisaks on väidetavalt teostatud hõbedast veljevärvimist – traktori veljed on kollased selle tootmisest alates, kuni tänaseni. Samuti on väidetavalt vahetatud küttefilter ja õlifilter. Samas neli kuud varasemal arvel on samuti samad tööd teostatud. Kuidas sai olla, et traktor olles väidetavalt pikalt mitmeid kuid remondis, vajas korduvat õli-, õhu- ja kütusefiltri vahetust? Konetex Grupp OÜ arvelt nähtub, et hageja on ostnud erinevaid määrdeaineid ja ka kanistri. Kusjuures õli on ostetud kokku 255 liitrit. Ükski mootor ei mahuta 255 liitrit õli. Traktori mootori õlimaht on ca 12-13 liitrit. Hageja väidab, et seda suures koguses ülejäänud õli saab tulevikus kasutada. Kostja ei ole kunagi hagejalt ega kelleltki kolmandalt soovinud sellises koguses õli osta. Seda õli ei ole kunagi kostjale üle antud. Samas sellise väitega hageja sisuliselt ka möönab, et seda õli ei ole traktorile kasutatud. Hageja on 14.01.2015 istungil väitnud, et tunnistaja O R isiklikult nägi, kuidas õlivahetus toimus ja kogu väidetav kogus õli ära kulus (vt 14.01.2015.a. istungi protokoll). Tunnistaja O R samas teatas, et õli vahetuse juures tema ei viibinud.
3.10.Ka hageja tunnistajad (AS Lajos töötajad E V ja M A) ei suutnud selgitada täpselt, mis töid traktorile teostati. Tunnistaja E V kinnitab esmalt, et „kõik, mis on arvetel, on traktoril“. Hiljem konkreetseid arveid nähes muudab tunnistaja oma juttu ja selgitab arvete kohta: „Kui seal on number taga, siis on selge, et see osa läks konkreetsele autole“. Tunnistaja möönab, et arvetel on asju, mis kindlasti traktorile ei sobi. Tunnistaja E V seletab täpselt, kui vajalik on traktorile peegel (arvel märgitud kui Volvo peegel) ning et see oli neil poes olemas ja nemad selle vahetasid. Hageja on samas ise eelnevalt väitnud, et peegli vahetas isiklikult O R (vt 14.01.2015.a. istungi protokoll). Lõpuks vastab tunnistaja kostja küsimusele, et ta ei saa kinnitada, et räägime üldse samast traktorist. Tunnistaja M A teatas istungil, et teab täpselt, mille üle vaidlus käib ja mäletab traktoril teostatud töid. Samas veel 18.03.2015 AS Lajos poolt kohtule saadetud e-kirjas teatatakse, et M A ei tea sellest vaidlusalusest teemast midagi ning soovitati kutsuda tunnistajaks kohtusse mõni AS Lajos töötaja, kes selle remondiga rohkem kursis on. Seega tekitab tunnistaja järsk meelemuutus ja aastatetaguste detailide täpselt mäletamine paratamatult küsimusi ütluste usaldusväärsuses. Tunnistaja M A kinnitab ütlustes esmalt, et „kõik mis arvel kirjas, on sellele traktorile pandud.“ Hiljem konkreetseid arveid nähes tunnistaja samuti muudab ütlusi ja täpsustab, et Scania varuosad Komatsule ei sobi ning, et konkreetsel arvel on Komatsule vaid tihendid ja edasi juba Scania jne. Tunnistaja O R väitis, et käis jooksvalt remonttöid kontrollimas ja kooskõlastamas ning ka kostja I V oli vahel kõrval. Samas kumbki tunnistaja (E.V ja M.A) ei olnud kostjaga vaidlusaluse traktori teemal eelnevalt kokku puutunud ega teadnudki väidetavalt eelnevalt, et traktor kuulub kostjale.
3.11.Seega kokkuvõttes leiab kostja, et ka tunnistajate ütlused ei tõenda väidetavalt teostatud töid. Segane ja arusaamatu on üldse, mis töid väidetavalt teostatud on. Tunnistajate ütlused on vastuolulised ja ebausaldusväärsed. AS Lajos 18.03.2015 kirja kohaselt ei peaks tunnistaja M A üldse nende töödega kursis olema, kuid hiljem tuleb välja, et tunnistaja siiski väga detailselt mäletab mingi konkreetse töö tegemist ja vajadust. Kumbki tunnistajatest ei osanud selgitada kõiki arvetel olevaid ridu ja koode ja nende seotust vaidlusaluse traktoriga.
Kostja on esitanud vastuväited ka hageja viiviste nõudele. Hageja väidab, et väidetavast lepingust tulenes maksetähtaeg kostjale – 01.01.2012 ja nimetatud kuupäevast alates nõuab hageja viiviseid. Kostja on kogu lepingule algusest peale vastu vaielnud, sh ka viiviste nõudele. Kostja selgitas vande all, et sai hageja väidetavast nõudest teada alles enne kohtumenetlust, kui kostjalt asuti raha välja pressima. Ühtegi tõendit väidetava kokkuleppe või maksetähtaja osas hageja esitanud ei ole.
3.12.Lähtudes eeltoodust leiab kostja, et hageja nõue on täies ulatuses tõendamata. Hageja ja hageja tunnistajate väited on vastuolulised ja ebausaldusväärsed. Ükski tõend ei tõenda lepingu sõlmimist poolte vahel ega ka konkreetsete tööde teostamist. Kohus on korduvalt hagejale selgitanud, et oma väiteid tuleb kohtumenetluses ka tõendada, kuid vaatamata sellele ei ole hageja nõuet tõendavaid tõendeid esitanud.
4.KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.1.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohus, tutvunud hagiavalduse, esitatud tõendite ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Kohus nõustub kostja vastavate põhjenduste ja seisukohtadega.
4.2.Poolte vahel ei ole põhimõttelist vaidlust, et kostjale kuuluvat traktorit on remonditud, kuid on vaidlus, kas ja kes on selleks lepingu sõlminud ja kui on, siis millised olid lepingutingimused.
4.3.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 2011 jaanuaris suuline töövõtuleping kostjale kuuluva traktori remondiks. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, teine isik aga kohustub selle eest maksma tasu. Seega töövõtulepingu mõiste kohaselt on tegemist lepinguga, millega üks isik kohustub tasu eest valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse. Töövõtuleping on seega teenuste osutamise leping, mille iseloomulikuks tunnuseks on töövõtja kohustus teatava kokkulepitud tulemuse saavutamiseks ehk töö tegemiseks. Töövõtulepingu ese ehk töövõtja võlgnetav sooritus on seevastu vastava teenuse lõpp-produkt ehk „tulemus“.
4.4.VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Riigikohus on varem nimetatud sätetest järeldanud, et leping sõlmitakse vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (vt Riigikohtu 30.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-125-08, p 13). Seega ei ole isikutel üldjuhul lepingu sõlmimise kohustust (Riigikohtu 16.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-11, p 13).
4.5.Nii tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 1 kui ka VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida ükskõik millises vormis, mh suuliselt.
4.6.Kuivõrd väidetav õigussuhe on sõlmitud suuliselt ja kostja eitab hagejaga igasuguse lepingulise suhte sõlmimist, tuleb hagejal juhul, kui esitab töövõtulepingu alusel nõude kostja vastu, esmalt TsMS § 230 lg 1 alusel tõendada töövõtulepingu sõlmimist ja selle konkreetse lepingu tingimusi (teostatavad tööd, kokkulepitud hind jne). Samuti on hageja kohustatud tõendama, et ta on tööd valmis teinud ja üle andnud kostjale. Kohtu hinnangul selliseid tõendeid, mis kinnitaks töövõtulepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel, ei ole asjas esitatud.
4.7.Õiguskirjanduses on märgitud, et lepingus kui kokkuleppes kahe või enama isiku vahel võib eristada elemente, mille olemasolu on õiguslikult siduva lepingulise võlasuhte tekkimise kohustuslik eeldus. Lepingu kohustuslikeks elementideks peetakse üldiselt tahet, tahteavaldust, lepingu alust ja motiivi. Leping kui õiguslikele tagajärgedele suunatud kokkulepe eeldab alati lepingut sõlmivate isikute sellekohast soovi ehk seesmist tahet. Avaldamata seesmine tahe ei saa õiguslikke tagajärgi kaasa tuua, mistõttu on õiguslikke tagajärgede saabumiseks seesmise tahte avaldamine kohustuslik eeldus. Tahteline akt teostatakse reeglina mingil põhjusel, eesmärgil või kaalutlusel, mida nimetatakse teo tegemise motiiviks. Motiive võib olla mitmesuguseid ja ainult mõned neist võivad omada tähtsust lepingulise suhte olemuse määratlemisel (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2006, lk 38 p 4.1).
4.8.Käesolevas vaidluses nimetab hageja teo tegemise (traktori remontimise) motiiviks kord kostja soovi hakata remonditud traktoril raha teenima, kord seda, et hageja ja kostja tahtsid koos seda traktorit kasutama hakata (Ikd tlk. 162). 18.03.2015 kohtuistungil märgib hageja, et töövõtu sisu oligi remonditööde organiseerimine ja tasumine. Kostja palus abi hageja juhatuse liikmelt ja tema abikaasalt. Hageja ei ole traktorit kasutanud, tahtis hakata kasutama kuid kostja jättis traktori endale ja ei maksnud remondi eest (II kd tlk 20). Tunnistaja O R ütluste kohaselt pakkus tunnistaja kostjale välja, et kostja poolt on traktor ja tunnistaja poolt raha ja töö. Eesmärk oli, et saaks traktori teenima (II kd. lk. 24, 25). Kostja seevastu märgib, et 2011 jaanuaris küsis O.R hoovis seisvat koppa enda isiklikuks kasutamiseks, ehitustööde tegemiseks, lume lükkamiseks. Kuna neil olid väga head suhted, ei olnud kostjal selle vastu midagi, et koppa talle kasutada anda. Laenas selle tunnistajale kasutamiseks. Mingist remondist ta tunnistaja ega tema abikaasaga rääkinud ei ole. Kostjal seda vaja ei olnud, sai väga hästi kõik oma tööd tehtud (II kd tlk 110, 111).
4.9.Kostja kinnitusel on tema suhelnud hagis nimetatud füüsilistega isikutega teataval määral isiklike suhete pinnalt, kuid mitte kunagi ei ole arutatud mingitegi lepingute sõlmimist tema ja juriidilise isiku OÜ Viktoria Veod vahel. Hageja ei ole nimetatud väidet usaldusväärselt ümber lükanud. Kohus ei pea nimetatud asjaolu tõendamiseks hageja poolt ainsa tõendina esitatud tunnistaja O R ütlusi usaldusväärseteks. Tunnistaja ei suutnud täpsustada väidetava lepingulise suhte sõlmimise puhul selle aega isegi mitte aastaaja täpsusega, rääkimata kuust või kuupäevast. Tunnistaja ütlus, kus ta seostas lepingu sõlmimise aega kostja ema sünnipäevaga ja ütles, et see toimus „arvan, et sügise poole 2011 aastal või oli suvi. Teeme suve alguses, ütlen ausalt, ei mäleta, tegelikult on õige talv“, on ümber lükatud kostja vande all antud ütlusega selle kohta, et tema ema sünnipäev ehk väidetav lepingu sõlmimise aeg on 10.juuni. Seeläbi on usutav ka kostja väide, et tunnistaja ei ole kunagi tema ema sünnipäeval viibinud. Hageja saanuks seda tõendada nt taotledes tunnistajana ära kuulata kostja ema. Kuna hageja ei avaldanud soovi täiendavat tõendit esitada sellise asjaolu osas, mille kohta tema esitatud ainus tõend (tunnistaja R ütlused) ei võimalda teha tõsikindlaid järeldusi, ei saa kohus lugeda lepingu sõlmimise aega ja kohta tõendatuks. Kuivõrd hageja kinnitab, et leping sõlmiti kostja ema sünnipäeval OÜ esindaja R ja kostja vahel ja kostja kinnitab, et nimetatud isik väidetaval ajal kostja ema sünnipäeval ei ole viibinud, siis ei saa kohus lugeda tõendatuks, et käesoleva kohtuvaidluse poolte vahel oleks toimunud mingigi lepingu sõlmimist.
4.10.Võimalikku lepingu sõlmimist kostja ema sünnipäeval viibinud hageja juhatuse liikme V V ei ole hageja samuti tõendanud. Kostja on korduvalt kohtumenetluses väitnud, et viimane suhtleb vaid vene keeles ning kostja seda ei valda (II kd tlk. 110 ja tlk 131).
4.11.Ainuüksi asjaolust et hageja ei suuda ilmselt eristada juriidilise isiku esindajana sõlmitava kokkuleppe ja füüsilise isikuna suhtlemise erinevust, tuleb järeldada, et tõendamata on OÜ Viktoria Veod osalemine väidetavas õigussuhtes, kuivõrd hageja väide, nagu ta teatanuks kostjale, et traktori remont toimub OÜ-ga Viktoria Veod lepingu sõlmimisena, on jäänud paljasõnaliseks.
4.12.Kuivõrd kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et väidetav töövõtu suuline leping oleks sõlmitud OÜ Viktoria Veod ja kostja vahel, siis puudub sisuline vajadus analüüsida hageja väidetud lepingu sisu.
4.13.Kohus siiski märgib, et mõistetamatu on hageja väidetud lepingu sõlmimise eesmärk. Töövõtu lepingut sõlmitakse selleks, et täita mingi tellija soov. Antud juhul, järgides hageja arutluskäiku, pidanuks kostja soov olema saada remondituks traktor, mida ta ise ei kasutanud ehk mille seismine tema õue peal kedagi ei seganud. Kostja seda ei kasutanud ja ei plaaninudki kasutada. Hageja tunnistaja väitel sai ta teada, et kostja õue peal seisab traktor, seega algatus (sisuliselt tellimus) tuli hagejalt ja mitte kostjalt kui eeldatavalt tellijalt. Seega hageja soovis lepingut, et täita mingeid oma eesmärke. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt ei saa kohustada isikut sõlmima lepingut, mis talle vajalik ei ole. Kostjale väidetavat traktori remontimist vaja ei olnud. Kostja ei ole ka väitnud, et ta soovinuks teha hagejaga mingit ühist äritegevust ja et selle eeldusena olnuks vaja ära remontida kostjale kuuluv traktor. Hageja väitel tulenes traktori remontimise vajadus sellest, et kostja saaks J V suhtes olemise tõttu hakata traktoriga raha teenima. Nimetatud väide on arusaamatu, sest hageja enda väitel oli kostja töösuhtes hagejaga alates 11.02.2011 kuni 29.02.2012, seega teenis ka raha. Kohus ei pea eluliselt usutuvaks, et ajendiks väidetavale töövõtusuhte sõlmimisele oli kostja pereelu sisesuhe, ehk sellesse suhtesse kostjapoolsete materiaalsete vahendite panustamine. Kui tunnistaja R ja hageja seaduslik esindaja kostja tollaegse elukaaslase J V vanematena leidsid, et noorte pereelus napib materiaalseid vahendeid, siis võinuks nad ise sellesse rahaliselt panustada ja mitte sõlmida lepinguid, mida kostja pole soovinud ja mis kostjale veelgi rahalisi kohustusi kaasa toovad.
4.14.Kohus leiab, et isegi kui möönda võimalust, et kostjal oli mingi ajahetkel traktori remondi teemal suhtlemist käesoleva menetluse raames tunnistajana ülekuulatud R, siis sellise kahe füüsilise isiku vahel eeldatavalt sõlmitud lepingu alusel nõuet esitatud ei ole. Kuna tunnistaja R ei kinnita ega väida, et ta oleks end (väidetaval määratlemata aastaajal kostja ema juures viibides) esitlenud traktori remondist rääkides OÜ Viktoria Veod lepingulise esindajana ja kostja seda samuti ei kinnita, siis puudub alus väita, et lepingulise suhte oleksid omavahel sõlminud hagejaks olev juriidiline isik ja kostjaks olev füüsiline isik. Võimalus, et nimetatud kahe isiku vahel toimusid mingid finantsilised kokkulepped, ei ole välistatud, kuid lepingu olemasolu nende vahel ei ole tõendatud ja lepinguvälisest suhtest tuginevate nõuete esitamisest on hageja käesolevas menetluses loobunud.
4.15.Lähtudes eeltoodust loeb kohus tuvastatuks, et kostja ei ole teinud tahteavaldust sõlmida hagejaga leping. Tõendeid hinnates on kohus jõudnud veendumusele, et traktori kasutada andmisel ei olnud kostja eesmärk õiguslike tagajärgede loomine, vaid sotsiaalne suhtlemine, perekondlik läbikäimine. VÕS 76 lg 1 kohaselt peab võlgnik täitma kohustuse vastavalt lepingule või seadusele. Kohustused on reeglina täitmiskohustused, millede puhul võlausaldaja võib nõuda võlgnikult
teatud teo tegemist või sellest hoidumist. Kuna hageja poolt on tõendamata, et kostjaga oleks leping sõlmitud, puudub kostjal ka väidetava lepingu täitmise kohustus.
4.16.18.03.2015 kohtuistungil selgitab hageja seoses kantud kindlustuse ja ülevaatuse kuludega, et pooltel oli selle kohta täiendav kokkulepe, kuid hagejal puuduvad andmed, millal see kokkulepe tehtud oli. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud poolte võimaliku täiendava kokkulepe sõlmimist seoses traktori kindlustuse ja ülevaatuse kuludega. Esitatud dokumentidest nähtub, et hageja on tasunud ülevaatuse eest 22.09.2011 ja 29.09.2012 (I kd tlk 155-156). Olukorras, kus hageja leiab, et töövõtulepingus tulenev tasu maksmise kohustus on sissenõutavaks muutunud alates 01.01.2012 ning traktor ise on kostja valduses juba alates 2011.aasta suvest, jääb arusaamatuks, miks hageja tasus veel septembris 2012 traktori ülevaatuse ees ning kuidas see oli üldse võimalik, kui traktori valdust hagejal juba rohkem kui aasta ei olnud. Traktori kindlustuskulu kandmise kohta hageja tõendeid esitanud ei ole.
4.17.Kohtule jääb ka arusaamatuks hageja viide TsÜS § 78 lõikele 3, kuivõrd viidatud säte räägib kirjaliku lepingust kuid käesoleval juhul väidab hageja, et poolte vaheline leping on sõlmitud suuliselt.
5.Hagihind
5.1.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Hagi esitamisel oli hageja nõudeks 6794,62 eurot ning seoses hagi esitamisega e-toimiku kaudu on hageja tasunud ka riigilõivuna 375 eurot.
5.2.10.11.2015 hagiavalduse terviktekstis märgib hageja hagi hinnaks 5733,77 eurot (s.h. põhinõue 4799,97 eurot + viivised 933,80 eurot) (II kd tlk 124). Kohus ei nõustu hageja märgitud hagihinnaga, kuivõrd hageja on esitanud nõude ka TsMS § 367 tuleneva täiendava viivise väljamõistmiseks, mistõttu tulenevalt TsMS § 133 lõikest 2 lisandub tulevane viivis aasta eest. Hagi esitamise ajal oli VÕS § 113 lg 1 järgne viivisemäär 8,25 % aastas, st tulevase viivsenõude hinnaks on 396 eurot. Lähtudes eeltoodust määrab kohus TsMS § 136 lg 1 kohaselt esitatud hagi hinnaks 6129,77 eurot. Hageja poolt menetluse käigus hilisemalt nõude vähendamist ei peeta TsMS § 376 tähenduses hagi muutmiseks. Käesolevalt hagi hinna muutmine ei mõjuta hageja poolt tasumisele kuulunud ja tasutud riigilõivu suurust.
6.MENETLUSKULUD
6.1.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama sätte lg-st 4 nähtuvalt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise koosseisu. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi tervikuna rahuldamata jätmisest tulenevalt jäävad kostja menetluskulud hageja kanda ja hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust
kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus.
6.2.Eeltoodust tulenevalt märgib kohus küll ära hageja poolt 03.02.2016 istungil, ehk enne kohtuvaidlust esitatud menetluskulude nimekirjas esitatud taotluse, kuid ei analüüsi seda. Hageja menetluskulude taotlus: 1) Hagiavalduse koostamisega seoses kokku 6 tundi 40 minutit, s.h asjaolude ning dokumentide analüüsiks (1 tundi 40 minutid), nõupidamiseks kliendiga (1 tund), hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine, 6 lk (4 tundi); 2) 13.01.2015 hageja juhataja ja lepingulise esindaja kliendinõupidamine, 1 tund, sellele lisanduvad lepingulise esindaja transpordikulud suunal Narva-Kunda-Narva (kokku 210 km x 0,30 eur = 63 eurot); 3) Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 14.01.2015 kohtuistungil hageja esindamine ja ettevalmistus istungiks- kokku 3 tundi. Sõidukulud suunal Narva-Rakvere-Narva -220 km x 0.30 eurot = 66 eurot; 4) Teabepäringu (23.01.2015) ning taotluste vormistamine, 1 tund; 5) 16.03.2015 hageja ja lepingulise esindaja kliendinõupidamine ning tunnistajate ettevalmistus, 1 tund; 6) Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 18.03.2015 kohtuistungil hageja esindamine ja ettevalmistus istungiks- 3 tundi 20 minutit; Sõidukulud Narva-Rakvere-Narva -220 km x 0.30 eurot =66 eurot; 7) Määruskaebuse Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 19.03.2015 kohtuotsusele koostamine -5 lk, 3 tundi; 8) Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 21.10.2015 kohtuistungil hageja esindamine ja ettevalmistus istungiks- kokku 3 tundi 40 minutit; Sõidukulud 21.10.15 Narva-Rakvere-Narva 220 km x 0.30 eurot =66 eurot; 9) 10.11.2015 hagi tervikteksti vormistamine, 7 lk - 4 tundi; 10) Kostja taotlustega ja vastustega tutvumine, 1 tund 20 minutit; 11) Hageja on tasunud käesoleva tsiviilasjaga seonduvalt riigilõivu kokku 375,00 eurot ning tunnistajatasu 49,80 eurot. Lepingulise esindaja tunnitasu on 80 eurot ilma käibemaksuta, ning 96 eurot koos käibemaksuga. Hageja 02.02.2016 seisuga nii kohtumenetluse kui ka kohtueelses menetluses tehtud kulud kokku on 3394 eurot 80 senti (sh hageja lepingulise esindaja kulud on kokku 2970 eurot koos käibemaksuga).
6.3.05.02.2016 täiendavalt hageja poolt esitatud nimekirja kohaselt lisanduvad: 12) 03.02.2016 kohtuistungil hageja esindamine ja ettevalmistus istungiks, 1 tund; Sõidukulud Narva-Rakvere-Narva -220 km x 0.30 eurot =66 eurot; Seega palub hageja täiendavalt välja mõista 162 eurot (koos käibemaksuga). Hageja on käibemaksukohuslane.
6.4.Kostja on 03.02.2016 istungil, ehk enne kohtuvaidlust esitanud menetluskulude nimekirja alljärgnevalt: Õigusabi kulu on kantud alljärgnevate toimingute eest: 1) Hagiavaldusega tutvumine, arutelu kliendiga ja vastuse koostamine 4h 2) Kohtuistungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine 14.01.2015 3h 3) Hageja hagi täpsustusega tutvumine, arutelu kliendiga ja kirjaliku seisukoha koostamine 17.02.2015 4h
4) 18.03.2015 kohtuistungiks ettevalmistamine ja istungil osalemine 3,5 h 5) Hageja määruskaebusega tutvumine ja kirjaliku vastuse koostamine 2h 6) Hageja tunnistajate ülekuulamise taotlusega tutvumine, arutelu kliendiga ja kirjaliku seisukoha koostamine 03.08.2015 1,5 h 7) kohtuistungiks ettevalmistamine 1h 8) 21.10.2015 kohtuistungil osalemine 3h 9) Hageja uue hagi terviktekstiga tutvumine ja arutelu kliendiga 1h 10) Kostja kokkuvõtlike seisukohtade koostamine 16.11.2015 4h Kokku 27 tundi õigusabi, tunnitasuga 80 eurot, moodustab summa 2160 eurot, millele lisandub käibemaks summas 432 eurot. Kokku koos käibemaksuga 2592 eurot.
6.5.07.02.2016 kohtule 03.02.2016 kohtuistungiga seonduvalt esitatud menetluskuludena märgib kostja täiendavalt lepingulise esindaja kulu summas 168 eurot. Kulu on kantud alljärgnevate toimingute eest: 11) kohtuistungiks ettevalmistamine 1h 12) 03.02.2016.a. kohtuistungil osalemine 45 min Kostja märgib, et ta ei ole käibemaksukohuslane ja ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Seega on kostja õigusabi osutamise ajakuluks kokku 28 tundi ja 45 minutit ehk 28,75 tundi. 03.02.2016 kohtuistungil märgib hageja, et tal ei ole pretensioone kostja menetluskuludele.
6.6.TsMS § 176 lõike 5 kohaselt tuleb menetlusosalisel kinnitada, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kostja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses nimetatud kinnituse andnud (II kd tlk 155).
6.7.Kostja esindaja poolt esitatud menetluskulude nimekirjast ja toimiku materjalidest nähtuvalt on kostja suhtes teostatud kõik kostja esindaja poolt menetluskulude nimekirjas esile toodud õigusabitoimingud. Kohtul ei ole kohustust hinnata minutilise täpsusega osutatud õigusabiteenuse mahtu ja kestust, vaid tuleb anda hinnang õigusabikulu vajalikkusele ja põhjendatusele tervikuna (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 03.09.2015. a määrus tsiviilasjas nr 2-1227843). Kohus leiab, et õigusabi osutamise ajakulu kliendi huvide kaitseks 28 tunni ja 45 minuti ulatuses on mõistlik, põhjendatud ja vajalik ning kuulub hüvitamisele. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu oli 80 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kohtu hinnangul on kostja esindaja töötunni hind - 80 eurot ilma käibemaksuta ja 96 eurot koos käibemaksuga põhjendatud.
6.8.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 03.06.2013 lahend nr 3-2-1-65-13, p 16). Kostja on sellekohase kinnituse andnud.
6.9.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks täies ulatuses ning mõistab õigusabikulude katteks hagejalt kostja kasuks välja 2760 eurot koos käibemaksuga (28,75 x 96 = 2760).
6.10.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
Tartu Ringkonnakohtu 02.03.2017 kohtuotsuse RESOLUTSIOON:
1.Jätta Viru Maakohtu 25. veebruari 2016 otsus muutmata.
2.Jätta OÜ Viktoria Veod apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud OÜ Viktoria Veod kanda.
4.Mõista OÜ-lt Viktoria Veod välja 384 eurot I V kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks. Summa sisaldab käibemaksu. 25.02.2016 kohtuotsus 2-14-10775 jõustus 18.04.2017 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega.