2 – 03 – 641
Kohus:
Viru Maakohus
Kohtunik:
Johannes Külaots
Otsuse tegemise aeg ja koht:
„07“veebruaril 2006.a. Jõhvi linnas
Tsiviilasja number:
2 – 03 – 641
Tsiviilasi:
Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus hagi A V vastu 7 654.88 krooni soojavõla ja 560.- krooni kohtukulude nõudes.
Menetlusosalised ja nende esindajad:
Hageja: Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus (registrikood: xxx, asukohaga: Ritsika 1, Kohtla – Järve linnas, konto nr.221010568777 Hansapangas); Hageja lepinguline esindaja: V V (isikukood: xxx); Kostja: A V (isikukood: xxx, elukoht: xxx);
Kohtuistungi toimumise aeg:
„16“jaanuar 2006.a.
Kohtuistungist osavõtjad:
Istungisekretär Kersti Pütsep ja hageja lepinguline esindaja, V V;
RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada osaliselt. Mõista A V (isikukood: xxx, elukoht: xxx ) välja 3 254.88 krooni (kolm tuhat kakssada viiskümmend neli krooni ja 88 senti) soojusenergia võlga Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus (registrikood: xxx, asukohaga: Ritsika 1, Kohtla – Järve linnas, konto nr.221010568777 Hansapangas) kasuks. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotus: Mõista A V (isikukood: xxx, elukoht: xxx) välja 560.- krooni (viissada kuuskümmend krooni ja 00 senti) kohtukulu Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus (registrikood: xxx, asukohaga: Ritsika 1, Kohtla – Järve linnas, konto nr.221010568777 Hansapangas) kasuks. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada
tagaseljaotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on esitanud kohtule hagiavalduse A V vastu 7 654.88 krooni soojavõla ja 560.- krooni kohtukulude nõudes põhjusel, et A V olles, vastavalt Viru Maakohtu Kinnistusameti Ida – Viru kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr.6329 ärakirjale, korteriomandi, asukohaga: xxx, omanik on jätnud tasumata A V poolt korteris tarbitud soojusenergia eest. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus on saatnud A V igakuuliselt arved, millel on näidatud ära kogu võlgnevuse suurus, aga samuti ka jooksva kuu eest tasumisele kuuluv summa. Seisuga „25“august 2003.a. moodustub A V võlg Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus ees 7 654.88 krooni, mis on A V poolt jäetud õigeaegselt tasumata. Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus asus hagiavalduses seisukohale, et Asjaõigusseaduse §26 kohaselt peab asja omanik kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused. A V seda teinud ei ole ning A V on säästnud ilma seadusliku aluseta Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus arvelt 7 654.88 krooni. Palub hagi rahuldada.
Kirjalikus vastuses kohtule (tl.20) kostja, A V, hagile vastu ei vaidle ning palub luba tasuda soojavõlga osade kaupa pensionist. A V selgitab kohtule, et praegu ta ei tööta seoses puudega ning saab invaliidsuspensioni.
Hageja lepinguline esindaja V V palus tsiviilasja lahendada sisuliselt ilma kostjata. Esitas kohtule kirjaliku avalduse hagist osalise loobumise kohta, kuna A V on võlga tunnistanud ning osa võlast, summas 4 400.- krooni, kustutanud vabatahtlikult, millises osas hageja hagist loobub. Palub hagi rahuldada osaliselt ja mõista A V välja ülejäänud võlgnevus summas 3 254.88 krooni ning kohtukulud summas 560.- krooni. Kostja, A V, kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutse käes allkirja vastu „12“augustil 2005.a.. Kohtule pole laekunud A V kirjalikku avaldust istungi
edasilükkamise kohta või temal seadusliku takistuse olemasolu kohta. Kohtukutsel hoiatus, et poole istungile ilmumata jätmisel võidakse kohaloleva poole nõudel lahendada tsiviilasi sisuliselt ilma kostjata. Kohus rahuldas hageja esindaja taotluse.
Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste tõenditega: Viru Maakohtu Kinnistusameti Ida – Viru kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr.6329 ärakirjaga (tl.9-13). Maksekorraldusega nr.28119 (tl.3) riigilõivu tasumise kohta. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt kohtule esitatud A V võlaarvestusega (tl.4). Väljavõttega A V isikukontost nr.15425 (viitenumber 154257) (tl.5-8), mille kohaselt võlgneb Aleksander Voronin Aktsiaseltsile Kohtla – Järve Soojus seisuga 13.august 2003.a. tarbitud soojusenergia eest 7 068.08 krooni. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus registreerimisdokumentidega (tl.14-15). A V kirjaliku vastusega kohtule (tl.20). A V pensionitunnistuse ärakirjaga (tl.30-31). A V poolt kohtule esitatud kirjaliku avaldusega ja tema poolt esitatud kviitungite ärakirjadega (tl.38-54) soojusenergia eest osalise tasumise kohta. Aktsiaseltsi Kohtla – Järve Soojus poolt kohtule esitatud osaliselt hagist loobumise kirjaliku avaldusega ning A V võlajäägi arvestusega, mille kohaselt on A V soojavõla jääk seisuga 16.jaanuar 2006.a. 3 254.88 krooni.
Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada “Võlaõigusseaduse, Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse ja Rahvusvahelise Eraõiguse Seaduse Rakendamise Seaduse” §11 sätteid, mille kohaselt rakendatakse enne 01.juulit 2002.a. tekkinud võlasuhtele enne 01.juulit 2002.a. kehtinud seadust. Aga samuti kuuluvad rakendamisele „Elamuseaduse“ §6 sätted, mille kohaselt peab eluruumi omanik tagama talle kuuluva eluruumi korrashoiu vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse normatiivaktidele. Eluruumi korrashoiu kohustuse täielik või osaline üleandmine teisele isikule (sh. üürnikule) ei vabasta omanikku selle kohustuse täitmise tagamisest ning ES §37 lg.3 sätted, mille kohaselt, lisaks üürile eluruumi kasutamise eest, peab üürnik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ning soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest, katma üürileandja maamaksukulud ulatuses, mis vastab üürniku maakasutusele, ja tasuma hoonekindlustusest üürilepingu esemeks olevatele ruumidele vastava osa. Vastavalt TsK §477 sätetele on vara alusetust omandamisest või säästmisest tulenev kohustis õigussuhe, mille järgi üks subjekt – omandaja (säästja) – on kohustatud tagastama (üle andma) teisele subjektile – kannatanule – viimase arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandatud (säästetud) vara,
kannatanul on aga õigus nõuda omandajalt (säästjalt) selle vara tagastamist (üleandmist) temale. Samuti kuuluvad rakendamisele Kaugkütteseaduse §8 lg.1 ja lg.2 sätted, mille kohaselt ostab tarbija soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Võrguettevõtja on kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele. Vastavalt Võlaõigusseaduse §3 p.3 võib võlasuhe poolte vahel tekkida ka ühe poole alusetust rikastumisest teise poole arvel. Võlaõigusseaduse §1027 sätete kohaselt peab isik seaduses sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. §1032 lg.1 ja 2 kohaselt võib Võlaõigusseaduse §1028 lg. 1 nimetatud juhul üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal.
Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja kanda tuleb täies ulatuses panna kohtukulud. Kohus luges tõendatuks, et A V, olles korteriomandi, asukohaga: xxx, omanik on kohustatud kandma nimetatud korteri kütmise kulu. Johannes Külaots Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.