JK’i hagi UK’i ja RR’i vastu kaasomandile tehtud kulutuste hüvitamiseks ning JK’i hagi UK’i, RR’i ja RR’i vastu kaasomandi lõpetamiseks ja kohtulahendiga tahteavalduste asendamiseks UK’i, RR’i ja RR’i vastuhagi JK’i vastu kaasomandi jagamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 14.03.2016.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
23 403,20 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik JK’i apellatsioonkaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja / vastukostja (apellatsioonimenetluses apellant): JK (isikukood XXXXXXXXXX), tehingulised esindajad vandeadvokaat Piret Blankin ja vandeadvokaadi abi Kadri Lember Kostja I / vastuhageja I (apellatsioonimenetluses vastustaja I): UK (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Andres Tamm Kostja II / vastuhageja II (apellatsioonimenetluses vastustaja II): RR (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja III / vastuhageja III (apellatsioonimenetluses vastustaja III): RR (isikukood XXXXXXXXXXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kostjate II-III ühine tehinguline esindaja Liivi Tuus 17.02.2017.a
1(8)
Tsiviilasi nr 2-15-1732 Viimasel isikud
istungil
osalenud Hageja tehingulised esindajad vandeadvokaat Piret Blankin ja tütar KK, kostja I UK isiklikult ja teda esindav tehinguline esindaja vandeadvokaat Andres Tamm, kostja II RR isiklikult ning kostja II ja kostja III ühine tehinguline esindaja Liivi Tuus
1.Kinnitada poolte vahel kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1.Lõpetada hageja, JK’i, kostja I, UK’i ja kostja II, RR’i kaasomand Taga-Kuuli kinnistu suhtes, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse, registriosa nr 2881734, asukohaga Saare maakonnas, Mustjala vallas, Ninase külas.
1.2.Lõpetada hageja, kostja I ja kostja II kaasomand Sirmiku kinnistu suhtes, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse, registriosa nr 2881834, asukohaga Saare maakonnas, Mustjala vallas, Kugalepa külas.
1.3.Lõpetada hageja, kostja I ja kostja III, RR’i kaasomand Lembri kinnistu suhtes, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse, registriosa nr 2581834, asukohaga Saare maakonnas, Mustjala vallass Ninase külas.
1.4.Punktides 1.1 – 1.3 nimetatud kaasomandi lõpetamise viis on järgmine:
1.4.1.Taga-Kuuli kinnistu (turuväärtusega 86 700 eurot) jagatakse kaheks reaalosaks, mille 1⁄4 osa omand (väärtusega 21 675 eurot) jääb kostjale I selliselt, et talle jääb Taga-Kuuli kinnistu läänepoolne elamu koos laudaga ning nende juurde kuuluva kinnistuosaga, mille piir läheb elamu ja kuuri vaheliselt alalt läbi kuni lõunapoolse hooneni, sealt hoonest mööda kuni kinnistu läänepoolse piirini ning edasi mööda kinnistu piiri kuni esimese punktiga ristumiseni (punktide 20,74 ja 20,06 vahel asuv elektrikilp jääb hageja kinnistule), vastavalt lisatud plaanile 1 (maatüki suurus ca 1750 m2, nimetus Urmase); ning 3⁄4 osa omand (väärtusega 65 025 eurot) jääb hagejale selliselt, et talle jääb kinnistu ülejäänud osa koos sellel asuvate hoonete ja rajatistega. Kinnistu jagamisega kaasnevad kulud kannab kostja I.
1.4.2.Kostjal I on õigus kasutada tema omandisse jääva kinnistu juurdepääsuks avalikult kasutatavale teele 3 m laiust pinnasteed, mis asub hagejale kuuluval Tongrite kinnistul, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse, registriosa nr 1406134, katastriüksusel katastritunnusega 48301:001:0026 (tee laius on 3 m, plaanil 1 märgitud helesinisega). Kostja I soovil kantakse juurdepääsuõigus servituudina kinnistusraamatusse, kusjuures sellega kaasnevad kulud kannab kostja I. Pooled on kokku leppinud järgmistes juurdepääsu ja servituudi tingimustes:
1.4.2.1.juurdepääs on jalgsi ja igat liiki mootorsõidukitega;
1.4.2.2.juurdepääs on kinnistu igakordse omaniku, tema pereliikmete, külaliste ja kinnistut teenindavate isikute kasuks tähtajatu ja ajaliste piiranguteta;
1.4.2.3.juurdepääsutee kasutamisel arvestatakse tee omadustega ning selle tavapärasest intensiivsem kasutamine (sh kasutamise suuremate kui 4 t kaaluvate sõidukitega) kooskõlastatakse eelnevalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tongri kinnistu omanikuga;
2(8)
Tsiviilasi nr 2-15-1732
1.4.2.4.juurdepääsutee korrashoiukulud kannab kostja I. Juurdepääsutee kasutamisest tingitud tee ja sellega piirneva ala taastamise võimaliku kahjustamise korral korraldab kostja I omal kulul.
1.4.3.Kuni 01.03.2019.a on kostjal I õigus veevarustusele hageja kinnistule jääva kaevu kaudu, kandes kõik sellega seotud kulutused. Kostja I on kohustatud järgima sellega seoses kõiki kehtestatud nõudeid (sh keskkonna- ja tervisekaitse nõudeid) ja täitma ise kõiki võimalikke ettekirjutusi, mis võivad hagejale kaasneda seoses veevarustuse võimaldamisega. Kostja I kinnitab, et pärast käesolevas punktis toodud tähtaja möödumist ei esita ta hagejale ega tema õigusjärglastele nõudeid hageja kinnistu kaudu veevarustuse saamiseks ega taotle servituudi seadmist.
1.4.3.1.Juhul, kui hageja on käesoleva kokkuleppe sõlmimise ajaks eemaldanud kaevust kostja I veepumba (või torustiku) on ta kohustatud viivitamatult omal kulul need (selle) taastama, vastasel juhul on ta kohustatud lubama kostja I poolt näidatud isikul hageja kulul veeühenduse taastama.
1.4.3.2.Kostjal I on õigus ehitada kinnistute piirile aed, vältimaks hageja koerte pääsu kostja I kinnistule. Aia ehitamise kulud kannab kostja I.
1.4.4.Hageja annab kostjale II üle temale kuuluva 2/4 osa omandi Sirmiku kinnistule ja 2/4 osa omandi Lembri kinnistule.
1.4.5.Kostja I annab kostjale II üle temale kuuluva 1/4 osa omandi Sirmiku kinnistule ja 1⁄4 osa omandi Lembri kinnistule.
1.4.6.Hageja hüvitab kostjale II tema kaasomandiosa kaotuse eest 5000 eurot, kandes selle hiljemalt 30 päeva jooksul käesoleva kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest RR’i kontole nr XXXXXXXXXXXXXXX.
1.5.Hageja hüvitab kostjale I menetluskulud summas 1000 eurot, kandes selle hiljemalt ühe aasta jooksul käesoleva kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest UK’i kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
1.6.Menetlusosalised on kinnisasjade omandi üleandmises kokku leppinud ning paluvad Tartu Maakohtu kinnistusosakonnal teha järgmised kanded:
1.6.1.Hageja annab oma nõusoleku registriossa nr 2881734, Taga-Kuuli kinnistu, registriosa teise jakku tehtud omanikukande „JK 2/4 kaasomandist, RR 1⁄4 kaasomandist, UK 1⁄4 kaasomandist“ kustutamiseks ning uue omanikukande tegemiseks „JK 3⁄4 osa kaasomandist, UK 1⁄4 osa kaasomandist“.
1.6.2.Hageja annab oma nõusoleku registriosa nr 2881834, Sirmiku kinnistu, registriosa teise jakku tehtud omanikukande „JK 2/4 kaasomandist, RR 1⁄4 kaasomandist, UK 1⁄4 kaasomandist“ kustutamiseks ning uue omanikukande tegemiseks, mille kohaselt kantakse kinnistu ainuomanikuna sisse RR.
1.6.3.Hageja annab oma nõusoleku registriosa nr 2581834, Lembri kinnistu, registriosa teise jakku tehtud omanikukande „JK 2/4 kaasomandist, RR 1⁄4 kaasomandist, UK 1⁄4 kaasomandist“ kustutamiseks ning uue omanikukande tegemiseks „RR 1⁄4 kaasomandist, RR 3⁄4 kaasomandist“.
1.6.4.Hageja annab oma nõusoleku Urmase katastriüksuse moodustamisel ja sellekohase avalduse esitamisel Maakatastrile, Taga-Kuuli kinnistust,
3(8)
Tsiviilasi nr 2-15-1732 registriosa 2881734, osa eraldamiseks niiviisi, et Urmase katastriüksusele jääb Taga-Kuuli kinnistu läänepoolne elamu koos laudaga ning nende juurde kuuluva kinnistuosaga, mille piir läheb elamu ja kuuri vaheliselt alalt läbi kuni lõunapoolse hooneni, sealt hoonest mööda kuni kinnistu läänepoolse piirini ning edasi mööda kinnistu piiri kuni esimese punktiga ristumiseni (punktide 20,74 ja 20,06 vahel asuv elektrikilp jääb hageja kinnistule), vastavalt lisatud plaanile 1 (maatüki suurus ca 1750 m2).
1.7.Muud menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda.
1.8.Kompromissi kinnitamise järgselt puuduvad menetlusosalistel teineteise vastu nii ühiselt kui ka eraldi mistahes pretensioonid ja nõuded, mis seonduvad tsiviilasja nr 2-15-1732 asjaoludega, sh menetluskulude ja hüvitiste nõuded.
2.Lisada käesolevale määrusele plaan (lisa 1).
3.Tühistada Pärnu Maakohtu 14.03.2016.a otsus.
4.Lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus.
5.Tagastada apellandile pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 450 eurot JK’i pangaarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
6.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.03.02.2015.a esitatud ja hilisemalt täiendatud hagi kohaselt kostjate I ja II vastu palus hageja välja mõista kostjate ja hageja kaasomandis olevale Saaremaal, Mustjala vallas, Ninase külas asuvale Taga-Kuuli kinnistule (registriosa number 2881734) tehtud kulutuste hüvitamiseks kummaltki kostjalt 9951,60 eurot. Hageja palus lõpetada hageja ka kostjate I-II kaasomandi Taga-Kuuli kinnistu suhtes selliselt, et jätta see kinnistu hageja ainuomandisse ning kohustada kostjaid I-II andma neile kuuluv mõttelise osa omand hagejale ning asendada nende tahteavaldused nõusoleku andmiseks kinnistusregistrisse omanikukande kustutamiseks ja uue omanikukande tegemiseks, kohustada hüvitada hagejat kostjatele I-II hüvitama 21 675 eurot kummalegi, asendada hageja vajalikud tahteavaldused kohtuotsusega. Hageja palus lõpetada hageja ja kostjate I-II kaasomand Saaremaal, Mustjala vallas, Kugalepa külas asuva Sirmiku kinnistu suhtes (registriosa nr 2881834), müües kinnistu kaasomanike vahelisel enampakkumisel või avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja makstes kaasomanikele välja nende osad rahas (arvestades maha müügiga seotud kulud). Hageja palus lõpetada hageja ja kostja I ja III kaasomandi Saaremaal, Mustjala vallas, Ninase külas asuva Lembri kinnistu suhtes (registriosa nr 2581834), müües kinnistu kaasomanike vahelisel enampakkumisel või avalikul enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja makstes kaasomanikele välja nende osad rahas (arvestades maha müügiga seotud kulud). Hageja palus taotluste rahuldamisel tasaarvestada hageja kulutuste hüvitamise nõude hageja kohustusega hüvitada kostjatele I ja II nende Taga-Kuuli kinnistu kaasomandi kaotuse. Hageja palus menetluskulud jätta kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostjad I-II Taga-Kuuli kinnistu kaasomanikud, kusjuures hagejale kuulub 1⁄2 ja mõlemale kostjale 1⁄4 mõttelist osa. Taga-Kuuli kinnistul asuvad muuhulgas kolm elamut, millest kaks on halvas seisukorras ja suvila on hageja renoveerinud.
4(8)
Tsiviilasi nr 2-15-1732 Renoveerimistööd algasid 2011.a lõpus, kuid toimusid eelkõige 2012.a ja 2013.a. Kõik suvila renoveerimisega seotud kulutused on kandnud hageja. Kostjad olid teadlikud suvila renoveerimisest, kuid ei vaielnud sellele vastu. 24.07.2014.a tegi kostja I hagejale ettepaneku lõpetada Taga-Kuuli kinnistu kaasomand. Kaasomandi lõpetamist puudutavates läbirääkimistes on nii kostja I kui ka kostja II tuginenud kinnistu väärtusele 2014.a suvel, kui hageja oli suvila renoveerimise lõpetanud ning sellega oluliselt kinnistu väärtust tõstnud. Hageja esitas 01.10.2014.a kostjatele suvila renoveerimise ning Taga-Kuuli kinnistu parendamisega seotud kulutuste hüvitamise nõude. Nõude esitamisest on pooled pidanud selle osas läbirääkimisi, kuid pole kokkuleppele jõudnud. Kostja I vastutab pärandaja HK kaasomandiga seotud kohustuste eest. Kostjad on hageja poolt tehtud kulutuste arvel alusetult rikastunud. Hageja on teinud TagaKuuli kinnistule kulutusi, mis on tõstnud selle väärtust. Hageja on renoveerinud kinnistul asuva suvila. Kostjad pole nõudnud kulutustega tehtud parenduste äravõtmist ning see poleks ka võimalik, sest parendused on püsivalt suvilaga ja kinnistuga liidetud. Samuti polnud kulutuste tegemine seadusest ega lepingust tulenevalt keelatud. Hageja on teavitanud kostjaid kulutuste tegemisest enne nende tegemist, kuid kostjad pole kulutuste tegemisele vastu vaielnud. Hageja on suvila renoveerimiseks ning kõrvalhoonete parendamiseks kulutanud vähemalt 39 806,40 eurot. Taga-Kuuli kinnistu jagamine reaalosadeks pole tehniliselt ja õiguslikult võimalik. Hageja on elanud Taga-Kuuli kinnistul alates oma sünnist 1968.a ja see on tema ning tema pere kodu. Hageja on ehitanud üles kogu talu ja hoidnud seda korras. Ta on Taga-Kuuli taluga emotsionaalselt väga seotud ning kannab edasi selle pidamise traditsioone. Hageja on seotud ka Ninase küla kultuuripärandi edasikandmisega ning kuulub kodukanti ja selle huve kaitsvasse MTÜ-sse Ninase küla selts. Kostjate side kinnistuga on minimaalne, üksnes pärimise kaudu. Kumbki kostjatest ei käi kinnistutel regulaarselt ning viibivad Ninasel äärmiselt harva. Kuna hageja side Taga-Kuuli kinnistuga on oluliselt tugevam kui kostjatel, ei ole põhjendatud selle müük kaasomanike vahelisel enampakkumisel. Kinnistu kaasomandisse jätmist ei toeta ka poolte halvenenud läbisaamine, mida ei ole võimalik ületada üksnes kinnistu kasutuskorra määramisega. Sirmiku ja Lembri kinnistud saab müüa kaasomanike vahelisel enampakkumisel, sest ühelgi kaasomanikul ei ole teistest oluliselt tugevamat emotsionaalset seost nende suhtes. Hageja pidas võimalikuks ka avalikku enampakkumist. Kostja vastuväited
2.Kostjad I-II vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostja I leidis, et hageja ei ole selgitanud ega tõendanud kulutusi. Kostja II leidis, et olemasoleva sauna-suvila laiendus, katusekorruse väljaehitamine ja elamu rekonstrueerimine ei ole avajalikud tööd kaasomandis oleva hoone säilitamiseks. Kostja II kinnistut kasutanud ei ole. Kostja III ei vaielnud vastu kaasomandi lõpetamise nõudele, kuid vaidles vastu hageja poolt nõutud kaasomandi alternatiivselt esitatud lõpetamise viisidele. Kostja II esitas hageja alusetu rikastumise nõudele hagi aegumise vastuväite.
3.Kostja III nõustus, et kaasomand tuleb lõpetada, kuid ei nõustunud hageja kaasomandi lõpetamise viisidega. Vastuhagi
4.14.04.2015.a kostja I ja II poolt esitatud ja 09.10.2015.a täiendatud vastuhagi kohaselt palusid nad asendada hageja tahteavalduse nõusoleku andmiseks kinnistute, mis on kantud Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Saare jaoskonna kinnistusregistri: registriossa nr 362134,
5(8)
Tsiviilasi nr 2-15-1732 Taga-Kuuli kinnistu, registriosa teise jakku tehtud omanikukande „JK 2/4 kaasomandist, RR 1⁄4 kaasomandist, UK 1⁄4 kaasomandist“ kustutamiseks ning uue omanikukande tegemiseks „JK 3⁄4 osa kaasomandist, UK 1⁄4 osa kaasomandist“, registriosa nr 2881834, Sirmiku kinnistu, registriosa teise jakku tehtud omanikukande „JK 2/4 kaasomandist, RR 1⁄4 kaasomandist, UK 1⁄4 kaasomandist“ kustutamiseks ning uue omanikukande tegemiseks, mille kohaselt kantakse kinnistu ainuomanikuna sisse RR ning registriosa nr 2581834, Lembri kinnistu, registriosa teise jakku tehtud omanikukande „JK 2/4 kaasomandist, RR 1⁄4 kaasomandist, UK 1⁄4 kaasomandist“ kustutamiseks ning uue omanikukande tegemiseks „RR 1⁄4 kaasomandist, RR 3⁄4 kaasomandist“. Kostjad I ja II palusid asendada hageja tahteavaldus nõusoleku andmiseks, kohtuasjas tehtava kohtuotsusega, Urmase katastriüksuse moodustamisel ja sellekohase avalduse esitamisel maakatastri pidajale, Taga–Kuuli kinnistust osa eraldamiseks niiviisi, et Urmase katastriüksusele jääb Taga-Kuuli kinnistu läänepoolne elamu koos laudaga ning nende juurde kuuluva kinnistuosaga- ebakorrapärase nelinurgana, mille üks piir läbib elamu ja kuuri vahelist ala ning teine piir läbib lauda ning kuuri ja aida vahelise ala kuni esimese piiriga ristumiseni vastavalt vastuhagiavaldusele lisatud plaanile. Vastuhagi kohaselt, kuigi Mustjala valla Taga- Kuuli kinnistu on kolme omaniku kaasomandis, on aja jooksul kujunenud välja kasutuskord, mille kohaselt kasutas kuni oma surmani kinnistu läänepoolset elamut HK, kes pärandas oma osa pojale, kostjale I. Kostja I ja tema pereliikmed ei saa kasutada nende omandis ja nende ema kasutuses olnud hoonet – läänepoolset elamut. Hageja on keelanud majutada kostja I kasutuses olnud elamus külalisi, keelanud vee kasutamise ja kinnistule sissesõidu ning on kogu kinnistu ulatuses vabalt pidanud oma kurje koeri. Ületamatute arusaamatuste tõttu tuleb kaasomand lõpetada ja jagada see reaalosadeks. Kuna kostja II ei kasuta ega valda temale kuuluvat kaasomandi mõttelist osa Taga-Kuuli kinnistust, on tema huvides kaasomand lõpetada. Kostja I poolt on tehtud kinnistutele kinnisvara hindamine, mille tulemusena on Taga–Kuuli kinnistu väärtus 28.07.2014.a seisuga hinnatud 64 000 – 80 000 eurot, Sirmiku kinnistu väärtus on sama aja seisuga hinnatud 10 000 – 11 000 eurot ning Lembri kinnistu on hinnatud 3500 - 4200 euro väärtusega. Hageja on teinud parendusi seoses enda äritegevusega ja ilma kaasomanike nõusolekuta. Vastuseks hageja vastuväidetele märkis kostja I, et tema vanemad panid kõik oma säästud TagaKuuli kinnistusse ning kostjal I on samuti emotsionaalne side kinnistuga, kus möödus tema lapsepõlv. Samuti soovib ka tema, et hoone säiliks pikaajaliselt elukohana ning ta on sellesse paigutanud märkimisväärselt finantse kui ka tööd. Hageja seisukoht vastuhagile
5.Hageja on lubanud kostjatel kinnistutel külalisi majutada ning on lubanud kasutada selleks tema ainuomandisse kuuluvat Tongrite kinnistut telkimiseks. Hageja on keeldunud vaid sellisest majutustegevusest, mis takistab tema võimalust kinnistuid kasutada, ning pole nõustunud kostja I valduses oleva hoone rentimisega isikutele, kes soovivad võtta kinnistule kaasa suuri koeri. Hageja on piiranud vee kasutamist vaid tulenevalt veesüsteemi võimekusest. Kostjad on rikkunud kokkulepet, et kaevuvett kasutatakse üksnes joogiveena. Hageja pole keelanud ega takistanud Taga-Kuuli kinnistule sissesõitu. Hageja on lubanud kostjatel TagaKuuli kinnistule pääsemiseks kasutada talle kuuluvat Tongrite kinnistut ning sellel autosid parkida. Kuigi hageja peab kahte koera, pole koerad kurjad ega pole takistanud kinnistute kasutamist. Hageja ei kasuta ega valda täies ulatuses kinnistut. Kinnistul asuvat läänepoolset elamut kasutab kostja I ja idapoolset elamut HS, kes on kostja II vanaema. Hageja ei kasuta FIE-na tegutsemisel ega majutusteenuse osutamisel kaasomandisse kuuluvaid kinnistuid, vaid üksnes Tongri kinnistut. Taga-Kuuli kinnistu kaasomandi jagamine kostjate poolt pakutud viisil pole võimalik Mustjala valla osa-üldplaneeringu kohaselt. Samuti ei oleks Taga-Kuuli kinnistu
6(8)
Tsiviilasi nr 2-15-1732 reaalosadeks jagamisel võimalik tekkinud kinnistuid sihtotstarbeliselt kasutada. Reaalosad jagaks sama kaevu, mis ei ole mõistlik. Kostjate pakutud jagamise variant on ebaõiglane, sest hagejale jääks teeäärne maa, mis on mõjutatud teeliiklusest. Hageja on elanud Taga-Kuuli kinnistul alates oma sünnist ja see on tema ja tema pere kodu. Hageja on ehitanud üles kogu talu ja hoidnud seda korras. Hageja on seotud ka Ninase küla kultuuripärandi edasikandmisega ning kuulub kodukanti ja selle huve kaitsvasse MTÜ-sse Ninase küla selts. Kostjate side kinnistuga on minimaalne. Kostjad on hinnanud kinnistuid valesti ja vastuoluliselt. Esimese astme kohtu otsus
6.Pärnu Maakohus tegi 14.03.2016.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi. Maakohus lõpetas hageja, kostja I ja kostja II kaasomandi Taga-Kuuli ja Sirmiku kinnistu suhtes ning hageja, kostja I ja kostja III kaasomandi Lembri kinnistu suhtes järgmiselt. Kohus jagas Taga-Kuuli kinnistu (turuväärtusega 86 700 eurot) kaheks reaalosaks - 1⁄4 osa omand (väärtusega 21 675 eurot) jättis kostjale I niiviisi, et talle jääb Taga-Kuuli kinnistu läänepoolne elamu koos laudaga ning nende juurde kuuluva kinnistuosaga - ebakorrapärase nelinurgana, mille üks piir läbib elamu ja kuuri vahelist ala ning teine piir läbib lauda ning kuuri ja aida vahelise ala kuni esimese piiriga ristumiseni, vastavalt otsusele lisatud plaanile. Ülejäänud 3⁄4 osa kinnistust (väärtusega 65 025 eurot) koos sellel asuvate hoonete ja rajatistega jättis kohus hageja omandisse. Kohus kohustas hagejat hüvitama kostjale II 16 256,25 eurot ja kostjat I kostjale II 5418,75 eurot. Kohus kohustas hagejat ja kostjat I hüvitama kostjale II kuuluva Taga–Kuuli kinnistu mõttelise 1⁄4 osa kaotuse, väärtusega 21 675 eurot, järgmiselt: kohus kohustas hagejat andma talle kuuluva Sirmiku kinnistu 2/4 osa omandi, väärtusega 5850 eurot ja Lembri kinnistu 2/4 osa omandi, väärtusega 3700 eurot, kostjale II ning mõistis hagejalt kostja II kasuks välja mõttelise osa kaotuse eest rahalise hüvitise 6706,25 eurot. Kohus kohustas kostjat I andma talle kuuluva Sirmiku kinnistu 1/4 mõttelise osa omandi ja Lembri kinnistu 1/4 mõttelise osa omandi, väärtusega 1850 eurot, kostjale II ning mõistis kostjalt I kostja II kasuks välja Taga-Kuuli kinnistu omandi mõttelise osa kaotuse eest rahalise hüvitise 643,75 eurot. Kohus asendas hageja tahteavalduse nõusoleku andmiseks vajalike kannete osas. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulude hüvitise 4758 eurot ja tasumata osalt viivise ning kostja II kasuks menetluskulude hüvitise 1494 eurot. Apellatsioonkaebus
7.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldatakse ja vastuhagi jäetakse rahuldamata ning menetluskulud jäetakse kostjate kanda.
Vastustajate seisukoht
8.Vastustajad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Menetluse käik
9.22.02.2017.a teatasid menetlusosalised ringkonnakohtule, et nad on saavutanud ülaltoodud tingimustega kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja mille kinnitamise korral paluvad nad maakohtu otsuse tühistada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. E-kirja teel teatasid menetlusosalised ka kompromissi tekstis märkimata jäänud kostja II arvelduskonto numbri (XXXXXXXXXXXXXXXX). 27.02.2017.a edastasid menetlusosalised allkirjastatult
7(8)
Tsiviilasi nr 2-15-1732 kompromissi lisana plaani 1. Apellant palus tagastada pool kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
10.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte poolt kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus tuleb kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi kinnitamise korral kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele (TsMS § 645 lg 1). Kuna menetlusosalised tuginesid kompromissis plaanile, tuleb kompromissi kinnitamise kohtumäärusele lisada plaan (lisa 1).
11.Apellant taotles kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p-i 1 alusel kuulub see taotlus rahuldamisele. Apellant tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 900 eurot. Sellest pool, s.o 450 eurot tuleb apellandile tagastada.
Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.