Pärnu Maakohus
Kohtunik
Rajar Miller
Kohtujurist
Aalo Kukk
Määruse tegemise aeg ja koht
21. november 2022, Kuressaare kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-16476
Tsiviilasi
U K avaldus hagita menetluses J Ki nõusoleku asendamiseks kohtuotsusega
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja U K, lepinguline esindaja Andres Tamm
Menetlustoiming
Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine
Avalduses märgitud menetlusosaline J K
lõpetati J Ki, U Ki ja R Ri kaasomand kinnistule registriosa numbriga XXXXXXX (avalduse p 1.4.1). lõpetati J Ki, U Ki ja R Ri kaasomand kinnistule registriosa numbriga XXXXXXX ( (avalduse p 1.4.2).
(iii) (iv) (v)
(vi)
(vii)
lõpetati J Ki, U K ja R R kaasomand kinnistule registriosa numbriga XXXXXXX ( (avalduse p 1.4.3). määrati kindlaks eeltoodud kinnisasjade kaasomandi lõpetamise viis. lepiti kokku U Ki õigus kasutada tema omandisse jäävat kinnistult avalikult kasutatavale teele juurdepääsu üle hagejale kinnistu registriosa numbriga XXXXXXX ); juurdepääsu ja servituudi tingimustes ning selles, et kostja I soovil kantakse juurdepääsuõigus servituudina kinnistusraamatusse ja kaasnevad kulud kannab kostja I (avalduse p 1.4.4). lepiti kokku U Ki õiguses ehitada kinnistu piirile aed, J K kohustuses anda R Rile kinnistu omandU K kohustuses anda R Rile üle kinnistu omand, J Ki kohustuses hüvitada R Rile kaasomandiosa kaotus rahas ja U Kile menetluskulud (avalduse p 1.4.5-1.4.9). lepiti kokku kinnisasjade omandi üleandmises ja palves teha Tartu Maakohtu Kinnistusosakonnal kannete tegemiseks (avalduse p 1.4.10-1.4.11). Avalduse (punkti 1.4.10) kohaselt on menetlusosalised kinnisasjade omandi üleandmises kokku leppinud ning paluvad Tartu Maakohtu kinnistusosakonnal teha järgmised kanded: J K annab oma nõusoleku registriossa nr XXXXXXX, T kinnistu, registriosa teise jakku tehtud omanikukande „J K 2/4 kaasomandist, R R 1⁄4 kaasomandist, U K 1⁄4 kaasomandist“ kustutamiseks ning uue omanikukande tegemiseks „J K 3⁄4 osa kaasomandist, U K 1⁄4 osa kaasomandist“. J K annab oma nõusoleku registriosa nr XXXXXXX, S kinnistu, registriosa teise jakku tehtud omanikukande „J K 2/4 kaasomandist, R R 1⁄4 kaasomandist, U K 1⁄4 kaasomandist“ kustutamiseks ning uue omanikukande tegemiseks, mille kohaselt kantakse kinnistu ainuomanikuna sisse R R. J K annab oma nõusoleku registriosa nr XXXXXXX, L kinnistu, registriosa teise jakku tehtud omanikukande „J K 2/4 kaasomandist, RandoRaaper 1⁄4 kaasomandist, U K 1⁄4 kaasomandist“ kustutamiseks ning uue omanikukande tegemiseks „Rando Raaper 1⁄4 kaasomandist, R R 3⁄4 kaasomandist“ Punktis (avalduse p 1.4.11) lepiti kokku, et J K annab oma nõusoleku U katastriüksuse moodustamisel ja sellekohase avalduse esitamisel Maakatastrile, T kinnistust, registriosa XXXXXXX, osa eraldamiseks niiviisi, et U katastriüksusele jääb kinnistu läänepoolne elamu koos laudaga ning nende juurde kuuluva kinnistuosaga, mille piir läheb elamu ja kuuri vaheliselt alalt läbi kuni lõunapoolse hooneni, sealt hoonest mööda kuni kinnistu läänepoolse piirini ning edasi mööda kinnistu piiri kuni esimese punktiga ristumiseni (punktide 20,74 ja 20,06 vahel asuv elektrikilp jääb hageja kinnistule), vastavalt lisatud plaanile 1 (maatüki suurus ca 1750m2) (p 1.4.11).
katastriüksuse moodustamiseks on küsinud Saaremaa Vallavalitsus ja Saare maakonna maaamet.
kinnitamine võrdsustatud notariaalse tõestamisega ja asendab seda. Kohus selgitab, et TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Juhul kui kaasomandi lõpetamise üle on vaidlus, siis kaasomandi lõpetamine kohtuotsusega on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta ja kinnistusraamatus sellekohaste vajalike kannete tegemiseks. Praegusel juhul on kaasomanikud kompromissis ise kokku leppinud kaasomandi jagamise viisi, kaasomandi üleandmise ja andnud nõusolekud muudatuste tegemiseks vajalike kinnistusraamatu kannete tegemiseks ja kohus on kaasomanike kompromissi kinnitanud. Sh on kompromissis mh kokku lepitud üle J Ki kinnisasja U Ki kinnisasjale juurdepääsu tingimused ning, et kinnistusraamatusse kantakse see U Ki soovil (avalduse punkt 1.4.4, kompromissimääruse punkt 1.4.2). Kompromissi sõnastust, mille kohaselt J K annab oma nõusoleku (avalduses punktid 4.10-4.11, lisatud kompromissimääruse alapunkt 1.6) pole põhjust tõlgendada nii, et tuleks anda veel mingi kompromissis juba sisalduvast eraldiseisev nõusolek. Kohtule arusaadavalt on kohtumääruse alusel kinnistusraamatusse ka kanne tehtud. Kinnistusraamaatust nähtuvalt on T kinnistu 3⁄4 kaasomandiosa omanikuna J K ja 1⁄4 kaasomandiosa omanikuna U K kantud kinnistusraamatusse kinnistamisavalduse ja 01.03.2017 kohtumääruse alusel. Ka ei pea kohtulikust kompromissist tuleneva asjaõiguslepingu alusel esitatud kinnistamisavaldus olema notariaalselt kinnitatud. Kinnistusraamatu seaduse (KRS) § 34 lg 71 järgi peab kinnistamisavaldus olema notariaalselt kinnitatud juhul, kui kinnistamisavaldusele tuleb lisada notariaalselt tõestatud käsutustehing. Sellisel juhul esitatakse kinnistamisavaldus koos kinnistamiseks vajalike dokumentidega kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse kinnitanud notari vahendusel. Mõjuval põhjusel võib kinnistamisavalduse ja kinnistamiseks vajalikud dokumendid esitada teise notari vahendusel. Eeltoodust ei tulene, et kohtuliku kompromissina kinnitatud asjaõigusleping, mis asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (AÕS § 120 lg 1 ja TsMS § 430 lg 6), tuleb esitada koos notariaalselt kinnitatud kinnistamisavaldusega. KRS § 34 lg 71 esimene lause sätestab kinnistamisavalduse notariaalse kinnitamise nõude juhuks, kui kinnistamisavaldusele tuleb lisada notariaalselt tõestatud käsutustehing. Kohtulikus kompromissis sisalduvat asjaõiguslepingut ei pea notariaalselt tõestama, vaid see on võrdsustatud notariaalselt tõestatud asjaõiguslepinguga. Samuti ei näe seadus ette, et kohtulikus kompromissis sisalduv asjaõigusleping tuleb esitada kinnistusosakonnale notari vahendusel. Kinnistamisavalduse esitamise õigus on KRS § 34 lg 1 järgi isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. KRS § 34 lg 71 teise ja kolmanda lause kohaselt esitatakse kinnistamisavaldus kinnistusosakonnale notari vahendusel, kui sellele tuleb lisada notariaalselt tõestatud käsutustehing. See, et ilma notari vahenduseta esitatud kinnistamisavaldus ei pea olema notariaalselt kinnitatud, nähtub ka KRS § 34 lg 21 esimesest lausest, mille järgi peab kinnistamisavaldus olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud (vt Riigikohtu 13. detsembri 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-215900, p 10 jj).
TsÜS § 68 lg 5 ja TMS § 184 lg 1 esimese lause järgi hageda sooritushagiga. Nõue loetakse mittevaraliseks nõudeks, mille hind on TsMS § 132 lõike 1 alusel 3500 eurot ja riigilõiv tuleb tasuda riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi hagihinnalt 3500 eurot. Kuivõrd kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast pole kohus pidanud põhjendatuks puuduse kõrvaldamist nõuda.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.