Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

2-23-10683 tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu menetluses on M-V P avaldus Tallinn, QQQ tn 46, QQQ tn 47 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes. Pooled esitasid 26.03.2025 kohtuistungil kompromissi. Pooled on 26.03.2025 toimunud kohtuistungil palunud kohtul lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus kompromissi kinnitamisega, mille kohaselt puudutatud isik tasub avaldajale 2000 euro suuruse kahjuhüvitise kolme tööpäeva jooksul kompromissi kinnitava määruse jõustumisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 6 sätestab, et kompromissi võivad menetlusosalised hagita menetluses sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Kuna vaidluse esemeks on avaldaja kahjunõue, siis võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 kohaselt on avaldajal õigus kahjunõuet käsutada ning seadus nõude käsutamisele kohtumenetluses piiranguid ei sea. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. TsMS § 430 lg 1 sätestab, et kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on seaduslik, kompromiss on täidetav, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi. Kohus selgitab, et menetluse lõpetamisel ei saa avaldaja uuesti pöörduda kohtusse nõudega sama puudutatud isiku vastu vaidluses samal alusel sama nõude üle (TsMS § 432). Menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi kinnitamise määrus on täitedokument. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul ei ole pooled leppinud kokku teisiti. Pooled on 26.03.2025 toimunud kohtuistungil avaldanud, et paluvad kompromissi kinnitava määruse peale kaebuse esitamise tähtaega lühendada ühe päevani, mistõttu kohus lühendab kaebuse esitamise tähtaega ühe tööpäevani. Avaldaja on 26.03.2025 toimunud kohtuistungil loobunud oma taotlusest (dtl 197 p 12) nõude tagasivõtmiseks ja menetluse lõpetamiseks 300 euro ulatuses, mis seondus hageja kahjuga, mis avaldajale võiks tekkida korduva mükoloogiauuringu tegemisest. Puudutatud isik ei ole taotlusest loobumisele vastu vaielnud. Seega võtab kohus taotlusest loobumise vastu ega lahenda seda taotlust sisuliselt. Puudutatud isik on 26.03.2025 toimunud kohtuistungil loobunud oma taotlusest (dtl 211 III lõik), et kohus jätaks avalduse läbi vaatamata 600 euro ulatuses. Avaldaja ei ole puudutatud isiku loobumisele vastu vaielnud. Seega võtab kohus taotlusest loobumise vastu ega lahenda seda taotlust sisuliselt. Kohus juhib poolte tähelepanu sellele, et neil on võimalus esitada taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, 2/3

2-23-10683 või tema korraldusel muule isikule. TsMS § 150 lg 6 sätestab, et riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Ahti Kuuseväli kohtunik

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.