Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-16-15029 16.03.2017.a, kell 15:30.

ASJAOLUD

Pankrotiavalduse kohaselt on pankrotiavalduse esitamise seisuga võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees 596 696.38 eurot, mis tuleneb täitmata maksukohustustest. Täitemenetluse ja maksuhalduri poolt läbi viidud täitetoimingute tulemusel ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda. Samuti on võlgnikule kätte toimetatud pankrotihoiatus, kuid võlgnik ei ole ikkagi oma kohustust täitnud. Kohus võttis oma 10.10.2016 kohtumäärusega pankrotiavalduse menetlusse ja on pidanud eelistung ajutise halduri nimetamise otsustamiseks 08.12.2016. Eelistungile ilmus võlausaldaja. Võlgnik istungil ei ilmunud. Kohus luges istungil kutse võlgnikule PankrS § 6 lg 3 alusel kätte toimetatuks. 02.01.2017 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Andres Hermet’i, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. Võlausaldaja tasus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti tagatise.

AJUTISE HALDURI ARUANDE ANDMED

Ajutine haldur pöördus võlgniku nimele registreeritud vara kohta andmete saamiseks ning vajadusel võlgnikule kuuluva vara arestimiseks ja muu vajaliku informatsiooni hankimiseks Maanteeameti liiklusregistri, Eesti Väärtpaberikeskuse ning kinnistus- ja ehitisregistri poole. Ajutine haldur teostas järelepärimisi vararegistritest kasutades selleks ka vastavaid elektroonilisi andmebaase. Võlgniku rahaliste vahendite teadasaamiseks tegi ajutine haldur

2(5)

2-16-15029 järelepäringud pankadele. Selgitamaks võlgniku suhtes sundtäitmisel olevate nõuete suurust ja sissenõudjate isikuid või võlgniku poolt algatatud täitemenetlusi, tegi ajutine haldur järelepäringu Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale. Samuti on ajutine haldur pöördunud võlgniku kohustuste ja nõuete suuruse väljaselgitamiseks Maksu- ja Tolliameti poole. Ajutine haldur kontrollis võlgniku varaliste õiguste ja kohustuste seisukohalt kõiki kättesaadavaid ja tähtsust omavaid dokumente. Ajutine pankrotihaldur saatis teabenõude ka võlgnikule. Tuginedes ajutisele haldurile esitatud dokumentidele ja selgitustele ning avalikult kättesaadavatele andmetele, analüüsis ajutine haldur võlgniku maksevõimet ja koostas oma arvamuse selle kohta, kas võlgniku olemasolevate võlgade tasumine on tema maksevõime taset silmas pidades tõenäoline. Võlgniku vara Ajutise halduri esialgsel hinnangul on XXXX vara võimalikuks väärtuseks kokku ca 300 eurot. Selle arvelt ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada ning pankrotimenetluse kulusid katta. Võlgniku võlad Esialgsetel andmetel on XXXX ́l menetluse algatamise seisuga kohustusi võlausaldajate ees kokku vähemalt summas 614 584 eurot. Täpsem kohustuste maht selgub nõuete esitamise ja nende tunnustamise järgselt. Hinnang võlgniku maksevõime kohta Arvestades võlgniku olemasolevaid varasid ja kohustusi ning asjaolu, et võlgniku teadaolevad kohustused ületavad kordades tema teadaolevaid varasid, siis ajutise halduri arvamusel puudub käesoleval ajal võlgnikul võimalus oma kohustusi võlausaldajate ees täies ulatuses täita. Ajutisel halduril ei ole õnnestunud võlgnikult ega teistelt isikutelt saada andmeid selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks lähitulevikus olulisel määral muutuda või paraneda. Seega leiab ajutine haldur, et võlgniku ja kolmandate isikute poolt esitatud ning ajutisele haldurile kättesaadavate registrite andmetel on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks võlgniku osas 2006 aasta veebruaris tehtud kohtuotsus kriminaalasjas 1-06-696. Harju Maakohtu 13.02.2006.a. otsusega mõisteti võlgnik süüdi KarS § 386 lg 1 alusel (maksude väärarvutus) ja karistati 2 aastase vangistusega 3 aastase katseajaga. Sama otsusega mõisteti võlgnikult solidaarselt kolmandate isikutega välja kokku 654 764,54 eurot, millele lisandus menetluskulu 415,42 eurot. Eelpool nimetatud nõude sissenõudmiseks on 2006 aasta XXXX ajutise pankrotihalduri aruanne juulikuus algatatud ka täitemenetlus. Nõuet on küll vähesel määral ka rahuldatud, kuid suuremas osas on nõue tänaseni täitmata. Ajutine haldur on analüüsinud kriminaalasjas nr. 1-06-696 13.02.2006.a. tehtud kohtuotsust ja nimetatud otsuse resolutsiooni p. 9 ja p. 10 jäävad haldurile mitmetimõistetavaks, kuna kohus on mõistnud võlgnikult ja kolmandatelt isikutelt välja rahasummad solidaarselt, samas viidates, et kummaltki isikult mõistetakse välja pool kogu väljamõistetud summast. Eesti Vabariik Maksuja Tolliameti kaudu on esitanud võlgniku vastu nõude kogu solidaarselt väljamõistetud summa ulatuses. Antud asjaolu ei muuda siiski ajutise halduri seisukohta selles, et võlgnik on püsivalt

3(5)

2-16-15029 maksejõuetu. Tegemist on nõuete kaitsmise koosolekul lahendatava küsimusega. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on muutunud püsivalt maksejõuetuks 2006 aasta märtsikuus. Ajutise halduri käsutuses oleva esialgse informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Võlgniku maksejõuetuse tekkimine on küll põhjustatud kriminaalmenetluses tehtud lahendist, kuid võlgniku kriminaalse käitumise eesmärgiks ei olnud enda tahtlik maksejõuetuks muutmine. Haldur ei ole seega käesolevate andmete alusel tuvastanud, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks olnud võlgniku poolt toime pandud kuriteo tunnustega tegu. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114 ajutine haldur ei ole tuvastanud. Ajutise halduri tasu taotlus Andres Hermet on kohtule esitanud ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ajutine haldur on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 10 tundi (tunnitasuga 96 eurot), s.h ajutise halduri toimiku koostamine, päringute teostamine ja vara arestimine, seniste kohtutoimiku materjalidega tutvumine, võlgnikule teabenõude koostamine ja kättetoimetamine, järelepäringute vastuste analüüs, aruande koostamine, osalemine kohtuistungil. Samuti on ajutine haldur kandnud kulusid. Kulud koosnevad tasulistest päringutest äriregistrisse ja kinnistusraamatusse ning büroo- ja sidekuludest. Ajutine haldur palub määrata ajutisele pankrotihaldurile Andres Hermet ́ile (isikukood 36709162743) ajutise halduri tasu summas 1 152 eurot (sealhulgas käibemaks) ning vajalikud kulud summas 105 eurot (sealhulgas käibemaks). Halduri tasu ja hüvitatavad kulud palub haldur määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ Lundet (registrikood 10457445, a/a EE372200221011469150).

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 27 lg 3 kohaselt ei või pankrotiavalduse menetlust peatada. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

4(5)

2-16-15029 ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnikul puudub märkimisväärne vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Seni ei ole tuvastanud, et menetluses esineks selgeid vara tagasivõitmise võimalusi tulenevalt PankrS § 110-114. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna olemasolevatel andmetel on võlgniku püsiv maksejõuetus välja kujunenud, tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Andres Hermet on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus leiab, et Andres Hermet tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, Tartu mnt 85, Tallinnas, 16.03.2017.a, kell 15:30. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud, s.h ajutise pankrotihalduri tasu pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Eeltoodust tulenevalt kuulub ajutise pankrotihalduri tasu rahuldamisele pankrotivara arvelt. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohustab kohus võlgniku andma haldurile teavet ja ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja (Tartu mnt 85, Tallinn), I korruse, saali nr 1, 16.03.2017.a, kell 15:30. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.