Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Ajutise halduri tasu Välja mõista pankrotivarast ajutise halduri tasu 12 000 (kaksteist tuhat) krooni ja hüvitis ajutise halduri poolt kohtu määratud toimingute täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 3000 (kolm tuhat) krooni Ly Müürsoo kasuks. Edasikaebamise kord Pankrotiotsuse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (02.02.2006). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise otsustuse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamist. Avalduse sisu ja varasem menetluse käik AS Salmikivi on esitanud 23.12.2005 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik makseraskustes hankijate, maksuameti ja töötajate osas. Arestitud on aktsiaseltsi pangaarve. Lähtudes eeltoodust palub võlgnik välja kuulutada enda pankroti. 29.12.2005 algatas Harju Maakohus võlgniku pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Ajutise pankrotihalduri aruande sisu Ajutise pankrotihalduri poolt 24.01.2006 esitatud aruande kohaselt on AS Salmikivi kantud Harju Maakohtu registriosakonna Äriregistrisse 15.06.1998 registrikoodi 10459805 all. Tegevusaladeks on transporditeenused, sh metsaveod Eesti Vabariigis ja sellega seotud vahendustegevus, transpordivahendite remont. Aktsiaseltsi aktsiakapital on 1 291 000 krooni. AS Salmikivi omab arvelduskontot AS-is Sampo Pank (saldo seisuga 05.01.2006 oli 885.96 kr) ja AS-is Hansapank (saldo seisuga 11.01.2006 oli 57.22 kr ja 0.24 USD). AS Salmikivi nimel on arvelolevad sõidukid VOLVO F16 6X2 (reg.märk 108AOT), SCANIA R143HL 6X2L 45046Z (reg.märk 341TDM), PEUGEOT PARTNER (reg.märk 344MCE), NÄRKO TP3L-RT 300 (reg.-märk 564DC), VOLVO F12 6X2 (reg.märk 668MBY), SISU R 142-6X2 BPT (reg.märk 893ANS), JYKI RKP-5050 (reg.märk 915ANS), SISU SM 300-6X2CKH (reg.märk 953LAB), RKP VPV 26T-10 (reg.-märk 325AM). Raamatupidamise andmetel on nimetatud sõidukite jääkmaksumuseks 40 838.85 kr. OÜ-ga Seraic on 01.12.2004 sõlmitud rendileping, millega AS Salmikivi andis ja OÜ Seriac võttis kasutusrendile neli sõidukit ja kolm järelkäru. Muu põhivara (2 metsaveotõstukit ja kõrgsurvepesur) jääkmaksumuseks on 12 689,55 krooni. AS Salmikivi raamatupidamine kajastab varana debitoorseid võlgnevusi kokku summas 808 538 krooni, millest 251 797,40 krooni on nõuded pankrotis olevate äriühingute vastu (Linnatee OÜ, Periper Invest OÜ), 134 800,65 krooni on nõue äriregistrist kustutatud äriühingu vastu (Fokkest OÜ), 5544,84 krooni on nõue äriühingu vastu, kelle vara suhtes on algatatud täitemenetlus (ATR Ehitustööd OÜ), 1652 krooni on nõue äriühingu vastu, kelle majandustegevus on lõppenud (Miller Grupp OÜ). Debitoorsed võlgnevused kokku summas 330 926,35 krooni vajavad kontrollimist. Seega moodustavad AS Salmikivi varad kokku 385 397.93 kr.

Võlgnevus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele on seisuga 03.01.2006 kokku 55 420 krooni. Võlgnevused võlausaldajatele moodustavad 1 007 080.05 krooni ja võlgnevus 23-le töötajale moodustab 72 954.60 krooni. Seega moodustavad AS Salmikivi võlad kokku 1 289 026.05 krooni. Ajutine haldur oli seisukohal, et AS Salmikivi on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Majandustegevus AS-is Salmikivi lõppes 2005.a. detsembris, töölepingud äriühingu töötajatega on lõpetamata. 2004. a lõpetas äriühing kasumiga 199 311 kr ja 2005.a. kahjumiga 1 987 094 kr. PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on koostööpartnerite halb maksedistsipliin, mis tõi kaasa käibevahendite nappuse ning vananenud autopark. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse mõttes. Ajutine pankrotihaldur on kulutanud oma ülesannete täitmiseks 15 töötundi ja palub määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 12 000 krooni ning kohtu määratud ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks hüvitise 3000 krooni. Kohtuistung Kohtuistungil jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde ning palus välja kuulutada võlgniku pankroti. Võlgniku esindaja ei vaielnud vastu ajutise halduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri kasuks. Ajutine pankrotihaldur jäi kohtuistungil oma kirjalikus aruandes toodud seisukohtade juurde. Kohtuotsuse põhjendused PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankrotiavalduse esitanud võlgniku pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja tekkinud suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis vastavalt PankrS § 31 lg-le 4 eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Toimiku materjalide ja ajutise pankrotihalduri poolt 24.01.2006 esitatud aruande kohaselt kanti võlgnik äriregistrisse 15.06.1998. Võlgniku põhitegevusaladeks on transporditeenused ja transpordivahendite remont. Võlgniku juhatuse liikmena on registrisse kantud S.K.. Aktsionärideks on S.K., E.K, R.K. ja V.K.. Kohus leiab, et võlgniku vara ja võlgnevuste hindamisel tuleb lähtuda ajutise pankrotihalduri, kui sõltumatu ja erialaseid teadmisi ning kogemusi omava isiku esitatud arvestusest ja antud hinnangust. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on haldurile teadaolevalt võlgnikul vara kokku summas 385 397.93 krooni ja kohustusi 1 289 026.05 krooni. Seega ületavad kohustused varasid 3,34 korda. Võlgniku majandustegevus on lõppenud ja vara vähesuse tõttu ei ole võlgniku võlgade kohene tasumine võimalik. Välja on kujunenud püsiv maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 mõttes ning kuna puuduvad PankrS § 15 lg 2 nimetatud alused pankroti välja kuulutamata jätmiseks, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.

Esialgsel hinnangul tuleb võlgniku maksejõuetuse põhjuseks lugeda muid asjaolusid PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutise pankrotihalduri tasu ja tehtud kuluste hüvitamisel lähtub kohus PankrS § 23 lg-test 1 ja 2, mille kohaselt on ajutisel halduril õigus saada justiitsministri poolt kehtestatud piirmäärades tasu tehtud töö eest ja hüvitust ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste katteks. Ajutine pankrotihaldur on kulutanud oma ülesannete täitmiseks 15 töötundi ja teinud vajalikke kulutusi 3000 krooni. Kohus leiab, et haldurile tuleb määrata tasu 12 000 krooni, mis vastab tehtud töö mahule, keerukusele ja halduri kvalifikatsioonile. Samuti tuleb ajutisele pankrotihaldurile hüvitada kohtu poolt määratud ülesannete täitmisel tehtud vajalikud kulutused summas 3000 krooni. Ajutise pankrotihalduri tasu ja hüvitis kuuluvad väljamõistmisele võlgnikult.

Gerty Pau kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.