Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.jaanuaril 2006.a. Paides
Tsiviilasja number
2-05-780 (vana nr 2-60/2005)
Tsiviilasi
A AS hagi FIE MKi vastu 568 229.56 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A AS, registrikood xxxxxxxx, xxx, esindaja adv. Kaido Ehasoo Kostja: FIE MK, reg.kood xxxxxxxx, xxxxxx, esindaja adv Marko Kaasik
Kohtuistungi aeg
10.jaanuar 2006.a.
Jätta rahuldamata A AS hagi FIE MKi vastu 568 229.56 krooni nõudes. Tühistada Järva Maakohtu 05.aprilli 2005.a. määrusega MKile kuuluvale kinnistusregistri registriossa nr xxxx (asukoht xxxxx) seatud kohtulik hüpoteek summas 576 583.75 krooni A AS kasuks. Kohtukulude jaotus Välja mõista A AS-lt FIE MKi kasuks asja läbivaatamiskuluna tunnistajatasu 270.00 (kakssada seitsekümmend) krooni ja kostja õigusabikulu 27 214.75 (kakskümmend seitse tuhat kakssada neliteist krooni ja 75 senti, sealhulgas 4151.40 krooni käibemaksu) krooni. Välja mõista A AS-lt asja läbivaatamiskuluna riigituludesse (Rahandusministeeriumi a/a nr 10220034800017 viitenumber 2800049696 SEB Eesti Ühispangas) 100.20 (ükssada krooni ja 20 senti) krooni. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse
apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi nõue ja asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 02.märtsil 2004.a. teraviljakasvatuse lepingu nr 2108, mille kohaselt hageja kohustus kostjat varustama erinevate väetiste, seemnete ja keemiaga põllukultuuride (edaspidi tarvikud) tarvis. Kostja kohustus saadava saagi hageja nimel kokkuostu tarnima ning kokkuostust saadava tulu tasaarveldama hagejale võlgnetava summaga. Kostja ostis hagejalt korduvalt tarvikuid ja hageja esitas talle selle eest vastavalt lepingus kokkulepitud tingimustele arved. 2004.a. detsembrikuus oli kostja põhivõlg hageja ees 632 858.65 krooni, 04.märtsi 2005.a. seisuga intresse 23 571.66 krooni ja leppetrahv tarnimata kauba eest 95 710.00 krooni. Kostja ei ole oma lepingust tulenevat kohustust, kauba tarnimine hageja lõpplattu, täielikult täitnud. Nimelt oli kostjal tulenevalt lepingu p-st 2.2 kohustus müüa lepingus kokkulepitud koguses kaup hagejale. Kuni 28.detsembrini 2004.a. polnud kostja müünud hagejale mitte midagi kokkulepitud kaubast. 28.detsembril 2004.a. tarnis kostja hilinenult 48,58 tonni rapsi hageja lõpplattu ja esitas hagejale selle kohta arve-saatelehe. Käesolevaks hetkeks on kostjal tarnimata 100 tonni söödaotra ja 41,42 tonni rapsi/rüpsi. Vastavalt lepingu p-le 8.2 on õigus hagejal kostjalt nõuda leppetrahvi 250.00 krooni iga müümata sööda- või toiduteravilja tonni kohta ja 500.00 krooni iga rapsi/rüpsi tonni kohta. Seega moodustab leppetrahv söödaodra mittetarnimise eest 25 000.00 krooni ja rapsi/rüpsi mittetarnimise eest 70 710.00 krooni. 24.novembril 2004.a. esitas kostja hagejale nõudeavalduse ja tasaarvestuse avalduse, milles teatas, et hageja peaks kostja kuivatitest ära vedama lepingu kohaselt hagejale kuuluva rapsi ja et kostja tasaarveldab hageja poolt toodangu vastuvõtmise kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude summas 598 620.00 krooni hagejalt kostja vastu oleva nõudega. Lisaks heidab avalduses kostja hagejale ette, et hageja on olnud kauba vastuvõtuviivituses ja seetõttu ei olnud kostjal võimalik koristada suuremas koguses rapsi. Mitmetel telefonivestlustel on kostjale selgitatud korduvalt, et hageja ei ole lepingu kohaselt kohustatud organiseeerima kauba vedu kostja viljasalvedest hageja lõpplattu, vaid ta võib soovitada ettevõtteid, kes seda teevad. Oma nõudes tugineb hageja VÕS § 208 jj sätetele, mille kohaselt kostja ei ole täitnud kõiki müügilepingust tulenevaid kohustusi. Nii on hageja müünud kostjale saagi tootmiseks vajalikud tarvikud, võimaldades talle krediiti tarvikute näol ja väljastas kostjale kokkulepitud tingimustel arved. Kostja kohustus müüma kokkulepitud kauba hagejale hiljemalt 15.oktoobriks 2004.a. ja tasuma hagejale vastavalt arvetele ja maksetähtaegadele. Väljastatud arved on kostja kätte saanud ja on teadlik võla suurusest. Nimetatud asjaolu kinnitab kostja esitatud nõudeavaldus ja tasaarvestuse avaldus. Kostja on väitnud, et hageja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust, mistõttu oli hageja vastuvõtuviivituses ja seetõttu jäi temal osa teraviljast põllult koristamata ja hageja lõpplattu tarnimata, kuid lepingu p-st 3.1, 3.3, 3.4 tuleneb selgelt, et kauba transpordi peab kostja ise organiseerima. Ekslik on kostja väide, et hageja lubas kaubale ise järele minna. 04.märtsi 2005.a. seisuga on kostja põhivõlg hageja ees 453 211.09 krooni, leppetrahv 95 710.00 krooni, intressid 27 662.66, seega koguvõlgnevus 576 583.75 krooni. Kohtuistungil jääb hageja oma nõude juurde, kuid on esitanud uue võlgnevuse arvestuse, millest nähtub põhivõlg summas 457 302.00 krooni, trahv tarnimata toodangust 45 710.00 krooni ja kogunenud intress 65 217.47 krooni. Seega on kogusummas hageja vähendanud oma nõuet 568 229.56 kroonile (tl 117).
Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt on poolte vahel sõlmitud kaks teraviljakasvatust puudutavat lepingut - esimene 17.detsembril 2002.a. ning teine 02.märtsil 2004.a., kusjuures mõlemad lepingud kehtisid 2004.a. sügisel ning reguleerivad teatud osas vaidlusalust õigussuhet. Tulenevalt 17.detsembri 2002.a. ostu-müügilepingu nr 1001 lisas 1 kokkulepitud maksegraafikust oli lepingu täitmine jaotatud kahele aastale, s.o. pidi toimuma 01.oktoobriks 2003.a. ja osaliselt 01.oktoobriks 2004.a. Vastavalt toimus ka toodangu müük: 2003.a. sügisel müüs kostja hagejale toodangut 198 742.40 krooni eest ja 2004.a. sügisel pidi kostja müüma hagejale ülejäänud summa, s.o. 94 348.15 krooni eest toodangut. Nimetatud lepingu p 5.1.11 kohaselt kohustus hageja transportima kostja kaubad vastuvõtjale lepingu lisades sätestatud tähtaegadel, lepingu p 5.2.7 kohaselt kohustus kostja üksnes laadima kaubad hageja poolt saadetud transpordile. Ka 02.märtsil 2004.a. sõlmitud lepingu alusel pidi 2004.a. sügisel toimuma kostja toodangu müük hagejale. Antud lepingust ei nähtu otseselt hageja kohustus korraldada kostja kaupade transporti, kuid võimalusele, et hageja seda korraldab, on lepingus üheselt viidatud. 15.augustil 2004.a. alustas kostja saagikoristust, millest teatas koheselt ka hagejale ning hageja lubas kooskõlas 17.detsembri 2002.a. lepingus kokkulepitule tulla toodangule oma transpordiga ise järele. Paraku toodangu äravedu viibis ning 2004.a. augusti-septembris polnud võimalik enam saagikoristust jätkata. Saagikoristusest ning ülalmärgitud probleemist teavitas kostja korduvalt hagejat, kes vaatamata lubadustele toodangule oma transpordiga järele tulla seda ei teinud. Hageja on alati kinnitanud, et tuleb toodangule ise järele. Kuna hageja ei ole kostjalt 2004.a. sügisel mitte kordagi nõudnud, et kostja ise toodangu hageja poolt määratud lattu tarniks ning on kinnitanud, et veab toodangu kostja juurest kuivatist ise ära, siis on hageja oma käitumisega avaldanud tahet, et ka 02.märtsi 2004.a. lepingus märgitud toodangu viib hageja kostja juurest ise ära. Asjaolu, et hageja aktsepteeris toodangu vastuvõtuviivitusena seda, et hageja ise peab toodangu kostja kuivatist ära vedama kinnitab ka asjaolu, et pärast kostjapoolset 24.novembri 2004.a. kahjunõude ja tasaarvestuse avalduse esitamist, millega kostja ühtlasi nõudis tema kuivatis oleva ca 50 tonni toodangu äravedu, korraldas hageja kostja kuivatis oleva toodangu äraveo. Väited, nagu oleks seda korraldanud kostja ise, ei vasta tõele. Kuna hageja ei vedanud vaatamata lubadustele toodangut kostja poolt toodangu vastuvõtmiseks valmisolekust teatamisest mõistliku aja jooksul ära ega teatanud ka lõppladu, kuhu kostjal oleks võimalik toodang ise vededa, sattus hageja vastuvõtuviivitusse. Hageja viivituse tõttu on kostja kandnud olulist varalist kahju, kuna kostjal jäi koristamata märkimisväärne osa saagist, mis põldudel hävis. Nii on kostja välja arvestanud hageja viivitusest tuleneva varalise kahju lähtudes rapsi ja vilja müügihindadest kokku summas 602 880.00 krooni. Kostja esitas hagejale ka 24.novembril 2004.a. kahjunõude ning tasaarvestas oma kahjunõude. Nimetatud tasaarvestusele ei esitanud hageja ühtki vastuväidet ning korraldas kostja kuivatis seisnud 48,58 tonni rapsi äraveo vastavalt tasaarvestusavalduses nõutule. Tulenevalt eeltoodule on hageja nõuded kostja vastu lõppenud, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. VÕS § 186 lg 2 kohaselt lõpeb võlasuhe tasaarvestusega ning VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena poolte nõuded kattuvas ulatuses. Kostja peab põhjendamatuks ja hea usu põhimõttega vastuolus olevaks hageja poolt esitatud leppetrahvi nõuet hagejale, kuna söödaodra ja rapsi tarnimata jätmine oli otseselt tingitud hageja vastuvõtuviivitusest. Ka leiab kostja, et leppetrahvi arvestus on vale, kuna kostja ei olnud kohustatud tarnima rapsi 190 tonni. Kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused
Tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et 2004.a. sügisel kehtis poolte vahel 2 lepingut, nii 17.detsembril 2002.a. sõlmitud leping nr 1001 (tl 47-54) kui ka 02.märtsil 2004.a. sõlmitud leping 2108 (tl 8-12). Kohtu tõdemus tugineb asjaolule, et 17.detsembri 2002.a. lepingu p-st 10.4 nähtub, et leping on tähtajatu. Nimetatud lepingu lisas 1 kokkulepitud maksegraafiku kohaselt oli lepingu täitmine jaotatud kahele aastale, s.o. pidi toimuma 01.oktoobriks 2003.a. ja osaliselt 01.oktoobriks 2004.a. (tl 51). Seega ei ole õige hageja seisukoht nagu reguleeriks leping nr 1001 tarneid ainult üheks hooajaks. Ka nähtub 2002.a. lepingu p-st 5.1.2 võimalus kostjal tasuda lepingu lisades loetletud tarvikute eest tasaarvelduse korras vastavalt lepingu lisas 2 kokkulepitud vilja kogustele ja hinnale (tl 52). Kostja on tarninud 2002.a. lepingu alusel hagejale rapsi 47,6 tonni ja esitanud selle kohta hagejale 04.novembril 2003.a. arve nr 22 (tl 55), selle kohta on tehtud tasaarveldus (tl 56) ning rohkem mingeid tarneid selle lepingu järgi ei toimunud. Ka hageja raamatupidamise poolt kostjale väljastatud saldokinnitus/ meeldetuletusest seisuga 31.oktoober 2004.a. nähtub, et 94 348.15 kroonine võlgnevus on tekkinud 2003.a. arvete alusel, millise summa pidi kostja tasuma 01.oktoobriks 2004.a. (tl 155). Puuduvad tõendid, et hageja oleks antud lepingu järgi tarnimata kogust kostjalt nõudnud, samuti ei ole pooled lepingut üles öelnud. Lepingu p 10.5 alusel kehtivad lepingu lisad kuni lepingujärgse kohustuste täitmiseni. 2002.a. lepingu p 5.1.11 alusel kohustus hageja transportima kostja kaubad vastuvõtjale lepingu lisades sätestatud tähaegadel. Hageja ei ole ka ümber lükanud kostja vande all öeldut selle kohta, et hagejal ei olnud 2003.a. võimalik kostjalt rohkem lepingujärgset kaupa vastu võtta. Seega jäi osaliselt leping nr 1001 täitmata põhjusel, et hageja ei ostnud kostjalt kaupa lepingus kehtestatud tingimustel ja tähtaegadel. 02.märtsil 2004.a. sõlmiti poolte vahel uus leping nr 2108 saagi ja tarvikute müügiks tasaarvelduse korras 2004.aastaks. Kohtu arvates on tõendatud, et kostja pöördus korduvalt hageja poole teavitamiseks teda alustatud viljakoristusest ja transpordiga seonduvatest probleemidest. Viimast asjaolu on tõendanud lisaks kostjale tunnistajad Ü K ja V S ning seda ei ole eitanud ka tunnistaja M M, samuti kostja kõnede erisused (tl 57-76). Kuigi lepingust nr 2108 ei nähtu hageja kohustus korraldada kostja kaupade transporti, võis varasemat lepingut arvestades kostja seda hagejalt loota ning seda on kinnitanud lisaks kostjale ka tunnistajad Ü K ja Va S. Lepingu p-st 3.1 tuleneb, et kaubad võetakse vastu hageja poolt määratud lõpplaos puhtuse ja niiskuse analüüsi tõendi alusel. Tunnistaja M M on rääkinud, et kostjale oli lõppladu teada, kuid puuduvad tõendid, mis lõpplao määramist hageja poolt kinnitaksid. Kostja on lõpplao teadmist eitanud ja ka hageja enda käitumine pärast kostjalt nõudeavalduse ja tasaarvestuse saamist viitab hageja poolt oma lepingujärgse kohustuse rikkumise tunnistamisele. Nimelt on 24.novembril 2004.a. kostja oma avalduses nõudnud vastuvõtmise kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise tasaarvestamist hageja poolt esitatud nõudega ja lepingujärgse rapsi äravedamist (tl 15-16). Kuigi hageja on väitnud, et pärast kostjapoolse nõudeavalduse saatmist vedas rapsi ära kostja ise, kinnitavad tõendid vastupidist. Kostja ning tunnistajad J T ja Ü K on ühtemoodi rääkinud, et J T helistas kostjale ja leppis kokku rapsi äravedamise aja 2004.a. detsembrikuus. Tunnistajate J T ja M M ütlustest lähtuvalt organiseeris tegelikult A AS vilja vedu AS F kaudu ning seda kinnitavad ka vastavad kirjalikud dokumendid (tl 77-79). Kostja teadis M M ja J T kui A AS töötajaid (tl 57), kuid selgunud on tunnistajate seotus AS F (tl 100-101) ning AS W tõendi alusel on vastu võetud rapsiseeme AS-lt F (tl 99). Ka on kostja kohtu arvates usutavalt andnud selgitusi arve-saatelehetede nr 28 ja 29 koostamise kohta (tl 14). Lepingu p 2.4 sätestab küll juhud, mil laenuks saadud tarvikud kuuluvad kostja poolt tasumisele, kuid antud juhul leiab kohus, et puudub alus ette heita kostja poolt lepingu nr 2108 täitmisele, samas kui hageja ei teatanud kostjale lõppladu, kuhu kaupa tarnida.
Seega on kohtu arvates tõendamist leidnud, et hageja ei täitnud lepingute nr 1001 ja nr 2108 järgseid kohustusi. Kuna hageja ei vedanud vaatamata lubadustele toodangut kostja poolt toodangu vastuvõtmiseks valmisolekust teatamisest mõistliku aja jooksul ära ega teatanud ka lõppladu, kuhu kostjal oleks võimalik toodang ise vededa, sattus hageja vastuvõtuviivitusse. Hageja viivituse tõttu on kostja kandnud olulist varalist kahju, kuna kostjal jäi koristamata märkimisväärne osa saagist, mis põldudel hävis. Nii on kostja välja arvestanud hageja viivitusest tuleneva varalise kahju lähtudes rapsi ja vilja müügihindadest kokku summas 602 880.00 krooni. Kostja esitas hagejale kahjunõude ning tasaarvestas oma kahjunõude. Nimetatud tasaarvestusele ei esitanud hageja ühtki vastuväidet ning korraldas kostja kuivatis seisnud 48,58 tonni rapsi äraveo vastavalt tasaarvestusavalduses nõutule. Tulenevalt eeltoodust on hageja nõuded kostja vastu lõppenud, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. VÕS § 186 lg 2 kohaselt lõpeb võlasuhe tasaarvestusega ning VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena poolte nõuded kattuvas ulatuses. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostja poolt tasaarvestuse arvestuste osas. Kuna söödaodra ja rapsi tarnimata jätmine oli otseselt tingitud hageja vastuvõtuviivitusest, ei ole põhjendatud ka hageja nõue leppetrahvide ja viiviste osas. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu 05.aprilli 2005.a. määrusega on seatud kostjale kuuluvale kinnistusregistri registriossa nr xxxx kohtulik hüpoteek summas 576 583.75 krooni A AS kasuks. TsMS § 386 lg 4 kohaselt tuleb hagi tagamine tühistada. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus jättis hageja nõude rahuldamata, s.t. tegi otsuse kostja kasuks. Kostja on taotlenud enda kohtukulude hüvitamist, esitades taotluse tunnistajatasu 270.00 krooni ja õigusabikulude väljamõistmiseks koos käibemaksuga 33 392.82 krooni ulatuses. TsMS 61 lg 1 p 1 alusel on sätestatud õigusabikulude piirmäär, kuid kohus ei pea antud juhul põhjendatuks esimese astme kohtus õigusabikulude väljamõistmist mitte piirmäära, vaid 4 % ulatuses summas 23 063.35 krooni, millele lisandub käibemaks 4151.40 krooni. Tsiviilasja menetlemisel tegi kohus riigi vahendite arvelt kulutusi protsessiosalistele kohtumaterjalide ja -kutsete kättetoimetamiseks kokku 100.20 krooni. Nimetatud kulutus on käsitletav asja läbivaatamiskuluna TsMS § 52 p 5 mõttes, milline tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.