Võlaõigus › Võõrandamislepingud

ASJAOLUD

AS Oilseeds Trade esitas 18. detsembril 2015 Tartu Maakohtu Valga kohtumajja hagi OÜ Agro NPK vastu rahaliste kohustuste täitmise nõudes, samuti esitas ta koos hagiga hagi tagamise avalduse. Hagis nõuab hageja kostjalt endale võlgnevuse tasumist, kuigi võlglaseks temale oli Taaditare OÜ reg.kood 12076600. Hageja väidab, et kostja on omandanud varem Taaditare OÜ-le kuulunud ettevõtte ning sellest faktist tulenevalt vastutab kostja solidaarselt Taaditare OÜ-ga hageja ees Taaditare OÜ rahaliste kohustuste täitmise eest. Kostja vastutuse aluseks on VÕS § 182 lg 2. Kokku nõuab hageja kostjalt 18909,93 eurot, millest 17402,49 eurot moodustab

põhivõla nõude ning 1507,44 eurot moodustab viivis perioodi eest 05.03.2015 kuni hagi kohtusse esitamise päevani 18.12.2015, so 289 päeva eest. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu summas 750 eurot, riigilõivu tasumise dokument on hagile lisatud (I kd tlk.125) Ettevõtte üleminekut tõendavad järgmised asjaolud: -Kostja ettevõtte asutamine langeb ajaliselt samasse perioodi, mil Taaditare OÜ suhtes oli hageja avalduse alusel alustatud täitemenetlust. Taaditare OÜ kaudu tegutses enne Taaditare OÜ andmetes muudatuste tegemist 29.09.2015 ja 30.09.2915 sama isik, kes praegusel ajal tegutseb kostja kaudu – Kalmer Kiidma. Hageja esitab kohtule Taaditare OÜ andmete muudatused ( I kd tlk. 17-19). -Taaditare OÜ peamine tegevusvaldkond oli põllumajanduslik tootmine(mahepõllundus), veel 2014. aastal esitas ta PRIA-le taotluse põllumajandustoetuse saamiseks 184,53 ha ulatuses põldude harimisega seonduvalt. Kostja tegutseb samas tegevusvaldkonnas ning 2015. aastal esitas kostja analoogse taotluse toetuse saamiseks. 2015. aastal Taaditare OÜ enam vastavat taotlust ei esitanud, valdav osa, st 93 % näidatud põldudest olid samad, mida varasemalt kasutas Taaditare OÜ. Hageja on koostanud põldude loetelu võrdluse( I kd tlk 124 ). Hageja rõhutab, et nii Taaditare OÜ kui kostja majandustegevuse iseloomust tulenevalt moodustavad ettevõtte tuumiku just ettevõtete kasutuses olevad põllumaad, mille harimisest saadakse tulu nii põllumajandussaaduste (toodangu)müügi kui riiklike põllumajandustoetuste näol. Hageja soovib kohtumenetluse käigus nõuda kostjalt või teistelt isikutelt kohtu abil välja täiendavaid tõendeid ettevõtte koosseisu kuulunud asjade ja õiguste ülemineku kohta.

Kohus keeldus 21. detsembri 2015 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse võtmisest, samuti keeldus hagi tagamisest, millise määruse hageja määruskaebusega vaidlustas. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 13. jaanuaril 2016 hageja määruskaebuse. Tartu Maakohtu Valga kohtumajas võeti hageja hagi menetlusse 22.02.2016. 23.02.2016 kohtumäärusega kohustas Tartu Maakohus hagejat maksma tagatist hagi tagamise avalduselt, millise kohustuse hageja täitis. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja määrusega 1. märtsist 2016 on hageja hagi tagatud. Kostja vastab hagile 6. aprillil 2016. Vastuse kohaselt ta hagi ei tunnista, sest hagiavaldus on rajatud kaudsetele seostele ja eeldustele. Kostja palub jätta menetluse lõpetamata ja menetlusega seotud kulud jätta hageja kanda. Kompromiss ei ole võimalik. Taaditare OÜ kompromissist on hageja varem keeldunud. Hageja väide, et Taaditare OÜ tegevust sooviti jätkata teise äriühingu kaudu, on eelduslik. Kostja vastuväited hagile põhinevad järgmistele asjaoludele: 1)kostjal on teine registrikood ja aadress, tema poolt on sõlmitud teised lepingud kokkulepped

ja

2) kostja senine peamine tegevus on olnud põllumajandustehnika müük, ta on tegevuse arendamiseks sõlminud laenulepingu ning esindusõiguslepingud, ta töötab välja veebiarendust põllumajanduslikuks kasutamiseks, ta on alustanud erakooli avamise käivitamisega, on rentinud selleks ruume ja kaasatud on Tartu Ülikool, kooli avamiseks on koostamisel toetustaotlused. Kostja ei soovi eeltoodut täpsemalt lahti kirjutada, kuna see on ärisaladus. 3) kostja ei eita põllumajandusmaade kokkulangevust, kuid liialdus on selle alusel lugeda äriühingut üleläinuks. 4) hageja (ilmselt on kostja silmas pidanud ennast) ei ole üle võtnud ühtegi Taaditare OÜ kestvat kohustust PRIA-st (ilmselt peab kostja silmas kohustusi PRIA ees).Põllumaa kuulub omanikele ja üleminek on läbirääkimiste teema. 5) kostja kirjeldab Taaditare OÜ makseraskuste põhjuseid 6) kogu kostja senine põllumajanduslik tegevus on rahastatud vahenditest(laenust),müügitegevusest. Põllumajandussaadusi kostja koristanud ei ole.

uutest

7) omal ajal pakkus Taaditare OÜ hagejale võlgnevuse katteks õlikultuuri põlde. Hageja pidas Taaditare OÜ-ga läbirääkimisi, kuid lepingut ei sõlmitud. Põllud jäidki koristamata. Kostja ütleb, et hageja on sündmusi varjanud ja mitte soovinud võtta vastutust. 8) Taaditare OÜ ei esitanud enam PRIA-le toetustaotlust, kuna see oli seotud hageja ja kostja vahel toimunud sündmustega. 9) Taaditare OÜ-le väljastatud tarvikute müügilepingut ei ole eraisik käendanud, mis annaks täpsema seose kohustuse sidumiseks kostjaga. 10) Kostja põhitegevuseks ei ole põllumajanduslik tootmine, veel vähem mahetootmine. Kostja võib vajada õigusabi teenust juhul kui kohus peaks leidma, et ettevõte on üle läinud. 11) Hagi tagamine tuleks tühistada. 12) tsiviilasja menetlemine tuleks lõpetada otstarbekuse puudumisel. Hageja saadab kohtule 29. aprillil 2016 arvamuse kostja vastusele, milles ta märgib, et jääb oma väidete ja taotluste juurde. Kostja ei ole esitanud oma vastuses ühtegi põhistatud ega tõendatud väidet. 08.06.2016 toimus kohtuistung Kohtuistungil selgitas kostja, et põllumaad kuuluvad erinevatele eraisikutele ja kinnisvara firmadele. Need ei ole kuulunud ka varem Taaditarele. Hageja selgitas, et põllumaade kasutamise õigus on üle läinud. Maaomanikega sõlmitud lepingute väljanõudmine ei ole vajalik. Kostja ütleb, et ta kompromissile ei lähe. Taaditare dokumentatsioon läks üle uuele omanikule. Taaditare vist eksisteerib siiani. Kostja tegeleb tavatootmisega, on põllud ja teine valdkond on veebipõhine rakendus, mis on suunatud põllumehele, see on töös praegu ja ka erakooli teema. Kolm valdkonda. Kohus lubab kostjal oma täiendavad tõendid esitada 1. juuliks ja hagejal 15. juuliks,samuti seisukohad kirjalikus menetluses jätkamise kohta.

Kostja on pöördunud enda esindamiseks advokaadi poole ning 30. juuni 2016 taotluses kohtule esitab kostja esindaja kohtule taotluse enda menetluskuludele tagatise saamiseks, samuti taotluse tõendite esitamise tähtaja pikendamiseks 10 päeva võrra. Kostja esindaja põhjendab tagatise andmise vajadust ning selgitab, et kostja hinnangul on hageja esitanud alusetu ja perspektiivitu hagi eesmärgiga survestada kostjat tasuma kolmanda isiku väidetavat võlgnevust, mille täitmiseks kostja kohustatud ei ole. Hageja esitab 01.07.2016 oma seisukoha kostja 30.06.2016 taotlusele ,mille kohaselt ei ole alust hagejalt menetluskulude tagatist küsida. Kostja oma 06.07.2016 seisukohas selgitab menetluskulude väljamõistmise vajadust tuginedes ka kohtu poolt temale saadetud kirjale 05.07.2016. Kostja rõhutab, et tagatis 2400 eurot ei ole sedavõrd suur, et selle tasumine oleks toimivale ning likviidset vara omavale äriühingule ülejõu käiv või mingil muul moel ebaproportsionaalne. Hagejal on hulgaliselt kinnistuid, kuid need on koormatud hüpoteekidega. Kostja ei kasuta menetluses venitamistaktikat, vaid on otsustanud kasutada talle seadusega ette nähtud menetluslikke õigusi. Kostja lisab kohtule väljavõtted hageja kinnistute kohta kinnistusraamatust.

(TsÜS § 66 1 ) VÕS § 183 lg 1 kohaselt saavad ettevõtte omandajale üle minna üksnes konkreetse ettevõttega seotud kohustused, mitte äriühingu kohustused tervikuna.

OÜ-lt Taaditare ei ole kostja ettevõttesse üle läinud ühtegi töölepingut. Kahe ettevõtte klientide ja tarnijate ring on oluliselt erinev. Seega VÕS § 182 kohaldamiseks puudub alus. Hageja esitab 18.10.2016 oma seisukoha kostja seisukohtadele ja tõenditele (II kd tlk 2730)

suurusjärgus tulu muudest tegevusvaldkondadest, kohtule esitatud ei ole. Kostja ei ole tõendanud, et Taaditare OÜ ja kostja klientide ja tarnijate ring on oluliselt erinev. Kostja ei ole alates majandustegevuse alustamisest kuni käesoleva ajani tasunud riigile tööjõumakse ega teisi riiklikke makse, mis näitab töötajate puudumist analoogselt Taaditare OÜ-le ja ka seda, et mingit märkimisväärset majandustegevust muudes valdkondades peale põllumajandusliku tootmise kostja ei viljele. Taaditare OÜ-l oli vaid üks ettevõte, mis tegeles põllumajandusliku tootmisega ning väljaspool seda ettevõtet Taaditare OÜ-l mistahes majandustegevust ei olnud. Seda kinnitab ka Taaditare OÜ 2013.a. majandustegevuse aruanne, tema registriandmed(tegevusala andmed) ning andmed PRIA toetuste taotlemise ja maksmise kohta. Kohtulahenditega tunnustati hageja nõudeid Taaditare OÜ vastu, kuna hageja tarnis Taaditare OÜ-le kaupa - põllumajandustarvikuid ning Taaditare OÜ jättis kauba eest tasumata. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et kostjale on üle läinud varem Taaditare OÜ-le kuulunud põllumajandustootmisettevõte ning kostja on säilitanud ning jätkanud sama majandustegevuse, mis varasemalt toimus Taaditare OÜ kaudu. Ettevõtte üleandmine on toimunud varjatult, mitte poolte otsese sellekohase tahteavaldusega, Selle üle, et Taaditare OÜ lõpetas 2015. aastal põllumajandusliku tootmistegevuse, vaidlust ei ole. Samuti puudub vaidlus selles, et samal ajal kui Taaditare OÜ oma tegevuse lõpetas, alustas samas valdkonnas oma majandustegevust kostja, kasutades sealjuures valdavas osas samu põllumajandusmaid ja nendega seotud õigusi toetuste taotlemiseks. Arvestades asjaolu, et Taaditare OÜ kaudu tegutses 2014. ja 2015.aastal sama isik, kes alates 2015. aastast tegutses kostja kaudu (so. Kalmer Kiidma),on hageja hinnangul põhjendatud alus järeldada, et ettevõtte tuumik ja identiteet on jäänud sisuliselt muutumatuks ning erinev on vaid ettevõtet valdav juriidiline isik. Selline olukord on iseloomulik ettevõtte üleminekule. Hageja esitab 10.02.2017 menetluskulude nimekirja. PRIA teatab 26.jaanuaril ja 7. veebruaril 2017, et nad on asunud täitma hagi tagamise määrust kostja suhtes. 10.01.2017 teavitab kostja esindaja kohut esindusõiguse lõppemisest.

KOHTULAHENDI PÕHJENDUSED

Kohtul tuleb hagi lahendamiseks välja selgitada, kas kostjat saab pidada Taaditare OÜ õigusjärglaseks, mis tooks kaasa kostja vastutuse tema õiguseellase poolt täitmata jäetud kohustuste mittetäitmise eest. Äriühingu ülemineku kriteeriumiks on äriühingu tuumiku üleminek. Äriühingu tuumikuks on tavapäraselt tegevusvaldkond, kasutatav tehnika, äriühingu töötajad jne .Antud juhul on läinud teise ettevõttesse üle ettevõte kui tervik (Vt.ka Riigikohtu lahendid 3-2-1-700 ;3-2-1105-09, samuti Tartu Ringkonnakohtu seisukoht kohtulahendis 2-14-54004 ). Vaidlust ei ole selles, et nii Taaditare OÜ kui ka kostja kattuvateks tegevusvaldkondadeks on (Taaditare OÜ-l oli) põllumajanduslik tootmine. Vaidlust ei ole, et Taaditare OÜ lõpetas 2015.aastal põllumajandusliku tootmistegevuse ja et samal ajal kui Taaditare OÜ oma tegevuse lõpetas, alustas samas valdkonnas oma majandustegevust kostja, kasutades

sealjuures valdavas osas samu põllumajandusmaid ja nendega seotud õigusi toetuste taotlemiseks. Vaidlust ei ole püstitatud küsimuses, millal oli ettevõtte ülemineku täpne aeg. Eeldatav aeg on kevad ja suvi 2015, sest 23.03.2015 on uus äriühing OÜ Agro NPK ainuosaniku Kalmer Kiidma poolt loodud peale seda kui vanal äriühingul , so. Taaditare OÜ tekkisid majandusraskused, mida ka kostja oma vastuses hagile kirjeldab (I kd tl.156) Kalmer Kiidma lahkus 30.09.2015(II kd tl1 pöördel) majandusraskustes äriühingu Taaditare OÜ liikmeskonnast. Vaidlus on küsimuses, kas üleminek üleüldse toimus või ei toimunud, kas ühe äriühingu tuumik läks teise äriühingusse üle. Hageja väidab, et ettevõtte tuumik ja identiteet on jäänud üleminekul sisuliselt muutumatuks ning erinev on vaid ettevõtet valdav juriidiline isik. Kohtule esitatud allkirjeldatud dokumentaalne materjal (dokumentaalsed tõendid )seda ka kinnitavad. Kohtule esitatud materjalidest (PRIA-lt Taaditare OÜ poolt pindalatoetuse taotlemiseks esitatud põldude loetelu I kd tlk 26,27)koos põllumassiivide kaartidega ja andmetega (I kd tl 32-122) nähtub, et Taaditare OÜ kasutas 2015.a. põllumaid ning samade maade kasutamist jätkas peale Taaditare OÜ tegevuse lõpetamist põllumajandusvaldkonnas kostja OÜ Agro NPK .Kostja ei vaidle, et jätkas samade maade kasutamist ja taotles nendele toetusi. Toetuste taotlemine toimus hageja arvestuse kohaselt 93% ulatuses. Hageja enda poolt lisatud kahe äriühingu renditud põldude võrdlusest ilmneb ,et põldude kattuvuse protsent iseendast on 66,89 %, kuid PRIA toetusi ei ole Taaditare OÜ taotlenud kõikide põldudega arvestades, vaid ainult nende ,mis olid hetkel kasutuses. Taaditare OÜ põldude pindala oli kokku 184,53 ühikut, kostja põldude pindalaga kattuv Taaditare OÜ põldude pindala 123,43 ühikut (I kd tlk.124 ). 2015.a.oli Taaditare OÜ põhitegevusalaks põllumajanduslik tavatootmine, mitte mahetootmine nagu kostja väidab, sest mahetootmisttevõtete hulgast on Taaditare OÜ kustutatud (II kd tlk.150-157,dokumendi punkt 82)Samuti oli kostja tegevusvaldkonnaks põllumajanduses tavatootmine. Muude kostja tegevusvaldkondade kohta on tema registrikaardil(II kd tlk. 3) küll märge „andmetöötlus, veebihosting jms“, kuid kuna kostja ei ole esitanud andmetöötlusest ja veebihostingust saadud võimalike tulude kohta majandusaasta aruannet, ei ole teada, kas ettevõte nendel aladel tegutses. PRIA-lt toetust taotledes on tõendatud ainult kostja tavapõllumajandusega tegelemine. Seega ainukeseks tõendatud põhitegevusalaks või tegevusvaldkonnaks äriregistri andmete kohaselt , mida kostja on tähistanud lühendiga „jms“(II kd tlk. 3),on põllumajanduslik tavatootmine, mille edendamiseks on kostja taotlenud PRIA-lt pindalatoetust ning mida kostja ei vaidlusta. Kostja poolt kohtule esitatud väljavõte ajalehest „Postimees“(II kd tlk. 4 ja pöördel) ei tõenda kostja ettevõtte tegutsemist valdkonnas, mille ta ettevõtte asutamisel oma äriregistri kaardile kanda lasi, so. „andmetöötlus ,veebihosting“.Ka ei tõenda seda kostja dokumentaalsed tõendid selle kohta, et OÜ Smartsoft tegi vastavalt Agro NPK OÜ soovile temale pakkumuse töökeskkonna loomisele (II kd tlk 5) Kolmandat kostja tegevusvaldkonda – kooli asutamist ei tõenda ainuüksi see, et ta on koolile ruumid rentinud ( II kd tl 12,13)

Hageja väidab ja kohus nõustub hagejaga, et Taaditare OÜ ettevõtte tuumiku moodustas põllumajanduslik tavatootmine koos sellega seotud õiguste ja kohustustega. Õigus oli saada oma tootmistegevuseks ka PRIA toetusi, millist õigust Taaditare OÜ ka kasutas saades PRIAlt 2014.aastal toetust suuruses 17969,11eurot (II kd tlk.158)ja 2015.aastal toetust suuruses 10747,54eurot (II kd tlk.159). Kui aga kostjal oleks tõesti põllumajandustegevus marginaalne kõrvaltegevus , nagu ta väidab oma 18.07.2016 seisukohas ( I kd kostja seisukoht punkt 3.2.6.4.),siis oleks selle marginaalse kõrvaltegevuse kõrval ka suuremat tulu toov põhitegevus, mis ei anna suuruselt võrrelda marginaalse kõrvaltegevuse tuluga. Oma tulu suurust põhitegevuselt kostja kohtule ja äriregistrile ei ole avaldanud. Kostja ei ole esitanud äriregistrile majandusaasta aruannet 2015a kohta(II kd lk 3). Seega tegevus Taaditare OÜ tuumiku moodustanud valdkonnas, põllumajanduslikus tavatootmises- jätkus OÜ-s Agro NPK . Kostja väidab oma 18.07.2016 kohtule esitatud seisukoha p.3.2.6.8.,et ainult põllumajandustootmiseks vajalik materiaalne vara sai OÜ Taaditare majandustegevust arvestades moodustada ettevõtte tuumiku(I kd tl199), ta ei ole üle võtnud ühtegi töölepingut ja oluliselt on erinev klientide ja tarnijate ring. Kohus märgib, et Taaditare OÜ vara, mida oli vaja kasutada põllumajandustootmises, oli tema poolt liisingulepingutega saadud vara, mitte tema omanduses olev vara, mis pidanuks kostjale üle minema (liisingute dokumentatsioon II kd tlk .44-128) Liisingulepinguid käendas Kalmer Kiidma (II kd tl 44,67,95,116) Kohus leiab, et põllumajandustootmises kasutatakse sageli kindlatel perioodidel kindlaks otstarbeks renditud/liisitud vara -põllumajandustehnikat, see ei peagi olema ettevõtte enda vara. Pole teada, kas kostja oleks Taaditare OÜ-le liisitud põllumajandustehnika liisingulepingud üle võtnud, sest Taaditare OÜ ei täitnud liisingulepinguid ning olid temale liisinguandja poolt enne ettevõtte üleminekut üles öeldud (lepingute ülesütlemine II kd tl.92).Ettevõtte üleminek toimus ilma mistahes põllmajandustehnika üleandmiseta, kuna omanduses seda ei olnud ja liisingud sellele olid üles öeldud. Seetõttu ei ole kostja väide materiaalse vara mitte ülemineku kohta asjakohane. Töölepingute üleandmise nõue ei ole samuti ettevõtte tuumiku üleminekul antud juhul tähtis, sest töölepinguid ei olnud sõlminud ei Taaditare OÜ ega ole teada, et neid oleks sõlminud ka OÜ Agro NPK . Mis puudutab klientide ja tarnijate ringi kattumist mõlema ettevõtte puhul, siis kohus aktsepteerib hageja 09.12.2016 seisukohta : „Olukorras, kus Eesti turul tegutsevad mitmed põllumajandustarvikute tarnijad ja ka põllumajandussaaduste kokkuostuga tegelevad ettevõtted ,ei ole ettevõtte kui majandusüksuse identiteedi seisukohalt määrav, kust hangitakse tootmiseks vajalikke sisendeid ja kellele müüakse ettevõtte toodang. Sellest tulenevalt ei välista ettevõtte üleminekut asjaolu, et Taaditare OÜ ja kostja tarnijate ja toodangu ostjate ring ei kattu....“ Kostja on esitanud kohtule kahe varaühiku(sõidukid) müügilepingud (II kd tlk 6 ja 8)Tartu Hoiu- ja laenuühistule 10.08.2016, millised dokumendid tuleb jätta tähelepanuta. Ainuüksi

kahe sõiduki müük ei ole kostja ühe tema poolt nimetatud põhitegevuse – põllumajandustehnika ost-müük tõenduseks. Äriregistrisse kantud tegevusalade hulgas ei ole ka seda märgitud. Ilmselt on see äriregistri kaardil tegevuse hulgas „jms tegevused“. Kohus jätab tähelepanuta ka II kd tl 10 oleva dokumendi ,kuna see on loetamatu. Kohus ei ole seetõttu nõudnud ka tõendi tõlkimist tuginedes TsMS § 33 lg 1. Seega ettevõtte tuumiku ülemineku üle otsustades saabki antud juhul silmas pidada ainult ühtede ja samade rendimaade kasutust mõlema äriühingu poolt ja nende kasutusega seonduvalt PRIA-_lt toetuste taotlemist ning saamist. Samuti tuleb arvestada seda, et mõlema asutuse, nii Taaditare OÜ kui ka OÜ Agro NPK registrikaardile (II kd.tlk. 1- 3)on kantud üks ja sama isik - Kalmer Kiidma, kes on Taaditare OÜ juhatuse üks liikmetest perioodil 20.03.2014 kuni 30.09.2015 ja samas ka üks osanikest, samuti on ta 23.03.2015 loodud OÜ Agro NPK juhatuse ainus liige ja ainuosanik . Ettevõte on antud juhul üle läinud varjatult(pole olemas kirjalikke otseseid tahteavaldusi, mis oleks vormistatud kirjalike omavaheliste lepingute vormis) , kuid üleminek tuginedes VÕS § 182 lg 1-le on eeltoodud asjaolusid silmas pidades toimunud. TsÜS § 6 lg 1 järgi tsiviilõigused ja kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus),kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Taaditare OÜ õigused ja kohustused ei olnud seotud temaga lahutamatult, nende üleminek OÜ Agro NPK_le ei olnud seadusest tulenevalt keelatud. TsÜS § 6 lg 2 sätestab, et õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus ja lg 3 sätestab, et õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga(käsutustehing) See tehing ei pruugi aga olla vormistatud kirjalikult. Antud juhul ei olegi kostja ja Taaditare OÜ õigused ja kohustused kirjaliku üleandmise tehinguga vormistatud. TsÜS § 77 lg 1 näeb ette tehingu vormivabaduse – tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Et õigusjärglus pidi äriühingute kui poolte tahtel ühelt äriühingult teisele üle minema varjatult(eelduslikult õigusjärglase kohustustest kõrvalehoidmiseks) , siis juba see eeldab, et sellist üleminekut ei oleks saanud fikseerida kirjalikult .

Kostja viited solidaarkohustusele ja sellest tulenevale solidaarvõlgniku vastuväidetele ei ole asjakohased-Antud juhul on kostja nendesamade kohustruste kandja ,mis on fikseeritud kohtulahendites (hagiavaldusele lisatud kolm maksekäsku I kd tlk. 7-14).Kuivõrd kostja on Taaditare OÜ õigusjärglane TsÜS § 6 lg 1 mõttes, siis ei ole tegemist olukorraga, kus kostja saab vaatamata nõuet tunnustavatele kohtulahenditele seada kahtluse alla nõude olemasolu ning hageja peab kohtulahenditega tunnustatud nõude olemasolu ja kehtivust uuesti tõendama. Hageja nõuded Taaditare OÜ vastu tulenesid müügitehingutest, mis olid vahetult seotud Taaditare OÜ põllumajandustootmise ettevõtte – sama ettevõtte ,mis on üle läinud kostjale- tegevusega. Kohtulahenditega kindlaksmääratud nõuete summa on kokku 17402,49 eurot (maksekäsu kiirmenetlustes koostatud kohtumäärused 2-15-101533 03.03.2015 summas 6612,00;2-15101534 04.03.2015 summas 4198,46 ; 2-15-101535 03.03.2015 summas 6592,03 )

Perioodil 05.03.2015 kuni 18.12.2015 on viivitus kestnud kokku 289 päeva ning sellele vastav viivise summa on 1507,44 eurot (3477,38 x 0,15 % ) x 289 ). Summa 3477,38 tuleneb Taaditare OÜ poolt võetud kohustusest maksekäsus nr 2-15-101534/8 ( I kd tlk 9-11). Taaditare OÜ võlg hagejale oli seega kokku 18909,93 eurot . Kohus leiab, et kuivõrd kostja on omandanud Taaditare OÜ ettevõtte, siis tuleb kostjalt VÕS § 182 lg 2-le tuginedes nõuda temalt välja Taaditare OÜ võlg.

Menetluskulud Tuginedes TsMS v§ 162 lg 1-le hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja, kelle kasuks otsus tehti, on esitanud kohtule 10.veebruaril 2017 menetluskulude nimekirja. Selle kohaselt a) riigilõiv hagi esitamisel summas 750 eurot; b) riigilõiv hagi tagamise taotluse esitamisel summas 50 eurot; c) riigilõiv määruskaebuse esitamisel summas 50 eurot; d) lepingulisele esindajale makstud tasu summas 3390,84 eurot (ilma käibemaksuta). Lepingulise esindaja tasu hõlmab 26 h 5 min ulatuses vandeadvokaadi tööd, mis kliendilepingu kohaselt tasustati tunnitasu alusel, tunnitasu määraga 130 eurot (ilma käibemaksuta). Esindaja töö sisaldab järgmisi täidetud ülesandeid: a) tõendite kogumine, materjalide analüüs ja nõude perspektiivikuse hindamine - 3 h; b) hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamine - 4 h 45 min; c) hagi ja lisade lõplik vormistamine ja kohtule esitamine - 25 min; d) määruskaebuse koostamine -- 3 h; e) kirjavahetus kohtu ja kliendiga hagi tagamise küsimuses -- 45 min; f) tutvumine kostja vastusega, seisukoha koostamine kohtule vastuse kohta (09.04.2016) -45 min; g) valmistumine eelistungiks ja osalemine eelistungil Valga kohtumajas (08.06.2016) -- 4 h; h) kostja seisukoha ja tõendite analüüs, vastuväidete koostamine ja esitamine kohtule (18.10.2016) -- 4 h 30 min; i) kostja vastuväidete ja menetlusliku olukorra analüüs, täiendavate tõendite kogumine ja seisukoha esitamine kohtule (09.12.2016) -- 4 h 30 min; j) täiendavate tõendite esitamine kohtule (14.12.2016) -- 25 min. Hageja on kõik eelnimetatud kulud kandnud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega.

Hagi rahuldamisel palub hageja 1) jätta kõik menetluskulud kostja kanda; 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 4240,84 eurot; 3) kohtulahendis määrata, et kostja peab menetluskulude hüvitise summalt tasuma viivist kuni lahendi täitmiseni seaduses sätestatud määras. Kohus on kontrollinud riigilõivude tasumist tõendavate maksekorralduste olemasolu, ka kohtutoimikutest(I kd tl 125,126),samuti hinnanud esindaja poolt tehtud tööaja mahtu ja hinda . Hageja poolt nimetatud riigilõivud on tasutud. Kohus leiab ka , et esindajatasu on proportsionaalne esindaja tehtud tööga ja kooskõlas keskmiseks peetavate esindustasu hindadega.

Tuginedes TsMS § 162 lg 1 tuleb eelnimetatud menetluskulud kostjalt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.