Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. september 2019, Tartu
Tsiviilasja number
2-17-8492
Tsiviilasi
TARTU HOIU-LAENUÜHISTU hagi Tartu kohtutäituri Reet Rosenthali vastu kahju hüvitamiseks ja viiviste saamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 5012 eurot 78 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TARTU HOIU-LAENUÜHISTU apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
20. juuni 2019
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja):
TARTU
HOIU-LAENUÜHISTU
(registrikood 11319532), esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo Vastustaja (kostja): Tartu kohtutäitur Reet Rosenthal, esindaja vandeadvokaat Anne Värvimann
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2018 otsus muutmata ja TARTU HOIULAENUÜHISTU apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud riigi- ja ringkonnakohtus TARTU HOIULAENUÜHISTU kanda.
Välja mõista TARTU HOIU-LAENUÜHISTU ́lt menetluskuluna Riigikohtus 1260 eurot ja ringkonnakohtus 2240 eurot Tartu kohtutäitur Reet Rosenthali kasuks. Tähtaegselt tasumata menetluskuludelt tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.TARTU HOIU-LAENUÜHISTU (hageja) esitas 30. mail 2017 Tartu Maakohtule hagi kohtutäitur Reet Rosenthali (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 5000 eurot ning seadusjärgse viivise alates 21. aprillist 2015 kuni otsuse tegemiseni kindla summana ja edaspidi protsendina põhinõudest. Hilisemas menetluses loobus hageja 444 euro 52 sendi ulatuses põhinõudest ning tema lõplikuks nõudeks jäi mõista kostjalt välja 4555 eurot 48 senti ning seadusjärgse viivise alates 21. aprillist 2015 kuni otsuse tegemiseni kindla summana ja edasi protsendina põhinõudest. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja sissenõudjana 14. oktoobril 2014 kostjale täitmisavalduse Taaditare OÜ (registrist kustutatud, edaspidi Taaditare) vastu täitemenetluse alustamiseks. Kostja alustas 15. oktoobril 2014 täiteasja nr 186/2014/1601. Täitedokumendiks oli
14.oktoobril 2014 sõlmitud notariaalselt tõestatud võlatunnistus ja hageja nõue oli 17 251 eurot. Taaditare vastu alustas kostja hagejale teadaolevalt 2014. aasta detsembris ka täiteasja nr 186/2014/1884, sissenõudjaks AGROTRADE OÜ (AT). Täitemenetluse nr 186/2014/1884 raames pidas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) Taaditarele väljamaksmisele kuulunud ühtsest pindalatoetuse põhimaksest kinni 10 747 eurot 54 senti vastavalt kostja edastatud nõude arestimise aktile ning kandis selle summa kostja kontole. Kostja kandis saadud raha AT-le, eelistades alusetult ühte sissenõudjat. Hageja esitas 12. veebruaril 2015 e-kirja teel kostjale kaebuse tema tegevuse peale. Kostja tegi hageja kaebuse kohta 2. märtsil 2015 otsuse, milles leidis, et ta ei ole eksinud täitemenetluse reeglite vastu. Hageja esitas otsuse peale kaebuse, mille Tartu Maakohus jättis 15. aprillil 2015 menetlusse võtmata, kuna hageja ei olnud esitanud enne kohtusse pöördumist kaebust kostja tegevuse peale. Seejärel esitas hageja 23. aprillil 2015 kostjale kaebuse, mille kostja jättis tähtaja möödumise tõttu 20. mail 2015 läbi vaatamata ja tähtaja ennistamata. Hageja kaebuse tähtaja ennistamata jätmise peale jättis Tartu Maakohus 23. septembril 2015 rahuldamata.
Kuna varasemate õiguskaitsevahenditega hageja õiguste rikkumist lõpetada ega heastada ei õnnestunud, esitas hageja hagi kahju hüvitamiseks. Hageja jäi ilma õigustatud tulemiosast, mis on otsene varaline kahju VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Kostja tegevus oli ka õigusvastane. Nimelt tekib TMS § 65 lg 1 alusel sissenõudjal arestimise ajast pandiõigus arestitud asjale. TMS § 119 lg 2 järgi tulnuks kostjal PRIA-lt saadud raha jaotada hageja ja AT vahel. Kuna kostja toimetas mõlemad arestimisaktid PRIA-le kätte samal ajal sama kirjaga, tekkisid pandiõigused ühel ajal. Kui kostja ei oleks täitemenetluse reegleid rikkunud, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Hageja kahju suuruseks on pool PRIA kinni peetud maksest, millest on maha arvutatud täitemenetluse kulud ja kohtutäituri tasu. Seadusjärgset viivist palus hageja arvutada alates 21. aprillist 2015 kuni põhinõude täitmiseni.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude nimekirja kostja ei esitanud. Hageja ei esitanud kostjale õigel ajal kaebust kostja tegevuse peale, mistõttu ei saa ta hagimenetluses põhjendada oma nõuet täitemenetluses õigel ajal vaidlustamata jäänud asjaoludega. Täitemenetlus oli korraldatud õiguspäraselt ning kostjal puudub süü hagejale väidetava kahju tekitamisel. PRIA võis valida, millist arestimisakti ta esimesena täidab. Samuti ei ole hagejale kahju tekkinud, kuna võlgnikul oli muud vara, mille arvel nõue rahuldada. Kui hageja peab oma kahjuks poolt PRIA kinni peetud maksest, millest on maha arvutatud täitekulu ja kohtutäituri tasu, on hagejal nõudeõigus 4555 euro 48 sendi ulatuses AT kui hageja väidetava õiguse arvel alusetult rikastunud isiku vastu. Hagejal oli võimalus väidetavat kahju ära hoida, esitades kostjale kaebuse koos taotlusega peatada PRIA-lt saadud raha väljamaksmine kuni kaebuse lahendamiseni või andes kostjale võimaluse rahuldada hageja nõue Taaditare muule varale sissenõude pööramise kaudu. Hageja ei esitanud kaebust ega soovinud täitmisavalduses avaldatud kinnistule sissenõude pööramist, vaid esitas 24. mail 2016 kostjale täitemenetluse lõpetamise avalduse. Kostja lõpetas 2. juuni 2016 otsusega hageja avalduse alusel Taaditare vastu algatatud täitemenetluse hageja kasuks arestitud varalisi õigusi realiseerimata. Nimelt oli kostja täitemenetluses arestinud Taaditare kasuks kinnistusraamatusse kantud eelmärked kinnisasjade omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks. Eeldatavasti oli täitemenetluses hageja kasuks arestitud varalistel õigustel väärtus, mille arvelt oleks kostja saanud hageja nõuet rahuldada. Hageja võis seega sõlmida täitemenetluse välise kokkuleppe nõude täitmise osas kinnisvara arvelt eesmärgiga vältida kohtutäituri tasu maksmist.
MAAKOHTU OTSUS
3.Tartu Maakohus võttis 12. jaanuari 2018 otsusega vastu hageja nõudest loobumise 444 euro 52 sendi ulatuses ning lõpetas selles osas menetluse. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, kuid menetluskulude suuruse rahaliselt kindlaks määramata, kuivõrd kostjal puudusid menetluskulud. Maakohus märkis, et täitemenetluses on esmane õiguskaitsevahend kaebuse esitamine kohtutäituri otsuse või tegevuse peale, et saavutada kaebaja õigusi rikkuva toimingu või akti tühistamine. Hageja ei esitanud õigel ajal kostjale kaebust. Kaebuse esitamisega oleks saanud väidetava kahju tekkimist vältida. Kuna hageja seda ei teinud, on ta TMS § 217 lg 6 järgi minetanud õiguse tugineda kahju hüvitamise nõuet esitades hagiavalduses toodud asjaoludele. Hagejal ei ole riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 1 (koosmõjus TMS § 217 lg-tega 1 ja 6 ning kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg-ga 1) tulenevalt õigust nõuda kostjalt kahju hüvitamist,
ilma et ta oleks kaevanud kostja tegevuse peale seadusega sätestatud korras ja tähtaja jooksul. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus hagi rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4 Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles Tartu Maakohtu 12. oktoobri 2018 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt leidis maakohus ekslikult, et hagejal puudub kohtutäituri vastu KTS § 9 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise nõue TMS §-s 217 nimetatud kaebuse tähtaegselt esitamata jätmise tõttu ning kaebuse tähtaegselt esitamata jätmise tõttu ei saanud hageja TMS § 217 lg 6 tõttu tugineda asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Kohtutäiturile kaebuse esitamine TMS § 217 kirjeldatud viisil ei ole KTS § 9 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise nõude eelduseks. Kui täitemenetluse reeglite rikkumine põhjustab menetlusosalisele kahju ja nende vahel on põhjuslik seos, tuleb kannatanule tagada kahju hüvitamise nõudeõigus olenemata sellest, kas kohtutäiturile kaebus esitati või mitte. Vormikohane kaebus ei oleks hagejale kahju tekkimist ära hoidnud, kuna kostja oli juba tulemi teisele sissenõudjale üle kandnud.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata ning menetluskulude hageja kanda jätmist.
VARASEM MENETLUS RINGKONNAKOHTUS JA RIIGIKOHTUS
6.Tartu Ringkonnakohus tühistas 30. augusti 2018 otsusega maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 4555 eurot 48 senti, otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 457 eurot 30 senti ning lisanduva viivise
31.augustist 2018 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jättis ringkonnakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 875 eurot (riigilõivud).
7.Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tartu Ringkonnakohtu 30. augusti 2018 otsus ja saata asi uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda.
8.Hageja palus jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
9.Riigikohus tühistas 30. jaanuari 2019 otsusega Tartu Ringkonnakohtu 30. augusti 2018 otsuse. Riigikohus jättis Tartu Maakohtu 12. jaanuari 2018 otsuse muutmata osas, milles maakohus võttis vastu hageja haginõudest loobumise 444 euro 52 sendi ulatuses ja lõpetas selles osas asja menetluse ning jättis hageja apellatsioonkaebuse selles osas rahuldamata. Muus osas saatis Riigikohus asja tagasi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Riigikohtu otsuse põhjenduste kohaselt tühistas ringkonnakohus ekslikult maakohtu otsuse osas, milles maakohus võttis vastu hageja avalduse nõudest osaliselt loobuda ja lõpetas selles osas menetluse. Kohtutäituri vastu esitatava kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks on nõutav see, et kannatanul ei olnud võimalik kahju varem vältida või kõrvaldada oma õiguste seaduses nimetatud viisil kaitsmisega (RVastS § 7 lg 1, TMS § 217 lg 6). Riigikohus nõustus ringkonnakohtuga, et sissenõudjate kasuks tekkis ühel ja samal ajal arestipandiõigus ning sellest tulenevalt oleks kostja pidanud jaotama laekunud raha sissenõudjate vahel proportsionaalselt nende nõuete
suurusega. Riigikohus nõustus, et kostja on pannud vähemalt hooletusest toime õigusvastase teo, rikkudes TMS-i sätteid. Kostja ei ole tuvastatud asjaoludel tõendanud, et ta ei olnud rikkumises süüdi ega ole enam kassatsioonimenetluses väitnud, et ta ei ole õigusvastast tegu toime pannud või et ta ei ole rikkumises süüdi. Kostjalt kahjuhüvitise väljamõistmiseks on hagejal vaja tõendada talle tekkinud kahju. Kostja esitas maakohtu menetluses hageja nõudele mh vastuväite, et hagejal ei ole kahju tekkinud, kuna võlgnikul oli ka muud vara (kinnistusraamtusse kantud eelmärked kahe kinnistu omandamiseks), mille arvel saanuks nõude rahuldada, kuid hageja esitas avalduse täitemenetlus lõpetada. Välja on jäänud selgitamata oluline asjaolu, miks hageja esitas sissenõudjana täitemenetluse lõpetamise avalduse, kui tema nõue oli tegelikult rahuldamata. Sellises olukorras on hageja jätnud täitmata temal lasuva tõendamiskoormuse kahju olemasolu kohta. Hageja ei ole kostja vastuväiteid arvestades tõendanud, et kahju ei olnud võimalik katta Taaditare muu vara arvel. Esitatud asjaoludest saab järeldada, et hageja on Taaditare võlgade katteks saanud endale tema kinnistud. Nii ei ole välistatud hageja nõude rahuldamine võlgnikule kuulunud muu vara arvel ning hageja peab tõendama, et tal on ikkagi kahju tekkinud, mh et kinnistute väärtus hageja nõuet ei katnud. Ringkonnakohtul tuleb anda hagejale selleks võimalus. MENETLUS ASJA UUEL LÄBIVAATAMISEL RINGKONNAKOHTUS
10.Ringkonnakohus määras 7. veebruari 2019 kirjaga pooltele tähtaja täiendavate seisukohtade, taotluste ja tõendite esitamiseks seoses hagejale kahju tekkimisega.
11.Kostja avaldas 28. veebruari 2019 menetlusdokumendis, et ta sai pärast Riigikohtu lahendi tegemist teadlikuks Tartu Maakohtu 28. veebruari 2017 jõustunud lahendist tsiviilasjas nr 2-15-19059. Nimetatud tsiviilasjas tuvastas kohus, et Taaditare anti 2015. aastal varjatult üle OÜ-le Agro NPK, seega läks viimasele üle ka Taaditare vara. Maakohtu otsusest nähtub ka see, et OÜ Agro NPK esitas kohtule müügilepingud kahe sõiduki müümise osas hagejale. Pärast täitemenetluse lõpetamist võõrandati seega hagejale võlgniku vara, mille arvelt kaeti arvatavasti kas täielikult või osaliselt hageja nõue võlgniku suhtes. Sama nõude hüvitamist nõuab hageja käesolevas asjas kostjalt. Taaditare kasuks hagejale kuulunud kinnisasjadele seatud eelmärked kustutati hageja ja Taaditare kokkuleppel pärast täitemenetluse lõpetamist. Seetõttu saab eeldada, et eelmärgete kustutamise tulemusel rahuldas Taaditare või tema juhatuse liige või kolmas isik Taaditare eest hageja nõuded, mille rahuldamist hageja nõuab.
25.märtsi 2019 menetlusdokumendis märkis kostja, et kuigi hageja arvates on eelmärgete väärtus olematu ning kinnistute väljaostuhind oli võrdne nende turuväärtusega, ei ole ta ühtegi tõendit oma väite kinnitamiseks esitanud. Hageja käitumine täitemenetluse lõpetamisel, kus ta tegi aktiivselt koostööd võlgnikuga võlgniku vara aresti alt vabastamiseks, on vastupidine võrreldes tavapärase sissenõudja käitumisega. Sellise käitumise ainuke usutav põhjendus on see, et ta sõlmis võlgnikuga oma nõude rahuldamiseks kokkuleppe täitemenetluse väliselt. Samuti viitab täitemenetluse välise kokkuleppe olemasolule asjaolu, et sissenõudja ei esitanud ei võlgniku ega võlgniku juhatuse liikme K. Kiidma suhtes pankrotiavaldust. Täitemenetluse kestel ei esitanud hageja sissenõudjana kohtutäiturile taotlust võlgniku juhatuse liikme kohustamiseks oma varade ja kohustuste nimekirja esitamiseks ja kohtus vande all kinnitamiseks. Kohtutäituril on käesolevas olukorras sisuliselt võimatu tõendada, milliseid kokkuleppeid võlgnik ja sissenõudja omavahel tegelikkuses sõlmisid. Kahju nõude esitas
sissenõudja kohtutäituri vastu aastaid hiljem. Kõik see kogumis põhistab, et sissenõudjale ei ole kahju tekkinud. Kui ka kahju oleks tekkinud, ei teinud hageja midagi, et seda kahju ära hoida.
12.augusti 2019 menetlusdokumendis leidis kostja, et hageja pidi olema teadlik ettevõtte üleminekust, mida tõendab asjaolude kronoloogia (II kd lk 137 p – 138 p). 1. novembri 2014 nõude loovutamise lepingust tulenev summa 15977,50 eurot on käsitletav XXXXX kinnistu eelmärke rahalise väärtusena, mille kohta on hageja väitnud, et sellel eelmärkel rahaline väärtus puudub. Võlgniku Taaditare OÜ esindaja asutas täitemenetluse ajal uue äriühingu Agro NPK Taaditare OÜ varade ümberkantimiseks ning hageja oli sellest teadlik, kuivõrd tegi tehinguid nii nimetatud äriühinguga kui ka K. Kiidma, kui füüsilise isiku ja mõlema äriühingu esindajana. Enne täitemenetluse lõppemise avalduse esitamist pakkus hageja võlgniku juhatuse liikmele, kes oli pankrotis, laenu, et omandada XXXXX kinnistu lapse nimele ja sellel eesmärgil algatati täitemenetluse ajal ka tsiviilasi nr 2-16-240, et saada tehinguks kohtu nõusolek. Hageja on erinevates menetlusdokumentides esitanud erinevaid väiteid oma nõude aluse osas. Riigikohtule esitatud vastuses väidab hageja, et nõue tuleneb laenulepingu nr L02-676/14T kohta antud võlatunnistusest. Samas 11. märtsi 2019 vastuses ringkonnakohtule väidab hageja, et kahju tekkis laenulepingust nr L05-742/14T, mis ei ole aga täitedokument. Seega on hageja nõue lisaks tõendamatusele ka ebausutav. Kuna hageja ei esitanud kohtule 11. novembri 2014 nõude loovutamise lepingut, tuleb arvestades TsMS § 283 lg-s 2 sätestatut lugeda asjas tõendatuks kostja väited, et hagejale ei ole kahju tekkinud, kuivõrd ta on oma nõude võlgnikuga tasaarvestanud. Hageja esitatud faktooringulepigud ei puutu asjasse ja tõendavad vaid asjaolu, et võlgniku ja kolmanda isiku vahel eksisteerisid majanduslikud suhted. Hageja varjab jätkuvalt kohtu eest asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid, püüdes kohut eksitada ja oma kunstlikult konstrueeritud nõue maksma panna. Kahju tekkimine on tõendamata. Kui kohus leiab, et kahju on tekkinud ja on põhjuslikus seoses kohtutäituri ametitegevusega, siis tuleb arvestada hageja tegevust ja tegevusetust kahju ärahoidmisel ning vähendada kahjuhüvitist nullini.
12.Hageja põhjendas 11. märtsi 2019 menetlusdokumendis Taaditare suhtes täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamist sellega, et hagejale teadaolevalt ei olnud Taaditarel muud vara peale PRIA toetuse, mille kohtutäitur oli juba teisele sissenõudjale üle kandnud. Taaditare suhtes oli käimas veel kaks täitemenetlust ning Taaditarel oli pikaaegne võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees. Poolteist aastat kestnud täitemenetluse kestel laekus hageja nõude katteks üksnes 378 eurot 37 senti. Kui kostjal on andmeid võlgniku vara kohta, mille arvel oleks saanud tekkinud kahju katta, on tõendamiskoormus selle osas kostjal. Hageja ei ole võimalik tõendada negatiivset asjaolu. Hageja selgitas võlgnevuse kujunemist ja märkis, et tema kahju laiemalt seisneb võlgnikuga
7.mail 2014 sõlmitud laenulepingu nr L05-742/14T ja 24. juulil 2013 sõlmitud faktooringulepingu nr 13/07/020T alusel tekkinud, käesoleva ajani tasumata võlgnevusest, millest põhisumma moodustab 8121 eurot, lisandub seisuga 7. märts 2019 viivis laenulepingu järgi on 3427,54 eurot ja faktooringlepingu järgi 1540,80 eurot. Kokku on hageja nõue 7. märtsi 2019 seisuga väidetavalt 13089,34 eurot. Hageja kinnitas, et temal on tekkinud kahju vähemalt 5000 eurot. Hageja ei ole Taaditare võlgnevuse katteks kinnisasju omandanud. X. maal XX. vallas XX. külas asuva XXXXX kinnistu osas, mille omandas kokkuvõttes kolmas isik, oli võlgnikul üksnes väljaostuõigus, mida ta ei suutnud realiseerida. Väljaostuõigus ei ole väärtus iseenesest, vaid sel võib olla väärtus vaid siis, kui väljaostuhind on oluliselt väiksem kui turuhind, mis antud juhul nii ei olnud.
23. juuli 2019 menetlusdokumendis avaldas hageja, et ta soetas Taaditarega seotud ettevõttelt Agro NPK OÜ kaks sõidukit, mille eest saadud raha kanti küll ostja (hageja) pangakontole, kuid antud konto näol on tegemist erikontoga (hoiustamiseks mõeldud kontoga). Sõidukite eest tasutud summat käsitleti müüja sissemaksena tähtajalisele hoiusele ja ühtlasi laenukohustuse täitmise tagatisena. Taaditare nõue Karusambla OÜ vastu 15 977,50 eurot on loovutatud küll hagejale tasuta, kuid seda mitte laenulepingust tuleneva hageja nõudega Taaditare vastu tasaarvestades, vaid Taaditare, Oru Taimeõlitööstuse OÜ ja hageja vahel sõlmitud faktooringlepingu nr 14/07/016T alusel kujunenud nõudega (18 000 eurot) tasaarvestamise tõttu. Taaditarel oli lisaks neile kohustustele veel ka muid täitmata kohustusi hageja ees. Nõude loovutus ei kinnita seega hageja nõude puudumist võlgniku vastu ja ühtlasi kahju puudumist. Seoses kostja väidetega VÕS § 139 lg 1 ja 2 kohaldamise osas märgib hageja, et ettevõtte üleminek tuvastati kohtulahendiga pea kaks aastat pärast kahju toonud sündmust. Sellist teavet hagejal täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamise ajal ei olnud. Nõude Agro NPK OÜ kui võlgniku õigusjärglase vastu oleks saanud esitada ka kohtutäitur ise. Agro NPK OÜ on seisuga 27. november 2017 äriregistrist kustutatud ja hageja ei saa selle ettevõtte vastu mingeid nõudeid esitada. Kohustus tõendada, et hageja oli täitemenetluse lõpetamise hetkel neist asjaoludest teadlik on kohtutäituril. Kui võlausaldaja soovib täitemenetlust lõpetada, siis ei ole see iseseisvaks aluseks võlausaldaja suhtes VÕS § 139 lg 1 regulatsiooni kohaldamiseks. Asjas ei ole esitatud usaldusväärseid tõendeid, et täitemenetluse jätkamisel oleks hageja suutnud Taaditarelt võlgnetavad summad sisse nõuda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon, millega maakohus jättis hagi rahuldamata, tuleb jätta muutmata. Muuta tuleb maakohtu otsuse põhjendusi. Hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud kõigis kohtuastmetes hageja kanda.
14.Hageja on esitanud kohtutäituri vastu kahju hüvitamise nõude. TsMS § 693 lg 2 kohaselt on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Sellest tulenevalt loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et kostja käitumine kohtutäiturina täiteasjas nr 186/2014/1601 oli õigusvastane, kuna kostja rikkus kohtutäiturina PRIA-lt saadud raha jaotamisel TMS § 105 lg 1, § 110 ja § 119 lg 2 sätteid (nende koostoimes) ning kostja ei ole asjas tõendanud, et ta ei ole rikkumises süüdi. KTS § 9 lg 1 esimese aluse järgi vastutab kohtutäitur oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses (RVastS § 7 jj). Kostja on esitanud menetluses mh vastuväite, et hagejal ei ole kahju tekkinud. Riigikohus on käesolevas asjas leidnud, et asjas ei ole välistatud hageja täitemenetluses esitatud nõude rahuldamine võlgnikule kuulunud muu vara arvel ning hageja peab tõendama, et tal on ikkagi kahju tekkinud, mh et kinnistute, millele oli seatud eelmärked, väärtus hageja nõuet ei katnud. Ringkonnakohus on asja uuel arutamisel hagejale selgitanud vajadust tõendada temal kahju tekkimist (II kd lk 35). Arvestades Riigikohtu juhist ja tõendamise üldiseid põhimõtteid ei nõustu ringkonnakohus hageja seisukohaga, et hagejal ei ole võimalik tõendada kahju mittetekkimist kui negatiivset asjaolu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kahju tekkimist peab tõendama hageja, kui ta on sellise väite esitanud. Tegemist ei ole ka negatiivse asjaoluga, mis peaks andma alust tõendamiskoormise ümberpööramiseks.
15.Riigikohus on pidanud vajalikuks selgitada hageja kahjunõude lahendamiseks mh välja asjaolud, miks hageja esitas sissenõudjana täitemenetluse lõpetamise avalduse, kui tema nõue oli tegelikult rahuldamata. Hageja väidab, et ta esitas tulenevalt TMS § 48 lg 1 p 1 avalduse Taaditare täitemenetluse lõpetamiseks põhjusel, et temal olnud informatsiooni kohaselt ei olnud võlgnikul mingit muud vara peale PRIA nõude, mille arvelt rahuldada hageja nõue. Ringkonnakohus leiab, et hageja antud selgitus Taaditare täitemenetluse lõpetamise osas on vastuolus asjas kogutud tõenditega.
16.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esitas täitmisavalduse Taaditare suhtes kohtutäiturile 14. oktoobril 2014. Avalduse alusel alustati täiteasi nr 186/2014/601. Täitedokumendiks oli 14. oktoobri 2014 notariaalne võlatunnistus (II kd lk 70), mille kohaselt on täitmisele esitatud põhinõude suurus 17 251 eurot. Kohtutäitur lõpetas hageja 24. mai 2016 avalduse alusel Taaditare täitemenetluse 2. juuni 2016 otsusega. Seoses täitemenetluse lõpetamisega kustutati kohtutäituri avalduse alusel täitemenetluses hageja kasuks seatud eelmärge kinnisasjale nr XXXXXX (XXXXX ). Eelmärge korteriomandile XXXXX kustutati täitemenetluse ajal 1. detsembril 2015 hageja ja Taaditare kokkuleppel. Nimetatud tegevust selgitab hageja ka vastuses kassatsioonkaebusele (II kd lk 16 p 12.5). Taaditare kustutati äriregistrist 31. juulil 2017.
17.19 päeva pärast täitemenetluse lõpetamist 21. juunil 2016 müüs Karusambla OÜ kinnisasja nr XXXXXX 10-aastasele A.A. , keda esindasid tehingu tegemisel Tartu Maakohtu kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-16-240 alusel tema vanemad Kalmer Kiidma ja Leisi Kiidma (II kd lk 81). Kalmer Kiidma oli Taaditare juhatuse liige 20. märtsist 2014 – 30. septembrini 2015. Leisi Kiidma oli Taaditare juhatuse liige 18. märtsist 2011 kuni 20. märtsini 2014. Mõlemad isikud (ostja vanemad) on olnud ka Taaditare osanikud, K. Kiidma kuni 29. septembrini 2015. Taaditare asukoht oli perioodil 20. märts 2014 kuni 30. september 2015 registreeritud XXXXX kinnistule. Tehingus osales hageja hüpoteegipidajana. Tehingu sisuks oli kinnistu jagamine ja jagamise tulemusena moodustunud kinnistu aadressiga XXXXX , XX. küla, XX. vald, X. maakond, elamumaa võõrandamine hinnaga 22 000 eurot. Ostuks vajaliku raha sai ostja isa K. Kiidma laenuna hagejalt. Kinnistule seati hüpoteek suurusega 40 000 eurot hageja kasuks. Taaditare andis tehingu tegemiseks vajaliku nõusoleku Taaditare kasuks seatud eelmärke kustutamiseks, milline dokument esitati kinnistusosakonnale koos notariaalakti ärakirjaga (lepingu p 6.1.)
18.Tartu Maakohtu määrusest tsiviilasjas nr 2-16-240 nähtub, et kohus andis kinnistu ostja vanematele nõusoleku kinnistu ostmiseks nende alaealise lapse nimele seetõttu, et K. Kiidma pankrotimenetlusest tulenevalt ei saa lapse vanemad vormistada ostetavat kinnistut enda nimele. Hageja on pakkunud K. Kiidmale 1. veebruaril 2016 laenu XXXXX kinnistu ostmiseks. SA Kredex on eraldanud ostja vanematele sihtotstarbelise toetuse eluaseme ostmiseks 2 aasta jooksul summas 7000 eurot, mille kasutamise lõpptähtaeg on 11. detsember 2017. Kohtult tehingu tegemiseks nõusoleku saamiseks esitas K. Kiidma kohtule 1. novembri 2014 nõude loovutamise lepingu, millega Taaditare loovutas oma nõude OÜ-le Karusambla tehtud sissemakse osas summas 15 977,50 eurot, hagejale.
19.Ringkonnakohus järeldab eeltoodu alusel, et pärast täitemenetluse algatamist sai hageja täitemenetluse väliselt oma nõude Taaditare vastu rahuldatud läbi selle, et võlgnik Taaditare loovutas hagejale oma nõude Karusambla OÜ vastu. Hageja on asjas avaldanud, et nõude loovutus toimus tasuta, kuid seda mitte laenulepingust tuleneva hageja nõudega Taaditare vastu tasaarvestades, vaid Taaditare, kolmanda isiku Oru Taimeõlitööstuse OÜ ja hageja vahel sõlmitud faktooringlepingu nr 14/07/016T alusel kujunenud nõudega (18 000 eurot)
tasaarvestamise tõttu. Vaatamata kostja taotlusele ja ringkonnakohtu ettepanekule esitada
1.novembri 2014 nõude loovutamise leping, hageja nimetatud lepingut ei esitanud. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et sellises olukorras võib kohus lugeda tõendatuks tõendi taotleja väited esitamata jäänud dokumendi olemuse ja sisu kohta (TsMS § 283 lg 2). Taaditare loovutas oma nõude Karusambla OÜ vastu hagejale just eesmärgil, et tasaarvestada täitemenetluses olev nõue. XXXXX kinnistu eelmärke rahaliseks väärtuseks saab lugeda 15 977, 50 eurot, mis on Taaditare poolt Karusambla OÜ-le tehtud ettemakse väärtus, mille kohta oli kantud kinnistusraamatusse eelmärge Taaditare kasuks. Seejuures on oluline märkida, et varasemas menetluses (st enne Riigikohtu otsust ja 25. mai 2016 kohtumääruse esitamist tõendina) ei ole hageja avaldanud XXXXX kinnistu eelmärkega tagatud nõude tasaarvestamisega seonduvaid asjaolusid, kuigi kostja on oma vastuväidetes läbivalt tuginenud asjaolule, et kinnisasjade vabastamine eelmärgete alt toimus hageja ja Taaditare kokkuleppel. Vastuses kassatsioonkaebusele viitab hageja oma seisukohtadele maakohtu 18. detsembri 2017 istungil: „Kui täitur arvab, et neil (eelmärgetel) on rahaline väärtus, siis ei ole meil midagi selle vastu, et kohtutäitur selle ka sisustaks.“. Nüüdseks ongi täiendavate tõendite abil kohtutäitur oma väite sisustanud.
20.Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja esitas kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avalduse põhjusel, et saaks toimuda XXXXX kinnistu jagamise ja võõrandamise tehing Taaditare endise osaniku ja juhatuse liikme K. Kiidma ja tema perekonna huvides. Hageja esitas täitemenetluse lõpetamise avalduse samal ajal (24. mai 2016), kui Tartu Maakohus oli andnud 25. mai 2016 määrusega tsiviilasjas nr 2- 16-240) (II kd lk 107) nõusoleku XXXXX kinnistuga (millele oli seatud kuni täitemenetluse lõpetamiseni kaasomaniku kaasomandiosale omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks eelmärge Taaditare kasuks) tehingu tegemiseks A.A. alaealise lapse nimele. 25. mai 2016 kohtumääruse kirjeldavast osast nähtub, et lapse esindaja vandeadvokaat A. Kaldma menetluse alguses kahtles kavandatava tehingu kooskõlas lapse huvidega. Pärast lapse vanematelt täiendava info saamist avaldas lapse esindaja 16. märtsi 2016 kohtuistungil kohtule, et lapse vanemad on talle kinnitanud, et koormamismärke omanikega on suulised kokkulepped sõlmitud (II kd lk 108 p). Sellest saab ringkonnakohus teha järelduse, et hiljemalt tsiviilasja nr 2-16-240 menetluse ajal leppis Taaditare hagejaga kokku täitemenetluse lõpetamises Taaditare suhtes täiteasjas nr 186/2014/1601, sest see oli vajalik XXXXX kinnistuga planeeritavate tehingute ja kohtu nõusoleku saamise eeldusena. Seejuures esitas K. Kiidma ise kohtule 1. novembri 2014 lepingu, millega Taaditare loovutas OÜ-le Karusambla kinnistu omandamise kavatsusega seotud nõude (sissemakse) summas 15 977, 50 eurot, hagejale. Kinnistu K. Kiidma lapse nimele ostmiseks andis laenu hageja. Nimetatud asjaoludel ei pea ringkonnakohus hageja väiteid täitemenetluse lõpetamise põhjuste osas usutavateks.
21.Hageja väidab 11. märtsi 2019 menetlusdokumendis, et täitemenetluses täitmata jäänud nõude suuruseks on 13089,34 eurot. 1. novembril 2014 tasuta loovutatud nõude suurus oli 15 977,50 eurot. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hageja esitas täitemenetluse lõpetamise avalduse olukorras, kus tema nõue oli rahuldatud täitemenetluse väliselt ja sõltumata täituri tegevusest, sh täituri õigusvastasest tegevusest täitemenetluse ajal. Hageja ei ole tõendanud temal täituri õigusvastase käitumisega kahju tekitamist ning põhjuslikku seost kahju tekkimisega.
22.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et hageja ei ole millegagi tõendanud oma väiteid selles, et Taaditare nõue Karusambla OÜ vastu 15 977,50 eurot on loovutatud küll hagejale, kuid seda mitte laenulepingust tuleneva hageja nõudega Taaditare vastu tasaarvestades, vaid
Taaditare, Oru Taimeõlitööstuse OÜ ja hageja vahel sõlmitud faktooringlepingu nr 14/07/016T alusel kujunenud nõudega (18 000 eurot) tasaarvestamise tõttu. Nagu juba märgitud, ei ole hageja nõude loovutamise lepingut asjas tõendina pidanud vajalikuks esitada. Hageja väidet ei tõenda 23. juulil 2019 ringkonnakohtule esitatud faktooringulepingud nr 14/07/016T ja nr 14/08/007T koos konto väljavõtetega. Nimetatud tõendid tõendavad üksnes nimetatud lepingute sõlmimist ja Taaditare rahaülekandeid hagejale. Hageja esitatud erinevad lepingud tõendavad tihedaid majandussuhteid hageja ja Taaditare vahel, aga mitte pooltevaheliste arvelduste seisu täitemenetluse lõpetamise päeva või mõne muu aja seisuga. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi pangasisest dokumenti, kust nähtuks objektiivselt pooltevaheliste arvelduste seis, sh tasaarvestused, viivised, jms. Ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus nõue Taaditare vastu oli jätkuvalt sissenõudmata, nõustus hageja tegema uusi tehinguid Taaditarega seotud isikute ja nende perekonnaliikmetega, sh andma neile uut laenu. Täitedokumendi (võlatunnistus) kohaselt tulenes võlg laenulepingust nr LO2-676/14T ning seda kinnitas hageja ka vastuses kassatsioonkaebusele. Asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus avaldas hageja, et tema nõuded kostja vastu tulenevad laenulepingust nr L05742/14T, mille hageja esitas tõendina (II kd lk 53 jj). Kuigi kostja pööras nimetatud vastuolule hageja seisukohtades tähelepanu, hageja vastuolu ei ole selgitanud. Kõik nimetatud asjaolud toetavad kostja seisukohta, et kahju olemasolu ei ole tõendatud.
23.Alternatiivselt märgib ringkonnakohus, et kui ka lugeda hagejal kahju tekkinuks (millega ringkonnakohus ei nõustu), tuleks asja lahendamisel arvestada hageja kui kahjustatud isiku enda osa kahju tekkimisel. VÕS § 139 lg 1 kohaselt kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Kohtutäitur saab teha täitetoiminguid üksnes täitemenetluse ajal. TMS § -st 8 tulenevalt on kohtutäituri kohustuseks võtta viivitamata tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguda täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Nimetatud kohtutäituri kohustustele peavad korrespondeerima ka sissenõudja õigused ja kohustused. Ringkonnakohus leiab, et asjas esitatud tõendite (sh 21. juuni 2016 kinnistu jagamise- ja müügileping, Tartu Maakohtu 25. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 2-16-240, 10. augusti 2015 sõidukite müügilepingud hageja ja Agro NPK OÜ vahel) alusel on tuvastatud hageja aktiivne suhtlemine võlgniku ja temaga seotud isikutega (eelkõige K. Kiidma) täitemenetluse väliselt ja kohtutäiturit teavitamata, mis päädis täitemenetluse lõpetamisega enne täitmisele antud nõude sundtäitmist. Hageja ei soovinud sissenõudjana täitemenetluses kinnistute arestimist ja müüki (I kd lk 124). Vastavale kostja väitele, ei ole hageja vastuväiteid esitanud. Tartu Maakohtu
26.aprilli 2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-240 on tõendatud, et täitemenetluse lõpetamine oli vajalik Taaditare endise juhatuse liikme K. Kiidma ja tema perekonna huvides. Nimetatud asjaoludel oleks põhjendatud ka kohtutäiturilt väljamõistmisele kuuluva kahjuhüvitise vähendamine nullini ja hagi rahuldamata jätmine.
24.Ringkonnakohus ei nõustu kostja nende etteheidetega hagejale, mis seonduvad nõude esitamata jätmisega võlgniku võimaliku õigusjärglase vastu, samuti etteheidetega selles, et
hageja ei taotlenud täitemenetluse ajal kohtutäiturilt vara nimekirja koostamist võlgniku poolt ja võlgniku kohustamist vande andmiseks. Ringkonnakohus märgib, et TMS § 61 lg 1 kohaselt võib taotluse kohustada võlgnikku vannet andma esitada kohtule ka kohtutäitur ise ja selleks ei ole vajalik eelnev sissenõudja taotlus kohtutäiturile. Võlgniku õigusjärglasega seotud asjaolud selgusid kohtutäiturile endale alles pärast täitemenetluse lõppu kohtumenetluse ajal. Esitatud tõendid ei võimalda teha tõsikindlat järeldust selles, et ettevõtte üleminekuga seotud asjaolud pidi olema hagejale mõistlikult arusaadavad juba enne täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamist. Samas täitemenetluse jätkumisel oleksid need asjaolud võinud kohtutäituri ja sissenõudja koostöö korral selguda, samuti oleks saanud hageja kujundada objektiivselt seisukoha Taaditare vastu pankrotiavalduse esitamise vajalikkuse osas. Kostja etteheited hagejale seoses pankrotiavalduse esitamisega K. Kiidma vastu ei ole asjakohased, sest toimiku materjalidest nähtub, et K. Kiidma suhtes oli 2016. aasta juuniks pankrotimenetlus läbi viidud ja toimus kohustustest vabastamise menetlus, mistõttu XXXXX kinnistu omanikuks saigi K. Kiidma alaealine tütar. Lähtudes täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest ja täitmisele esitatud täitedokumendi sisust, ei saa ringkonnakohus nõustuda hageja seisukohaga, et kohtutäitur ise oleks saanud teha antud juhul täitetoiminguid võlgniku õigusjärglase suhtes. Kohtutäitur oleks saanud üksnes talle teadaolevatest asjaoludest sissenõudjat informeerida (sh võimalikust ettevõtte ülemineku kahtlusest).
25.Ringkonnakohus leiab, et seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Sellist menetluskulude jaotust toetab ka TsMS § 163 lg-s 2 sätestatud põhimõte. Hageja ei nõustunud sõlmima asjas kostjaga kompromissi, mille sisuks olnuks hagi tagasivõtmine ja menetluskulude poolte endi kanda jätmine (II kd lk 111). Kostja oli sellesisulise kompromissiga nõus. Kostja menetluskulude suurus vastavalt menetluskulude nimekirjadele on järgmine.
7.jaanuari 2019 nimekirja (II kd lk 21) kohaselt kostja menetluskulud Riigikohtus on kulutused õigusabile 13 h ulatuses (arvestusega 140 eurot/h), kokku 1920 eurot (ilma km-ta).
12.augusti 2019 nimekirja ( II kd lk 143) kohaselt on kostja menetluskulud ringkonnakohtus kulutused õigusabile 23 h ulatuses (arvestusega 140 eurot/h), millest kohtuistungile ja tagasi sõitmisele kulunud 4h eest on arve esitatud 50% ulatuses. Kokku on kulud selles kohtuastmes 2940 eurot (ilma km-ta). Asja arutamisel maakohtus ja esmakordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus kostja õigusabi ei kasutanud ning menetluskulusid tal ei tekkinud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega, mida kohus peab põhjendama. Ringkonnakohus märgib esmalt seda, et kostja kasutas õigusabi esmakordselt alles Riigikohtus, mistõttu on tavapärasest suuremad õigusabi kulud II ja III kohtuastmes olemuslikult põhjendatud. Ringkonnakohus rahuldab kostja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt. Kassatsioonimenetluse kuludest tuleb lugeda mittevajalikuks õigusabi 4h seoses 7. jaanuari 2019 menetlusdokumendi (seisukoht vastustaja vastuse osas) koostamisega, sest Riigikohus ei ole pidanud vajalikuks kostjalt seda seisukohta küsida. Põhjendatud menetluskulu Riigikohtus on õigusabikulu 9 h x 140 eurot = 1260 eurot (ilma km-ta).
Hageja taotluse kohaselt on suur osa õigusabiga seotud kulutusi ringkonnakohtus tinginud uute tõendite kogumine asja teistkordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus kooskõlas Riigikohtu juhistega. Arvestada saab, et asja teistkordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus ületasid hageja kulutused õigusabile kostja kulutusi. Tegemist on vähemalt keskmise keerukusega tsiviilasjaga, milles ringkonnakohus pidas kohtuistungi, mõlemad pooled esitasid selles kohtuastmes lähtuvalt Riigikohtu seisukohtadest uusi tõendeid ja taotlusi. Ringkonnakohtu menetluses tuleb lugeda põhjendamatuks esindaja ajakulu sõiduks kohtuistungile 280 eurot. Ringkonnakohus märgib ka seda, et dokumentide koostamisele kuluv aeg peab hõlmama dokumentide analüüsimisele kulunud aega. Arvestades eeltooduga saab lugeda põhjendatud kuluks õigusabile ringkonnakohtus 16 h x 140 = 2240 eurot (ilma km-ta). Kostja taotleb tähtaegselt tasumata menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.