Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kxxxx Sxxx esitas 15.02.2017. a kohtule väljaspool kohtumenetlust avalduse, milles taotleb riigi õigusabi tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks. Avalduse kohaselt pöördus avaldaja tööandja OÜ Sxxxxx vastu saamata jäänud töötasu ja hüvitise, kokku netosummas 8759,666 euro nõudes Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni. Töövaidluskomisjoni istungil 16.11.2016. a sõlmisid avaldaja ja OÜ Sxxxxx juhatuse liige kokkuleppe, mille kohaselt kohustub tööandja OÜ Sxxxxx tasuma avaldajale võlgnevuse 3 kuu jooksul igakuiste osamaksetena alates 2016. a detsembrikuust alljärgnevalt: 20.12.2016. a 2919,89 eurot, 20.01.2017. a 2919,89 eurot ja 20.02.2017. a 2919,88 eurot. 30.12.2016. a kandis OÜ Sxxxxx avaldajale 1047 eurot. 2017. a jaanuari makse on tasumata. Vastuseks

avaldaja kirjalikule nõudele vastas OÜ Sxxxxx, et tasub esimesel võimalisel. 20.01.2017. a tasus OÜ Sxxxxx makse summas 40 eurot. Ülejäänud osas on kokkulepe täitmata. Äriregistri andmetel on OÜ-l Sxxxxx MTA ees seisuga 07.02.2017. a maksuvõlg summas 25 677,69 eurot ja võlgnevus on tekkinud alates 20.04.2016. a. Avaldaja soovib esitada nõude OÜ Sxxxxx vastu, et nõuda saamata jäänud töötasu ja hüvitist või ettevõtte pankroti väljakuulutamiseks. Avaldaja on aga töötu ja tal ei ole sellises suuruses sissetulekut, et tasuda õigusabi eest. Seetõttu taotleb avaldaja oma nõude maksmapanekuks riigipoolset õigusabi. Avaldusele oli lisatud avaldaja majandusliku seisundi teatis.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et avaldus riigi õigusabi saamiseks on põhjendatud.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 näeb ette, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 14 lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. RÕS § 14 lg 2 järgi ei arvestata taotleja majanduslikku seisundit hinnates taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. Riigi õigusabi taotlusele lisatud majandusliku seisundi teatisest nähtub, et avaldaja on hetkel töötu. Tema sissetulekuks on riigilt saadav töötuskindlustushüvitis 532 eurot kuus. Avaldaja lisasissetulekuks on maa rentimisest saadav tulu 600 eurot aastas, s.o 50 eurot kuus. Avaldaja igakuised vältimatud püsikulud eluasemele, toidule, transpordile, sidele, tervishoiule ja lapse koolikohustuse täitmisele on ca 480 eurot kuus. Lisaks on avaldajal laenulepingust tulenev kohustus SEB Pank ees summas 177,01 eurot kuus ja COOP Finants ees 107-137 eurot kuus. Lisaks tuleb avaldajal maksta kindlustusmakseid, sh kodu-, liiklus-, elu- ja pensionikindlustuse makseid, kokku ca 40 euro ulatuses kuus. Avaldajal on pangaarve AS-is SEB Pank, mille rahaliste vahendite jääk 05.02.2017. a seisuga oli 628,51 eurot. Registreeritava varana kuulub avaldajale 1/2 osa xxxxx kinnistust, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, ja 1⁄2 osa xxx kinnistust, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxaldaja teatel on xxxxx talu kinnistu avaldaja elukoht ja see on keskmises seisukorras. xxx talu kinnistu on aga halvas seisukorras. Lisaks kuulub avaldajale 3 sõidukit: Traktor MTZ 82, nr 01-9EK, väärtusega ca 5000 eurot, traktor MTZ 82 58-54EM, väärtusega ca 2000 eurot, ja järelhaagis 2PTS4 2004ER, väärtusega ca 500 eurot. Eeltoodud andmetest nähtub, et suurem osa avaldaja sissetulekust kulub igakuiste vältimatute püsikulude katmiseks. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et avaldajal on kaks alaealist last Kxxxxxx Sxxx ja Kxxxx Sxxx, keda avaldaja on seaduse alusel kohustatud üleval pidama. Lisaks on avaldajal krediidilepingutest tulenevad kohustused kahe võlausaldaja ees, samuti kindlustuslepingutest tulenevad igakuised kohustused. Arvestades

avaldaja sissetuleku suurust, võib järeldada, et pärast kõigi kohustuste täitmist ei jää avaldajale vabu rahalisi vahendeid. Samas kuulub avaldajale maatulundusmaa kinnistu osa ja sõidukite näol vara, mis ei ole avaldaja või tema perekonnaliikmete igapäevakasutuseks vältimatult vajalik ning mida on võimalik müüa. Kohus leiab, et arvestades avaldaja majanduslikku seisundit võib järeldada, et avaldaja ei suuda tasuda asjatundliku õigusabi eest täies ulatuses ja ühe korraga ning seega esineb RÕS § 6 lg 1 järgi alus riigi õigusabi saamiseks. Kohus ei tuvastanud RÕS §-s 7 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid. Arvestades aga, et avaldajal on olemas vara, mida ta igapäevakasutuseks ei vaja ja mida on võimalik suuremate raskusteta müüa, puudub kohtu hinnangul alus anda avaldajale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Avaldaja taotleb riigi õigusabi, et panna maksma oma nõue tööandja vastu saamata jäänud töötasu ja hüvitise saamiseks. Kohus hindab esialgselt, et ajakulu riigi õigusabi andmisel kohtumenetlust ettevalmistavatele toimingutele, sh dokumentidega tutvumisele ja nõude formuleerimisele ning koostamisele, võib olla ca 10 tundi. Vastavalt Justiitsministri 26.07.2016. a määrusega nr 16 kehtestatud korrale on isiku esindaja tasu riigi õigusabi osutamise eest tsiviilasja kohtueelses menetluses ja ka kohtumenetluses 20 eurot ühe pooltunni kohta. Korra § 10 kohaselt on kohtueelses menetluses riigi õigusabi tasu piirmääraks 160 eurot, hagita asja kohtumenetluses ettevalmistavate toimingute eest 200 eurot ühes kohtuastmes ning hagimenetluses mitte üle 400 euro ühes kohtuastmes. Seega võib riigi õigusabi tasu suuruseks kohtumenetlust ettevalmistavate toimingute eest hagimenetluses kujuneda kokku kuni 400 eurot, millele lisandub ka käibemaks, kui advokaadibüroo, mille kaudu riigi õigusabi osutatakse, on käibemaksukohuslane. Nimetatud tasule võib lisanduda veel tasu riigi õigusabi osutamise eest tsiviilasja kohtuistungil ja samuti riigi õigusabiga seotud kulud (nt esindaja sõidukulu). Kohus leiab, et arvestades avaldaja majanduslikku seisundit, on ta võimeline kandma prognoositavad riigi õigusabi tasu ja kulud vähemalt pooles ulatuses osamaksetena pikema perioodi jooksul. Eeltoodu alusel määrab kohus avaldajale riigi õigusabi õigusdokumentide koostamiseks ning tema esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus RÕS § 8 p 3 alusel kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud 50 % ulatuses igakuiste võrdsete osamaksetena kuue kuu jooksul pärast riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramist. RÕS § 18 lg 1 alusel nimetab riigi õigusabi osutava advokaadi advokatuur. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.