Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Heino-Vello Pihlak
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-05-21040
Tsiviilasi
Liikluskahju 10 084.81 krooni nõue
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: ERGO Kindlustuse AS, registrikood 10017013, asukoht Narva mnt 59 Tallinn 10152 Kostja: Janno Valdmann, isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxxx xxxx xxxxx
Asja läbivaatamise aeg
Välja mõista Janno Valdmannilt ERGO Kindlustuse kasuks 10 084.80 (kümme tuhat kaheksakümmend neli krooni ja 80 senti) krooni liikluskahju katteks. Kohtukulude jaotus Välja mõista Janno Valdmannilt kohtukuluna riigilõiv 1000 (üks tuhat) krooni (Rahandusministeeriumi 10220034796011, viitenumber 2900072369) ja asja läbivaatamiskulu 20.50 (kakskümmend kr ja 50 s) krooni riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi 102200034800017, viitenumber 2800049696). Anda aega kohtukulude vabatahtlikuks tasumiseks 30 päeva kohtuotsuse kättesaamisest arvates. Selgitada, et juhul kui ettenähtud tähtaja jooksul kohtukulusid vabatahtlikult ei hüvita, tuleb kanda kohtuotsuse täitmisega seotud kulud. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest Pärnu Maakohtule Paide kohtumajas menetluse taastamiseks. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada avaliku teatavakstegemisega (väljaandes Ametlikud Teadaanded), võib kaja esitada otsuse avalikult kättetoimetamisesest alates 28 päeva jooksul. Kaja esitamisel tuleb põhistada hagile vastamata ja sellest teatamata jätmist ning lisada kõik asja ettevalmistamise
lõpuleviimiseks vajalik. Tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale kaja ei esitata. Hagi nõue ja asjaolud 12.06.2005.a toimus Tallinnas Vana-Posti tänaval liiklusõnnetus, mille põhjustas kostja, juhtides sõidukit Chrysler registrimärgiga xxx xxx. Politseiasutuse otsuse alusel väärteoasjas lahkus kostja liiklusõnnetuse toimumise kohalt. Hageja kui kindlustusandja poolt oli sõlmitud liikluskindlustuse leping kostja sõidukile ja selle alusel on hageja teostanud kannatanule väljamakse 8769.40 krooni, millele lisandub kahju käsitlemise kulu 1315.41 krooni. Kostja vabatahtlikult ei asunud kahju hüvitama. Toetudes liikluskindlustuse seadusele (LkindlS) § 48 lg 2 p-le 7 ning TsMS §-le 60 esitas hageja taotluse välja mõista kahju summa kostjalt ja kohtukulud jätta kostja kanda. Menetluse käik Kostjale on hagimaterjalid ja eelmenetlusteade väljastatud hagiavalduses antud aadressil, millised on kostjale allkirja vastu kätte antud. Kostjale anti võimalus kirjalikuks vastamiseks detsembris 2005.a. Kostja kirjalikku vastust ei esitanud ega ole seda teinud senini, kättesaamisest kuu aja jooksul, veel ei ole teatanud ka esinevatest mõjuvatest takistustest tagaseljaotsuse tegemise ajani. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest. Tsiviilmenetluse seadustiku (TsMS), mis kehtis 2006.aastani, §-i 168 lg 1 p 1 kohaselt võis kohus oma algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhjendatud alusel, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole seda teinud. Uue kehtima hakanud TsMS §-i 407 lg 1 kohaselt on see põhimõte jäänud samaks. Kohus võib omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib 3. lõike kohaselt 1. lõikes nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Tuginedes dokumentaalsetele tõenditele leiab kohus, et hagi on seaduslik ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS §-le 444 lg 1 põhjendavas osa märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Sõiduki ülevaatuse akti ja fotodega tehniliste vigastuste kohta, liikluskahju nõudega, kindlustusjuhtumi tunnistamise ja kahju hüvitamise otsusega, väärteoasja otsusega, liikluskahju väljamaksu otsusega, arvega nr 1890, hinnapakkumise kalkulatsiooniga ja pretensiooniga kostjale on tõendatud, et 12.06.2005.a põhjustas kostja liiklusõnnetuse ja kahju, milles sai kannatada teisele juhile kuuluv sõiduk Opel Omega Caravan. Kannatanule hüvitas hageja oma otsusega liikluskahju 18.07.2005.a summas 8769.40 krooni. Liikluskindlustuse seaduse § 48 lg 2 p 7 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja või omaniku vastu, kui sõidukit juhtinud isik lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt õigusakte rikkudes. Kostja lahkumist tõendab väärteoasi nr 2314,05,018706 ja politseiasutuse 12.07.2005.a otsus, karistamine liiklusõnnetusest teatamata jätmise eest, teatamine oli politseile kohustuslik. Otsuses on selgelt märgitud, et kostja lahkus sündmuskohalt politseid juhtunust teatamata ning tunnistab oma süüd. Lisaks on teda karistatud veel teiste liikluseeskirjade ja -seaduse sätete
rikkumise eest. Liikluskindlustuse seaduse § 48 lg 3 sätestab, et regressiõigusega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulud. Nii on seaduslik ka käsitluskulude nõue. Esitatud kulusumma 1315.41 krooni on põhjendatud. Hageja on kostjale esitanud pretensiooni 12.08.2005, millele kostja ei ole reageerinud ega ka tasunud. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kindlustushüvitis 8769.40 krooni ja käsitluskulud 1315.41 krooni, s.o kokku summas 10 084.81 krooni. Kohtukulud tuleb jätta kostja kanda. Uue TSMS ja täitevmenetluse seaduse rakendusseaduse § 3 järgi lahendatakse menetluskulud senini kehtinud korras. TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kuna hageja on riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 4 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest riigituludesse, tuleb riigilõiv hagi rahuldatud osalt (10084.81 kr) välja mõista kostjalt (RLS § 37 lg 1 ja Lisa 2) summas 1000 krooni. Tsiviilasja menetlemisel tegi kohus riigivahendite arvelt kulutusi hagimaterjali kättetoimetamiseks 20.50 krooni. Nimetatud kulutus on käsitletav asja läbivaatamiskuluna, milline tuleb riigituludesse sisse nõuda. Otsuse tegemisel juhindub kohus LkindlS §-st 48 lg 2 p 4 ja lg 3; TsMS §-dest 143 p 4; 162 lg 1; 173 lg 1; 178 lg 1; 317; 407 lg 1, 3; 415; 416 lg 1, 2; 438; 442 lg 1-6, 8; 444 lg 1; 453 lg 2, 456 lg 3; 461 lg 2.
Heino-Vello Pihlak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.