2-05-13731
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. jaanuar 2006 Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasja number
2-05-13731, endine number 2-1223/05
Tsiviilasi
AS If Eesti Kindlustus hagi X väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
- hageja AS If Eesti Kindlustus, rk 10100168, asukoht Pronksi 19, 10124 Tallinn; - hageja esindaja Paul Paas, postiaadress pk 180, 41502 Jõhvi; - kostja X ,
Kohtuistungi toimumise aeg
10. jaanuar 2006.a
Protokollija
istungisekretär Tiia Lepp
vastu 37 242.19 krooni
Hagi rahuldada. Välja mõista X ilt If Eesti Kindlustus AS-i kasuks 37 242 (kolmkümmend seitse tuhat kakssada nelikümmend kaks) krooni 19 senti. Välja mõista X ilt riigilõiv 2800 (kaks tuhat kaheksasada) krooni riigituludesse. Vabatahtlikuks tasumiseks võib kohustatud isik riigituludesse nõutava riigilõivu tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve puhul 2900072699, esitades tasumist tõendava dokumendi Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kantseleisse.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Avalikult kättetoimetatuks loetakse kohtuotsus 20 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevast. Sellest päevast hakkab kulgema selle isiku jaoks, kellele kohtuotsus toimetati avalikult kätte,
apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg.
16.09.1997 toimus Tartus Kalevi ja Aida tänava ristmikul liiklusõnnetus, milles on tunnistatud süüdlaseks X , kes juhtis sõidukit ZIZ133 reg märgiga 038TBN ja põrkas kokku sõidukiga Fiat Ducato reg märgiga 222TBC, tekitades varalise kahju. Liiklusõnnetuse hetkel puudus kostjal vastava kategooria sõiduki juhtimise õigus. Kostja tsiviilvastutus oli kindlustaud KAS-s Kalju, kes hüvitas kannatanule 23 874.15 krooni. Käsitluskulude suurus on 3581.10 krooni. 06.04.1998 esitas hageja kostjale pretensiooni summas 27 455.25 krooni. Kostja ei ole hageja nõuet käesoleva ajani rahuldanud. Hageja on seisukohal, et kostja on viivituses alates 01.05.1998 ning on arvutanud kuni hagi esitamiseni kohtusse viivist summas 9786.94 krooni.
Hageja nõue koosneb väljamakstud hüvisest 23 874.15 krooni, käsitluskuludest 3581.10 krooni ja viivistest summas 9786.94 krooni. Hageja nõuab kostjalt kokku 37 242.19 krooni hüvitamist regressi korras, sest haldusõigusrikkumise asja otsuse kohaselt juhtis kostja sõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust.
Kostja ei ole vastuväiteid hagiavaldusele esitanud, kuigi kostja registrisse kantud elukohas on hagimaterjalid 05.10.2005 õetütrele üle antud. Kostja ei ole teatanud ka oma uut elukohta, mistõttu 30.12.2005 kostja kohtule teadaolevasse elukohta kohtu kordnikuga kohale toimetatud kohtukutse on kostjale kätte toimetatud seni kehtinud TsMS § 31 lg 2 kohaselt. Kostja ei ole ilmunud kohtuistungile, mitteilmumise mõjuvast põhjusest kohut teavitanud ei ole.
Kohtuistungile ei ole ilmunud hageja esindajat ja kostjat. Hageja esindaja on kirjalikus avalduses taotlenud asja lahendamist poolte kohalolekuta. TsMS § 408 kohaselt kui kumbki pool ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus lahendada asja sisuliselt, jätta hagi läbivaatamata, menetluse peatada või lükata asja arutamine edasi. Kohus on seisukohal, et kohus võib käesolevas asjas lahendada hagi sisuliselt. Kostja uuesti kohtusse kutsumine suurendab põhjendamatult kohtukulusid. Hageja esindaja on teavitanud kohut istungile mitteilmumistest, mistõttu kohus ei pea võimalikuks jätta hagi läbi vaatamata. Puudub ka igasugune alus menetluse peatamiseks. Kohus, uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi kuulub terves ulatuses rahuldamisele. Hageja on esitanud nõude liiklusõnnetuse põhjustaja vastu alusel, et kostja juhtis sõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Hageja tõendab oma nõuet otsusega haldusõigusrikkumise asjas, mille kohaselt X juhtis 16.09.1997 sõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Ta ei andnud eesõigusmärkide kohaselt ristmikul teed ristuval teel liikuvale juhile, mistõttu toimus avarii ja tekkis varaline kahju. Kahjusumma suurus on tõendatud autoekspert E. Tombergi aktiga kannatanu sõiduki vigastuste ulatuse kohta, AS Entar Auto arvega summas 23 874.15 krooni, KAS Kalju otsusega liikluskahju väljamaksmise kohta summas 23 874.15 krooni ja käsitluskulude kohta summas 3581 krooni.
LKS (liiklusõnnetuse toimumise ajal kehtinud redaktsioonis) § 38 lg 2 punkt 3 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada regressinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõiduki valdaja juhtis sõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Regressinõue hõlmab nii kannatanule hüvitatud kahju kui ka kindlustusandja kulutusi seoses kahju hüvitamisega, sh käsitluskulusid. Hageja on saatnud kostjale neli pretensiooni-regressinõuet (tl-d 22, 23, 24 ja 25). Hageja on seisukohal, et esimeses pretensioonis antud kahju hüvitamise tähtajast – 1. maist 1998 – arvates on kostja olnud viivituses. Kohus on seisukohal, et hageja nõue viivise väljamõistmiseks on seaduslik ja põhjendatud. Tsiviilkoodeks § 231 sätestab viivise määraks, kui seaduse või lepinguga ei ole määratud teisti, 3 % aastas viivitatud summalt. Hageja on viivist kuni 30. juunini 2002 arvestanud 1522 päeva eest 2.26 krooni päevas kokku 3439.72 krooni. Perioodil 01.07.2002 kuni 30.04.2004 oli viivise määr Võlaõigusseaduse § 113 ja VÕS RakS § 14 kohaselt 7 % viivitatud summalt aastas. Hageja on selle perioodi eest arvutanud viivist 670 päeva eest, 5.27 krooni päevas, summas 3530.90 krooni. Alates 01.05.2004 kuni 20.06.2005 on viivise määr VÕS § 113 kohaselt 9 % aastas, st 416 päeva eest, 6.77 krooni päevas summas 2816.32 krooni. Võlasumma, millelt viivis on arvutatud, on kogu aeg olnud 27 455.25 krooni, sest kostja ei ole kahju hüvitama hakanud. Kohus on seisukohal, et hageja kogu nõue 37 242.19 krooni väljamõistmiseks on tõendatud ja tugineb seadusele. Hagi kuulub rahuldamisele terves ulatuses. Hageja õigusjärglus on tõendatud äriregistri kannetega, mille kohaselt KAS Kalju ühines Eesti Varakindlustuse AS-ga ja kõik KAS Kalju õigused ja kohustused läksid üle Eesti Varakindlustuse AS-le. Nimetatud aktsiaselts ühendati AS-ga Sampo Eesti Varakindlustus, mille ärinimi muudeti ärinimeks AS If Eesti Varakindlustus. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kohaldatakse seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja oli vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Riigilõiv hagihinnalt kuni 40 000 krooni on 2800 krooni. X tuleb 2800 krooni välja mõista riigituludesse.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.