Võlaõigus › Kompromissilepingud

Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

SA Archimedes esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi Newstart MTÜ vastu 959,47 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 8. mail 2012. a rahastamislepingu nr XXX, mille alusel tuli hagejal eraldada kostjale toetust kogusummas 3972,40 eurot. Kostja kohustus toetuse saajana omakorda tagama rahastamislepingu aluseks oleva projekti elluviimise vastavalt lepingus ja selle lisades sätestatud tingimustel. Hageja kandis kostjale ettemaksuna toetust üle summas, mis ületas kostja poolt esitatud lõpp- ja finantsaruandes aktsepteeritud lõplikult väljakujunenud toetussummat. Hageja on kostjale enam maksnud 959,47 eurot. Pärast korduvaid meeldetuletusi ja läbirääkimis sõlmisid hageja ja kostja 6. märtsil 2015. a kompromissilepingu, mille alusel kohustus kostja igakuiste osamaksetena tagastama hagejale alusetult saadud stipendiumi kokku summas 959,47 eurot. Kostja ei ole täitnud kompromissilepinguga võetud kohustusi. Kostjale on saadetud mitmeid meeldetuletusi rahasumma vabatahtlikuks tagastamiseks, ent kostja ei ole kuni hagi esitamise päevani kompromissilepingu täitmisega algust teinud. Kostja esitas 20. veebruaril 2017. a Tartu Maakohtule kirjaliku avalduse, milles võttis hagi õigeks. Kostja palub jaotada menetluskulud poolte vahel.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on kohtule esitatud avalduses hagi õigeks võtnud. Kohus ei näe põhjuseid hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest keeldumiseks. TsMS § 440 lg 3 sätestab, et kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kuna kostja on võtnud hagi õigeks eelmenetluses, lahendab kohus asja kirjalikus menetluses ja võtab kohtule esitatud avalduse toimikusse. Kohus rahuldab eeltoodust tulenevalt hagi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 959 eurot ja 47 senti. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kostja on hagi kohe õigeks võtnud. Samas nähtub asja materjalidest, et kostja ei ole võla tasumise tähtaja pikendamiseks sõlmitud kompromisslepingule ega korduvatele meeldetuletustele vaatamata hagejale võlga tasunud. Kostja on seega oma käitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks. Menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 6 alusel jätta seetõttu kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 175 eurot. Hageja 22. veebruari 2017. a menetluskulude nimekirja kohaselt ei ole hagejal täiendavaid menetluskulusid tekkinud. Hageja menetluskulud kokku käesolevas asjas on seega 175 eurot. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu 175 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.