Tsiviilasi nr 2-00-67
Tsiviilasja number Kohus
2-00-67 Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Tiit Kollom, kohtu liikmed Gaida Kivinurm ja Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.01.2006 Tallinnas
Tsiviilasi
E. V. A/Ü F. hagi AS S. (likvideerimisel) vastu kollektiivlepingu täitmisele kohustamiseks ja 25 975 krooni 95 sendi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Linnakohtu 09.05.2002 otsus tsiviilasjas nr 2/5/231-6251/00
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
E. V. A/Ü F. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
03.01.2006
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellandi esindajad I. D., L. K. ja advokaat A. L.
Tallinna Linnakohtu 09.05.2002 otsus tühistada ja teha uus otsus hagi rahuldamiseks. Välja mõista AS-lt S. (likvideerimisel) kakskümmend viis tuhat üheksasada seiteskümmend viis (25 975) krooni ja 95 senti kahju hüvitamiseks ja kümme tuhat ükssada kuuskümmend üks (10160) krooni kohtukulu E. V. A/Ü F. kasuks. Kohustada AS-i S. (likvideerimisel) täitma 10.01.1994 sõlmitud kollektiivlepingut. Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud
Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 19.01.1994 Kesklinna Sadama ja sama sadama ametiühingukomitee vahel kollektiivleping, mille alusel tööandja kohustus muuhulgas töötajate palgast kinni pidama ning ametiühingule üle kandma ametiühingu liikmemaksud. Kollektiivleping kehtib kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni. 01.04.1997 anti Kesklinna Sadama varad tervikvarana üle kostjale. AS S. moodustati Kesklinna Sadama territooriumil opereerimiseks ning Kesklinna Sadama vara baasil. Töötajad läksid kostjale üle töölepingu seaduse (TLS) § 6 alusel. Vastavalt kollektiivlepingu seaduse (KLS) § 11 lg-le 4 ja pooltevahelisele kokkuleppele jäi AS S. suhtes kehtima Kesklinna Sadama ja ametiühingukomitee vahel sõlmitud kollektiivleping. Mittetulundusühingute seaduse § 33 ja § 99 jõustumisest tulenevalt tegutseb endine Kesklinna Sadama ametiühingukomitee alates 18.02.1999 T. S.a ametiühinguna, hageja osakonnana. Kostja tunnustas kuni 31.12.1999 ülalnimetatud kollektiivlepingut ja täitis lepingu p-s 12.1.4 sätestatud kohustust. 21.01.2000 teatas kostja, et lõpetab alates 01.01.2000 ametiühingu liikmemaksude kinnipidamise ja ülekandmise. Kostja põhjendas kohustuse mittetäitmist AS T. S. ja hageja vahel 18.06.1998 sõlmitud kollektiivlepingu p-ga 13.3, mille kohaselt endised kollektiivlepingud poolte vahel kaotavad kehtivuse. Viide sellele kollektiivlepingule on kohatu, kuna kostja eraldus T. S.a koosseisust enne nimetatud lepingu sõlmimist. Seega ei saanud T. S. enam sõlmida, lõpetada ega muuta kostja kehtivaid lepinguid. Kui kostja suhtes kehtib kollektiivleping, siis saab ta seda lõpetada või muuta ainult ise, kui lepingu teine pool sellega nõustub. Kostja on rikkunud KLS § 11 lg 4, TsK § 173 lg 1 ja § 174 nõudeid. Kuna AS S. ja T. S.a ametiühing ei ole sõlminud uut kollektiivlepingut, peab tööandja täitma kollektiivlepingu tingimusi ka siis, kui leping ei kehti. KLS § 11 lg-st 3 tulenevalt kehtib kollektiivleping AS-s S. senini. Ametiühingu liikmemaksude ülekandmise kohustuse täitmata jätmisega on kostja 01.01.2000 kuni 31.12.2000 tekitanud hagejale varalist kahju saamata jäänud tuluna 25 975,95 krooni. Kahju ulatus sõltub ametiühinguliikmete arvust ja palgast. Palgaseaduse § 8 lg 3 sätestab palgasaladuse põhimõtte. Kostja töötajad kardavad oma palku avaldada, kuna ametiühingu kohtuasjas toetamine võib ohustada nende töösuhet. Hageja arvestas kahju, lähtudes talle teadaolevatest palgaandmetest ja Eesti Vabariigi keskmisest palgast nende ametiühinguliikmete osas, kelle palka ta ei tea. Hageja palus kohustada kostjat täitma 19.01.1994 Kesklinna Sadama administratsiooni ja töötajate vahel sõlmitud kollektiivlepingu tingimusi ning nõuda kostjalt hageja kasuks välja kohustuse täitmata jätmisega tekitatud kahju 25 975,95 krooni. Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja ei tunnista 19.01.1994 kollektiivlepingu kehtivust, kuna KLS § 2 lg 1 kohaselt on kollektiivleping vabatahtlik kokkulepe. Sellist kokkulepet kostja hagejaga sõlminud ei ole. AS T. S. ja E. V. A/Ü F.i vahel 18.06.1998 sõlmitud kollektiivlepingu p 13.3 alusel kaotas 1994. aasta kollektiivleping kehtivuse seoses uue kollektiivlepingu sõlmimisega. Hageja ise on uuele kollektiivlepingule alla kirjutanud, tegutsedes T. S.a ametiühingu liikmete huvides, kuhu hageja väidete kohaselt kuuluvad ka AS-s S. töötavad isikud. Hageja on ise aktsepteerinud, et 1994. aasta kollektiivleping enam ei kehti. Töötajate üleminek 01.04.1997 hageja juurde toimus AS-st T. S., mitte aga Kesklinna Sadamast. Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Ükski õigusakt ei kohusta kostjat koguma hageja kui mittetulundusühingu liikmemaksu. Sellise sätte lülitamine kollektiivlepingutesse on ebaseaduslik. Kostja ei saanud rikkuda kollektiivlepingut, mida ta hagejaga sõlminud ei ole. Hagisumma on hageja poolt tõendamata. 30.12.1996 moodustatud AS S. on eraõiguslik juriidiline isik ega ole T. S.a struktuuriüksus. Tema suhted T. S.aga 2(6)
rajanevad lepingulistel alustel. Töötajate üleminek vormistati TLS § 6 alusel seoses reorganiseerimisega. Ametiühingu liikmemaksude osas on võlaõiguslik suhe hageja ja tema liikmete vahel, mitte hageja ja kostja vahel. Linnakohtu otsus Tallinna Linnakohus jättis hagi 09.05.2002 otsusega rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt nähtub AS S. asutamisotsuse väljavõttest, et AS St. asutas 12.12.1996 otsusega AS S. ning et uue äriühingu sissemakse toimus rahas. Seega leidis tõendamist kostja väide, et AS S. põhineb erakapitalil, ning lükati ümber hageja väide, et AS S. eraldus AS-st T. S. või moodustati AS T. S. poolt endise Kesklinna Sadama varade baasil. Arvestades eeltoodut on ilmne, et 19.01.1994 kollektiivleping ei ole sõlmitud käesoleva tsiviilasja poolte vahel. Kostja ega hageja ei eitanud, et kostja kasutab rendilepingu alusel AS T. S. ehk endise Kesklinna Sadama varasid. Seega leidis tõendamist, et varade kasutamise näol on tegemist AS T. S. ja AS S. vahelise lepingulise suhtega. Vabatahtlikust kokkuleppest tulenevad kohustused tööandja ja ametiühingu vahel ei ole selliseks tegevuseks, mis on olemuselt määratud ettevõtte tegevuseks. Õige ei ole hageja väide, et vaidlusalune kollektiivleping koos sellest tulenevate õiguste ja kohustustega läks üle AS-le S. seoses rendiga. Kostja puhul ei ole seega tegemist Kesklinna Sadama ega AS T. S. õigusjärglasega vaidlusaluse kollektiivlepingu osas. Asjaolu, et vastavalt kokkuleppele võttis kostja AS T. S. Kesklinna Sadama töötajad üle ning et kooskõlas TLS §-ga 6 loeti uueks tööandjaks AS S., ei tähenda, et kostjale laieneks 19.01.1994 kollektiivleping. Kostja on iseseisev äriühing, kellel puudub seos AS-ga T. S. organisatoorselt ning kostja on üksnes AS T. S. varade rentnik. Kostja alluvusse ei ole tulnud hageja poolt väidetud vara ja seetõttu ei laiene kostjale KLS § 11 lg-s 4 sätestatu. Seega ei ole kostjal kohustust täita vaidlusaluse kollektiivlepingu p 12.1.4 nõudeid. Asjaolu, et kostja on töötajate liikmemakse kandnud hageja arvele, ei tähenda iseenesest, et poolte vahel kehtib vaidlusalune leping. Kuivõrd kostjal puudub kohustus lepingu p 12.1.4 täitmiseks, siis ei ole kostja õigusvastaselt käitunud, mistõttu hageja nõue saamata jäänud liikmemaksude kogusummas 25 975,95 krooni saamiseks ei ole põhjendatud. Linnakohus nõustus kostja seisukohaga, et 19.01.1994 leping on muutunud kehtetuks seoses hageja ja AS T. S. vahel 18.06.1998 uue lepingu sõlmimisega. Samas ei oma nimetatud asjaolu vaidluse lahendamisel tähtsust.
Apellatsioonkaebus Hageja palub Tallinna Linnakohtu 09.05.2002 otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta kohtukulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohtuotsus ebaseaduslik materiaalõigusnormi väära kohaldamise tõttu. Töösuhetest tulenevad õigused ja kohustused lähevad ettevõtte ülemineku puhul uuele tööandjale üle imperatiivselt, sõltumata sellest, milline oli pooltevaheline kokkulepe. Kohtupraktika on töölepingute ülemineku osas asunud seisukohale, et TLS § 6 kohaldatakse nii äriühingute kui ka ettevõtete ülemineku korral. Töölepingud lähevad üle mitte ainult omandi, vaid ka 3(6)
valduse ülemineku puhul. Vajalik on tõendada vaid ettevõtte või selle osa üleminekut. AS T. S. Kesklinna sadamas asuvate laadimisseadmete ja ladude rendileandmine kostjale on tõendatud tööraamatu väljavõttega. Ka linnakohus asus otsuses seisukohale, et ettevõtte üleminek leidis aset. Kui ettevõtte üleminek on toimunud, siis tuleb kohaldada TLS § 6, tulenevalt seaduse mõttest: ettevõtte reorganiseerimine ei ole ainult ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine, vaid ka ettevõtte kui majandusüksuse või selle osa üleminek äriseadustiku tähenduses. Kuid erinevalt äriseadustikust lähevad õigused ja kohustused üle sõltumata poolte kokkuleppe sisust ka siis, kui rendilepingus seda eraldi ei käsitletud. Linnakohus on vääralt tõlgendanud KLS § 2 lg 1. Kollektiivlepingu vabatahtlikkus ei tähenda seda, et selle täitmine pole kohustuslik. Täitmise kohustuslikkus tuleneb KLS §-st 11. AS S. pidi T. S. seadmete rendile võtmisel olema teadlik, et tegemist on ettevõtte üleminekuga, millega kaasneb töölepingute ja kollektiivlepingu ülevõtmine. Rendilepingu sõlmimine on vabatahtlik, järelikult kostja nõustus ka kollektiivlepingust tulenevate kohustuste ülevõtmisega. Kohustuste mittetäitmisega saamata jäänud tulu väljamõistmine tuleneb TsK §-st 222, mida kohus peab rakendama. Kollektiivlepingu lõppemiseks oli vajalik hageja nõusolek. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Apellandi kohtukulud palub vastustaja jätta apellandi enda kanda. Ringkonnakohtu istung Istungil palusid apellandi esindajad kaebuse rahuldada. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et linnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormide ebaõige kohaldamise tõttu ja asjas on võimalik teha uus otsus hagi rahuldamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Kolleegium leiab, et ekslik on linnakohtu seisukoht, mille kohaselt AS S. ei olnud
4(6)
AS S. töötajad olid 1994. a kollektiivlepingu sõlmimise ajal kesklinna sadama töötajad ning hageja ja AS S. ei ole uut kollektiivlepingut sõlminud. KLS § 11 lg 4 kohaselt ei lõpeta ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni reorganiseerimine, alluvuse, omaniku või omandivormi muutumine kollektiivlepingu kehtivust. Ettevõtte valduse üleandmine on võrdsustatav ettevõtte alluvuse muutumisega KLS § 11 lg 4 tähenduses. Nii TLS § 6 kui KLS § 11 lg 4 eesmärgiks on kaitsta töötajaid, kui nende töö ei lõpe, kuid majandustegevus läheb üle teisele juriidilisele isikule. Linnakohtu otsuse järgi ei vaidle pooled selle üle, et AS S. kasutab endise kesklinna sadama vara rendilepingu alusel. Seega läks ettevõte kostjale üle rendilepingu alusel. Pooled ei vaidle töötajate ülemineku üle. AS S. on tunnistanud TLS § 6 kehtivusala laienemist ettevõtte üleminekule, kuid ei soovi tunnistada täpselt sama sisuga KLS § 11 lg 4 kehtivusala laienemist ettevõtte üleminekule. Kolleegium leiab, et selline valikuline ja tööandja huvidest lähtuv seaduste tõlgendamine ei vasta nimetatud sätetes väljendatud eesmärgile kaitsta töötajate huve. Pärast töölepingute üleminekut võivad töötajad kollektiivlepingu täitmist nõuda üksnes töölepingud ülevõtnud äriühingult. See tagab töötajate õiguste kaitse juhul, kui töö sisu ei muutu, kuid majandustegevus läheb üle teisele juriidilisele isikule. Kolleegium leiab, et ametiühingu liikmemaksu kinnipidamise ja ülekandmise küsimust on võimalik kollektiivlepingus reguleerida. Selline kokkulepe on töötajate huvides, kellele on niimoodi tagatud lihtne võimalus täita oma kohustus ametiühingu ees tööandja tegevuse abil. Kollektiivlepingu p 12.1.4 järgi pidi tööandja kandma ametiühingu liikmemaksud töötajate avalduse alusel üle ametiühingu arveldusarvele. See tähendab, et liikmemaksude tasumise kohustus oli küll töötajatel, kuid tasu maksmise korra järgimise eest vastutas tööandja. Kolleegium ei nõustu linnakohtu seisukohaga, et vabatahtlikust kokkuleppest tulenevad kohustused tööandja ja ametiühingu vahel ei ole selliseks tegevuseks, mis on olemuselt määratud ettevõtte tegevuseks. Kolleegium leiab, et ettevõtte tegevuseks määratud kohustuse all tuleb mõista kohustusi, mis on seotud ettevõtte tegevusega. Kollektiivlepingust tulenevate kohustuste täitmine on vaieldamatult seotud ettevõtte tegevusega. Hageja on oma nõude rajanud sellele, et 1994. a kollektiivlepingu p 12.1.4 täitmata jätmisega on temale tekitatud kahju. KLS § 16 kohaselt kannab kollektiivlepingus ettenähtud kohustuste mittetäitmisel süüdi olev pool vastutust seaduses ja kollektiivlepingus ettenähtud korras. Kui kollektiivleping ei näe ette kohustust rikkunud poole vastutust, siis tuleb lähtuda seadusest. Hageja nõuab TsK § 222 alusel 2000. aasta eest kostja ametiühinguliikmetest töötajate palgast ametiühingu liikmemaksu kinnipidamata jätmisega tekitatud 25 975 krooni 95 sendi suuruse kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise üldpõhimõtetest lähtudes tuleb kahju kandnud isik asetada olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks rikutud. Kolleegium leiab, et hageja on tõendanud iga ametiühinguliikmest töötaja osas liikmemaksu kinnipidamise avalduse olemasolu vastavate avalduste koopiatega (linnakohtu toimiku lk.61 kuni 96). Samuti on ta tõendanud kahju arvestuse ja suuruse õigsuse ehk kahju olemasolu (linnakohtu toimiku lk. 150 kuni 161). Kostja nimetatud tõendite ja kahju arvestuse kummutamiseks omalt poolt tõendid esitanud ei ole.
5(6)
Seega loeb kolleegium kahju olemasolu ja suuruse tõendatuks ja TsK § 222 kohaselt hüvitamisele kuuluvaks. Kuivõrd sõlmitud kollektiivlepingu järgimine oli kostjale kohustuslik, siis tuleb TsK §-de 173 lg.1 ja 174 alusel rahuldada ka hageja nõue kostja kohustamiseks järgima 19.01.1994 sõlmitud kollektiivlepingut. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS §-de 60 lg.1 ja 61 alusel tuleb haginõuete rahuldamisel kostjalt hagejale välja mõista hageja riigilõivukulu 4260 kr. ja 5900 kr. õigusabikulu, kokku kohtukulu 10 160 kr.
Tiit Kollom
Ande Tänav
Gaida Kivinurm
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.