Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Egon Konsand, Andra Pärsimägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. jaanuar 2006. a Tartu
Tsiviilasja number
2-05-332
Tsiviilasi
A.L.ja A.M.hagi AS Olerex Vara vastu AS Olerex Vara nõukogu koosoleku 1. veebruari 2005 otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 14.10.2005. a otsus tsiviilasjas nr 2-146/05
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.L.ja A.M. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellandid A. L. ja A.M., esindaja advokaat Urmas Kõrgesaar
esindajad
Vastustaja AS Olerex Vara (registrikood 10694587), esindaja Andres Vutt
Jätta
apellatsioonkaebus
rahuldamata
ja
Tartu
Maakohtu 14.10.2005 otsus muutmata.
Kohtukulude jaotus
Apellatsioonimenetluses
kantud
menetluskulud
jätta
menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest
T. V. ja M. R. esitasid taotlused nõukogu koosoleku kokkukutsumiseks 21.01.2005. Vastavalt ÄS § 321 lg 1 tuleb nõukogu koosolekust teatada ette vähemalt üks päev. Taotluses oli nõukogu kokkukutsumise ajaks märgitud 27.01.2005, mis oli piisav aeg, et nõukogu esimees oleks saanud ka tegelikult selleks ajaks koosoleku kokku kutsuda. Tegemist oli olukorraga, kus kahele nõukogu liikmele sai teatavaks juhataja ebalojaalne tegevus ja sellisel juhul ei ole võimalik otsuse tegemisega viivitada. ÄS § 292 lg 2 toodud aktsionäri hädaõigus koosolek kokku kutsuda laieneb ka nõukogu koosolekutele ning nõukogu liikmed saavad seda õigust kasutada samamoodi aktsionäridega. 14.02.2005 toimunud nõukogu koosolekul teatas nõukogu esimees A. L., et tema arvates ei saa koosolekut läbi viia, kuna selle päevakord oli juba ammendatud 01.02.2005 toimunud koosolekul, lisades, et 01.02.2005 koosoleku otsused on kohtus vaidlustatud ning enne kohtuvaidluse lõppu ei ole võimalik samu küsimusi uuesti arutada. Kuigi A. L. keeldus koosolekul osalemast, otsustasid ülejäänud nõukogu liikmed koosoleku ikkagi läbi viia, ja kuna nõukogu oli olukorras, kus 01.02.2005 toimunud koosolekul olid tehtud otsused sarnastes küsimustes, siis kiideti eraldi otsustega heaks kõik 01.02.2005 otsused.
koosoleku kokkukutsumise kord ei ole nõukogu liikmetele siduv ja nõukogu liikmete tegevus koosoleku kokkukutsumiseks enne nõukogu esimehe poolt määratud koosoleku toimumist ei ole vastuolus äriseadustiku sätestatuga. Asjas ei ole tuvastatud, et AS Olerex Vara juhtimiseks oli vaja erandolukorras eirata ÄS § 321 lg 1 sätestatud koosoleku kokkukutsumise korda. Kohus oleks pidanud kohaldama ka ÄS § 321 lg 5, mis sätestab, et kui nõukogu kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole nõukogu õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui nõukogu koosolekul osalevad kõik nõukogu liikmed. Nõukogu tegevuse korraldamine on vastavalt ÄS § 320 nõukogu esimehe ülesanne, mistõttu ei ole õige tõlgendus, mille järgi iga nõukogu liige võib ilma volituseta asuda nõukogu tööd korraldama. 2) Kohus ei ole hinnanud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning see on viinud asja ebaõige lahendamiseni. Kohus on jätnud objektiivselt hindamata hagiavaldusele lisadena nr 2, 4, 5 ja 6 lisatud tõendid, mis tõendavad muuhulgas seda, et nõukogu liikmed ei põhjendanud oma taotlusi aktsiaseltsi juhatuse ja nõukogu esimehe vabastamiseks, mistõttu nõukogu esimees esitas sellekohase järelepärimise 25.01.2005, millele ta vastust ei saanud. Nõukogu esimees tegi oma tööd ja lootes mõistliku tähtaja jooksul päringule vastust saada, kuulutas koosoleku välja vastavalt ettevõtte igapäevase juhtimise tavapärasele kavale ja oma töögraafiku võimalustele. Seadusest ei tulene nõukogu esimehe kohustus kutsuda nõukogu koosolek kokku kuupäevaliselt sellel päeval, millal nõukogu liikmed seda taotlevad. Kohus ei ole andnud hinnangut hageja A. M.i ütlustele selle kohta, et kinnitust on leidnud nõukogu liikmete ja aktsionäride M. R. ja T. V. soov oma osa ettevõttest võõrandada ja tõenäoliselt seetõttu oli vajalik senise juhatuse asemel panna juhatajaks isik, kes hakkab kiiresti tegelema varade hindamise ja müügiga. A. M. ütluste kohaselt koostasid nõukogu liikmed tõenäoliselt oma koosoleku kokkukutsumise taotluse (tl 16) ja koosoleku kokkukutsumise teate (tl 19) korraga ühel päeval, sest mõlemad on dateeritud 21.01.2005. See ei näita koosolekut kokkukutsunud nõukogu liikmete heauskset käitumist. Samuti on kohus tähelepanuta jätnud hageja seletuse selle kohta, et hagile antud vastuses juhatusele ja nõukogu esimehele tehtud etteheited ei sisaldanud midagi uut nõukogu liikmete jaoks, kõigi kirjeldatud asjaoludega olid T. V. ja M. R. varem kursis, aga kuna nende asjaolude kohta puudusid kirjalikud nõukogu otsused, siis kasutati varem teadaolevaid fakte nüüd uues valguses rünnakuks juhatuse liikme ja nõukogu esimehe vastu. Kohus ei pidanud asjas vajalikuks kostja seaduslike esindajate seletuse ärakuulamist. Kohus ei ole vajalikus ulatuses välja selgitanud poolte seisukohti, seisukohtade põhistust ja tõendatust, ka sellega on kohus eksinud poolte võistlevuse ja kohtu erapooletuse põhimõtte vastu.
ei too ning hädakokkukutsumisõigus on koosoleku kokkukutsumise taotlejatel ka seni olnud. Menetluses ei ole esitatud ühtegi põhjendust, mis takistas nõukogu koosoleku kokkukutsumist taotluses nimetatud ajal. Lisaks ei ole apellandid esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust, millega on nõukogu koosolekute korraldamine nende tegelikke õigusi rikkunud. 2) Kohus ei ole jätnud apellantide viidatud tõendeid hindamata, vaid apellandid soovivad nende tõenditega tõendada õiguslikke asjaolusid. Kas järelepärimise esitamine oli või ei olnud vajalik, ei saa tõusetuda tõendusliku küsimusena, kuna koosoleku kokkukutsumise taotluses oli selgelt väljendatud teave, mis tuleb nõukogu liikmetele koosoleku kokkukutsumisel avalikustada (ÄS § 321 lg 1). Seega saab küsimus olla vaid selles, kas koosoleku kokkukutsumise taotluses oli märgitud koosoleku päevakord, kohus on selle asjaolu tuvastanud, apellandid ei ole antud asjaolu vaidlustanud ning seega oli taotlus igati seaduslik. A. M. viidatud ütluste näol on tegemist A. M. kahtlustega, mis ei vasta tõendi kriteeriumile. Iseenesest ei ole kunagi varjatud fakti, et T. V. ja M. R. soovivad oma osalust võõrandada. Samas ei tähenda see, et aktsionärid peaksid rahulikult pealt vaatama, kuidas aktsiaseltsi suhtes tehakse ebamajanduslikke ja ebalojaalseid otsuseid. Asjasse ei puutu hageja väited selle kohta, nagu oleksid T. V. ja M. R. olnud oma tegevuses pahatahtlikud; need väited on valed, samuti ei ole neid võimalik lugeda tõendiks, kuna väljendavad mitte fakti, vaid hageja seisukohta.
Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Menetlusosalistel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:
A. L., et
Ringkonnakohus leiab, et maakohtu lõppjäreldus, et hagi 01.02.2005 nõukogu koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudes tuleb jätta rahuldamata, on õige. Ringkonnakohus jätab apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Üllar Roostoja
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.