lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-19530/10

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 23.02.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-19530/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
23.02.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1163
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Tartu linn, Pärna tn 2 korteriühistu80149207(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

23. veebruar 2017. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-19530

Hagi ese

Olga Tammeoru hagi korteriühistu Pärnaõis Tartu vastu 2967 euro 60 sendi suuruse põhivõla ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

3313 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

•

Hageja Olga elukoht XXX)

Tammeorg

(isikukood

XXX;

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul (e-post [email protected]) •

Kostja korteriühistu Pärnaõis Tartu (registrikood 80149207; asukoht Pärna 2, 50603) Kostja lepinguline esindaja Tiina Saluste (e-post [email protected])

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Olga Tammeoru hagi korteriühistu Pärnaõis Tartu vastu 2967 euro 60 sendi suuruse põhivõla ja viivise saamiseks.
2.Mõista korteriühistult Pärnaõis Tartu Olga Tammeoru kasuks välja 3074 eurot 60 senti (sh põhivõlg 2967 eurot 60 senti ja viivis 107 eurot) ning alates 31. detsembrist 2015 kuni põhivõla tasumiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhivõlalt.
3.Jätta menetluskulud korteriühistu Pärnaõis Tartu kanda. Mõista korteriühistult Pärnaõis Tartu Olga Tammeoru kasuks välja menetluskulu 1092 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1.Olga Tammeorg (hageja) esitas 30. detsembril 2015 Tartu Maakohtule korteriühistu Pärnaõis Tartu (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 2967 eurot 60 senti, viivise 107 eurot ja viivise põhivõlalt seaduses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Hagi kohaselt kuulub hagejale korteriomand hoones, mille haldamiseks on moodustatud kostja. Ajavahemikus 14–16 märts 2015 ummistus elamu kanalisatsioon, mille tõttu kahjustas reovesi hageja korterit. Hagejal tekkis kahju kokku 2967 eurot 60. Kostjal on kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid. Kostja on jätnud kanalisatsioonitorustiku korrasoleku kontrollimata. Kostja oleks saanud kontrollimisega avarii ja hagejale kahju tekkimise ära hoida. Samuti oleks kostjal olnud võimalus paigutada kanalisatsioonitorudesse tagasilöögiklapid.
2.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja leiab, et kahju ei ole põhjustatud tema tegevusest või tegevusetusest. Kahju põhjustas kanalisatsioonitorustiku ummistus, mitte toru amortiseerumine, purunemine vms. Kostjal ei ole võimalik kontrollida korterite elanike tegevust kanalisatsiooni kasutamisel ega ennetada kanalisatsiooni visatud ebasobivate esemete tõttu tekkinud ummistusi. Tagasilöögiklappide paigaldamist ei saa pidada nii enesestmõistetavaks, et kostja oleks pidanud seda elamu hooldamise raames ilma üldkoosoleku otsuseta tegema.

KOHTU SEISUKOHT

3.Hageja on esitanud kostja vastu hagi kahju hüvitamiseks, mis tekkis tal seoses sellega, et elamu kanalisatsioon ummistus ja kanalisatsioonist üles tulnud reovesi kahjustas hageja korteriomandi sisustust. Hagejale kuuluv korteriomand asub elamus, mille haldamiseks on moodustatud kostja. Kostja kui korteriühistu eesmärk on korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 kohaselt korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine. Korteriühistul on KÜS § 2 lg 1 ja korteriomandiseaduse (KOS) § 15 lg-te 5 ja 6 järgi mh kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid. Korteriühistu vastutuse aluseks saab olla mh tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine. Kirjeldatud olukorras saab nõude aluseks olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 (vt nt Riigikohtu 3. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-14, p 12; 8. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 30 ja 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p-d 47–51). Seega võib kostja vastutada elamu kanalisatsioonitorustiku korrasoleku tagamata jätmisega tekitatud kahju eest KOS § 15 ja VÕS § 115 lg 1 alusel.
4.Kostja on omaks võtnud asjaolu, et elamu kaasomandiosasse kuuluvas kanalisatsioonitorustikus esines ummistus. Kostja ei ole vaielnud vastu ka sellele, et hagejal tekkis seetõttu kahju. Asjaolusid, et ummistuse tagajärjel sattus reovesi hageja 2/4

korteriomandi reaalosasse ja et sellest tulenevalt tekkis kahju, tõendavad ka hageja esitatud fotod ja OÜ Ehitusseire arvamus.

5.Kaasomandi esemeks oleva kanalisatsioonitoru ummistus näitab seda, et kaasomandi ese ei olnud toimivas korras. Sellises olukorras on korteriühistu kohustus välja tuua ja tõendada asjaolud, millest nähtub, et ta on oma korrashoiukohustust täitnud või et kahju tekkimine ei ole põhjuslikus seoses kohustuse rikkumisega. Kostja vastutus võib olla välistatud VÕS § 103 alusel, st juhul, kui kohustuse rikkumine on vabandatav. Vaatamata sellele, et kohus andis kostjale vastavate asjaolude väljatoomiseks ja tõendamiseks tähtaja, ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks regulaarselt tegelenud kanalisatsioonitorustiku hooldamisega või et kohustuse rikkumine oleks mingil muul põhjusel vabandatav. Kostja on välja toonud üksnes selle, et kanalisatsioonisüsteem renoveeriti täielikult 2007. aastal. Sellest ei saa järeldada, et kanalisatsioonitorustik peaks ka 8 aastat hiljem toimima ilma korrapärase hoolduse ja kontrollita. Kostja väide, et toru ummistas kellegi poolt kanalisatsiooni visatud ebasobiv ese, on oletuslik. Selle kohta kostja tõendeid esitanud ei ole ja ta on ka ise väitnud, et talle ei ole täpselt selge, mis esemega tegu oli. Seega ei ole kostja tõendanud enda korrashoiukohustuse täitmist või vastutust välistavaid asjaolusid. Sellest tulenevalt peab kostja VÕS § 115 lg 1 alusel hüvitama oma kohustuse rikkumisega hagejale tekkinud kahju. Kohus märgib, et VÕS § 127 lg-te 2 ja 3 tingimused on täidetud, arvestades seda, et kanalisatsiooni korrashoiu kohustuse täitmise eesmärk on muu hulgas vältida ummistuste tekkimist, ning seda, et kui kanalisatsiooni korrashoiu kohustust ei täideta, on ettenähtav, et võib tekkida ummistus ja selle tulemusena võib reovesi kahjustada kellegi korteriomandit.
6.VÕS § 132 lg 3 kohaselt hõlmab asja kahjustamise korral kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud. Praegusel juhul on parandamise kulude suurus tõendatud OÜ Ehitusseire arvamusega. Kostja ei ole kahju suurusele vastu vaielnud ega esitanud seda ümber lükkavaid tõendeid. Seega tuleb hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 2967 euro 60 sendi suurune kahjuhüvitis.
7.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlausaldaja võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Hagile lisatud avalduse kohaselt palus hageja kostjalt kahju hüvitamist
17.juulil 2015 esitatud avaldusega. Seega võis hageja kostjalt alates sellest ajast viivist nõuda. Hageja on palunud kostjalt välja mõista seadusjärgse viivise kindla summana 164 päeva eest, mis möödusid eelnimetatud kuupäevast hagi esitamiseni ning alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Eeltoodust tulenevalt on hageja viivisenõue nimetatud osas põhjendatud ja tuleb rahuldada.
8.Kohus leiab, et TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, sest hagi rahuldatakse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud esindajakulust 792 eurot. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 300 eurot. Esindaja tunnitasu suurus on 110 eurot, millele lisandub käibemaks ja esindaja ajakulu on 6 tundi. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus esindajakulu välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et nii esindaja tunnihind kui ka ajakulu on arvestades vaidluse sisu ja esitatud menetlusdokumente põhjendatud ja vajalik. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin

3/4

Kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja