lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-2652/2

Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 22.02.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-2652/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
22.02.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
730
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Kohtujurist

Andrea Lega

Määruse tegemise aeg ja koht

22.02.2017.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-2652

Tsiviilasi, avaldaja nõue

Xxxxtaotlus riigi õigusabi saamiseks

Menetlusosalised esindajad Menetlustoiming

ja

nende Taotleja: Xxxx(isikukood xxxx; elukoht Xxxx); riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1.Jätta Xxxxtaotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused
1.Xxxxesitas 17.02.2017.a kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluses märgitud probleemi kirjeldusest nähtub, et taotleja soovib õigusabi oma lapse ainuhooldusõiguse endale saamiseks. Taotlusest võib aru saada, et taotleja soovib õigusabi avalduse esitamiseks ja menetlemiseks kohtus.
2.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud
  • 17.02.20262-25-17136/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.02.20262-25-18034/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.01.20262-25-20625/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.01.20262-25-15740/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20252-25-11281/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.10.20252-25-13192/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
3.Lastekaitse seaduse (LaS) § 21 järgi kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel (edaspidi koos otsuste tegemine) tuleb selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Lapse huvide väljaselgitamiseks tuleb: 1) selgitada välja kõik asjassepuutuvad lapse olukorra ja isikuga seonduvad asjaolud ning muu informatsioon, mis on vajalik, et hinnata otsuse mõju lapse õigustele ja heaolule; 2) selgitada lapsele kavandatava otsuse sisu ja põhjuseid, kuulata laps ära tema vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil ning võtta lähtuvalt lapse vanusest ja arengutasemest tema arvamus arvesse ühe asjaoluna huvide väljaselgitamisel; 3) kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid kogumis hinnates kujundada põhjendatud seisukoht lapse huvide kohta seoses kavandatava otsusega. Kui lapse huvid erinevad lapse arvamusest või muul põhjusel tehakse otsus, mis ei ühti lapse arvamusega,

tuleb selgitada lapsele tema arvamuse arvestamata jätmise põhjuseid. Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 kohaselt kohus teeb kõiki vanema õigusi ja kohustusi käsitlevas peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 2 järgi lahendatakse hagita menetluses vanema õiguste määramine lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmine, ja lapsega suhtlemise korraldamine (hooldusõiguse asjad). Kohus selgitab, et hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et lapse hooldusõiguse kuuluvuse määramisel tuleb välja selgitada asjaolud, millest selgub, kelle hooldusel on laste huvid kõige paremini kaitstud. Seega ei ole tegemist keeruka õigusliku vaidlusega, kus pooled peaksid andma ja esile tooma õiguslikke hinnanguid asjaoludele, vaid avaldaja on lapse emana ise suuteline hindama, kas ta on võimeline oma eluviisidest, tervislikust- ja majanduslikust seisundist ning elukorraldusest tulenevalt võimeline lapse ainuhooldusõigust teostama. Samuti on avaldaja võimeline samad asjaolud lapse isa puudutavas osas esile tooma.

4.TsMS 219 lg 2 p 1 järgi võib perekonnaasjas kohus määrata tsiviilkohtumenetlusteovõimetule isikule teda puudutavas menetluses esindaja, kui see on vajalik tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvide kaitseks. Esindaja tuleb määrata, kui tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvid on oluliselt vastuolus tema seadusliku esindaja huvidega. Seega määrab kohus riigi kulul advokaadi alaealisele lapsele, kelle suhtes hooldusõiguse avaldus on kohtule esitatud. Nimetatu on vajalik, et selgitada paremini välja lapse huvid ja vajadused. Menetlusse kaasatakse eestkosteasutusena ka lapse elukoha järgne eestkosteasutus (nt LOV). Lapse esindaja ja kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks on erapooletult välja selgitada kõik olulised asjaolud ning anda omapoolne hinnang, kelle hooldusel on laste huvid kõige paremini kaitstud. Seega puudub kohtu hinnangul vajadus ühele vanemale täiendava esindaja määramiseks. Lapse olulised huvid ei jää riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmisel kaitseta. Ka ei nähtu asja materjalidest, et riigi õigusabi tuleks anda poolte võrdsuse tagamiseks (RÕS § 7 lg 3), kuna hooldusõiguse avaldust ei ole kohtule veel esitatud ning ei nähtu, et lapse isal oleks lepinguline esindaja. Kuivõrd Xxxxon kohtu hinnangul piisavalt võimeline ise kaitsma oma õigusi, ei ole ta riigi õigusabi saama õigustatud isikuks riigi õigusabi seaduse mõttes. Seega tuleb taotlus jätta rahuldamata.
5.Kui tsiviilasja menetluses selgub siiski õigusabi vajadus (nt vaidluse komplitseeritus), on taotlejal õigus esitada selle tsiviilasja raames kohtule uus põhistatud taotlus riigi õigusabi saamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.09.20252-25-13188/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20252-25-9921/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium