Tööõigus › Muud tööõigusasjad

KOSTJA VASTUVÄITED

Oma kohtule esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. 24.09.2004.a sai kostja teavet kiirabiauto (Dodge 49 ZBU) vigastamise kohta, mis toimus 05.09.2004.a. Kostja tegi kindlaks, et sõiduauto mootoririke tekkis hageja ebaõigete toimingute tagajärjel: tulles tagasi Sillamäe linnast Narva linna pärast patsiendi toimetamist, tekkis Sillamäe linna piirkonnas sõiduauto mootoris esile väike tuksumine, vastavalt õlirõhuanduri näidule oli autojuht kohustatud liikumist peatama. Autojuht V.M. jätkas liikumist Narva linnani, mille tulemusena sai sõiduauto mootor oluliselt vigastada. Sõiduauto Dodge 49 ZBU oli korrast ära, mis halvendas kiirabibrigaadide töötingimusi nii 05.09.2004.a, kui ka sõiduauto remontimise ajal. Kostja arvab, et hageja, liikudes edasi rikkis kiirabi sõiduautoga, rikkus jämedalt oma kohustusi. Suur töökogemuse ning autojuhtimise staaž võimaldasid hagejal hinnata olukorda ning lõpetada liikumist. Ülaltoodu alusel arvab kostja, et hageja on jämedalt rikkunud oma kohustusi kostjale tahtliku kahjumi tekitamise ja tema omandi riknemise kujul, millega jättis täitmata oma töökohustusi, mis on ettenähtud TLS §-s 48 lg 1 p 3, SA Narva Haigla töösisekorraeeskirjade p-s 4.2(2). Hageja väidab, et õlirõhu kontrollilamp läks iseenesest põlema rikkisoleku tõttu ning et hageja oli aasta jooksul palunud automehhaanikut kõrvaldada seda riket. Hagejale jääb arusaamatuks, kust tekkis kahjumi summa ning kus selgitati välja konkreetse remondi teostamise vajadust. Kõik sõiduauto Dodge 49 ZBU parandatud mootori lahtivõtmise ja kokkupanemise tööd teostati OÜ Villiservis meistrikojas Kahjumi summa moodustas 5 795 krooni, mida hagejalt pole sisse nõutud. Kahjumisumma on käskkirjas märkimata. Kostja arvab, et hageja poolt oma ametikohustustesse lohaka suhtumise asjaolu on iseendast tähtis.

Hageja suuliste toimingute tagajärjel oli rikutud kiirabi osakonna sõiduauto, mille tulemusena oli seatud ohtu kiirabibrigaadide operatiivne töökorraldus. Hageja pole nõus sellega, et tema süül olid oluliselt halvenenud kiirabibrigaadide töötingimused. Vastavalt 27.02.2004.a Tervishoiuametiga sõlmitud lepingule peab liinil ööpäevaringselt olema 4 kiirabiautot. SA Narva Haiglal oli 4 kiirabi sõiduautot ning 1 SA Ida-Virumaa Kiirabi omandis olev sõiduauto. SA Ida-Virumaa Kiirabile kuuluva kiirabiauto 25.06.2004.a üürilepingu nr. 109 kehtivus lõppes 11.10.2004.a, kuid hageja süül kostja sõiduauto vigastuse tõttu oli SA Ida-Virumaa Kiirabi sõiduauto üüriaeg pikendatud kuni 31.12.2004.a. Kostja kandis hageja süül lisakulutusi sõiduauto üüritasu kujul. Kostja ei püstita eesmärgiks nõuda kahjum sisse hagejalt. Kostja arvab, et vaatamata TLS ja töösisekorraeeskirjadega ettenähtud normidele tööandja omandit hooletult kohtlev töötaja ei pea töötama SA-s Narva Haigla. Oma avalduses märgib kostja, et ei suutnud saada kätte sõiduauto tehnilise ekspertiisi akti, milles oleks märgitud ära mootoririkke põhjused. Hageja arvab, et mootori remontimise põhjus on loomulik sõiduauto kulum. Kostja arvab, et töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 järgi rakendati oluliste rikkumistega. Hagiavaldusest jääb arusaamatuks, millistest olulistest rikkumistest on juttu ning milles seisnesid töölepingu lõpetamise rikkumised. Kostja hindas hageja suulisi toiminguid, kui hageja poolt oma ametikohustuste jämedat rikkumist (TLS § 103). Oma õigust lõpetada töötajaga töölepingut on kostja realiseerinud täies vastavuses TLS §-ga 86 p 6, § 106: 24.09.2004.a sai kostja teada hageja väärteost; 18.10.2004.a nõudis kostja hagejalt selgitusi; 22.10.2004.a võttis kostja vastu otsuse lõpetada hagejaga töölepingut; töölepingu lõpetamise otsus vastab sooritatud teo raskusele, seejuures hindas kostja hageja vahetu juhi, kiirabi osakonnajuhataja J.Paesi arvamust hageja tööomaduste kohta. Töösuhete lõpetamine hagejaga toimus 09.11.2004.a täielikus vastavuses TLS § 91 sätestatuga. Ülaltoodu alusel arvab kostja, et: on põhjust lugeda hageja toiminguid hageja poolt ametikohustuste jämedaks rikkumiseks; töölepingu lõpetamine hagejaga on teostatud kehtiva seadusandluse rikkumiseta; hageja ei tõestanud kostja poolt TLS § 86 rikkumist. Kostja palub jätta hageja nõudeid rahuldamata.

oma ilma p 6

KOHTU SEISUKOHT

Poolte vahel on vaidlus töölepingu lõpetamise seaduslikkuse üle. Pooled vaidlevad, kas hageja on oma töökohuslusi rikkunud, mis lubaks töölepinguseaduse § 86 p 6 alusel lõpetada töölepingu. Töölepingu seaduse (TLS) § 86 p 6 alusel võib tööandja lõpetada määramata ajaks sõlmitud lepingu töötajapoolsel töökohustuse rikkumisel. TLS § 103 lg 2 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada § 86 punktis 6 ettenähtud alusel tööleping, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. TLS § 103 lg 2 järgi võib tööandja töölepingu lõpetada ka töötaja esmakordse jämeda töökohustuse rikkumise eest. Pooled ei vaidle, et hageja ja kostja vahel 01.02.1993.a. sõlmitud tööleping on lõpetatud 09.11.2004.a. SA Narva Haigla käskkirjaga 22. oktoobrist 2004 nr l01k-2 määrati lõpetada SA Narva Haigla kiiraabiosakonna autojuhi V. M. tööleping 27.10.2004.a. seoses töökohustuste süülise täitmata jätmise eest - töötaja kohustuse mitte tekitada tööandja varale kahju - jäme rikkumine, mis toimus töötaja süül 05.09.2004.a., kui ta sõites mööda Sillamäest, avastades

koputuse mootoris, õli taseme languse vastavalt anduri näidule, kiirabiauto peatamise asemel jätkas sellega sõitmist Narva linna, mille tulemusel kaannats sõiduauto mootor oluliselt. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 2 p 1 alusel on distsiplinaarsüütegu töölepingu seaduse paragrahvides 48 ja 50 nimetatud kohustuse töötajapoolne süüline täitmata jätmine või mitte nõuetekohane täitmine. Hageja on distsiplinaarkaristuse määranud kostjale juhindudes 09.12.2002..a töösisekorraeeskirjade p-st 5.4., 5.5., 5.7jaTLS §-st 86 p 6 ja 48 lg 1 p 3. TLS § 103 lg 2 võimaldab tööandjal lõpetada tööleping esmakordse jämeda töökohustuse rikkumise eest.. Jämedaks töökohustuste rikkumiseks peetakse selliseid töötaja ülesastumisi, millel olid või oleksid võinud olla rasked tagajärjed. Vastavalt SA Narva Haigla töösisekorraeeskirjade p-le 5.4. kohaselt kaasneb töötaja distsiplinaarvastutus tööandja seaduslike korralduste, samuti seadusest, haldusaktides ja töölepingust tulenevate töökohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega töötaja distsiplinaarvastutus. Töösisekorrapunktis 5.5. on loetletud distsiplinaarkaristused ja p. 5.6. kohaselt on töölepingu lõpetamine töötajapoolse kohustuste rikkumise tõttu üldjuhul nõutav, samuti esimese jämeda töökohustuse rikkumise eest kui töötajal on distsiplinaarkaristus, mis pole kustunud. Kohtul tuleb anda hinnang kas hagejale kostja poolt süüks arvatud tegu on distsiplinaarsüütegu töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse kohaselt. Kohtul tuleb anda vastus küsimusele kas kostja eksis mõne talle pandud kohustuse suhtes, ei täitnud seda või ei täitnud nõuetekohaselt või tegi midagi niisugust, millest ta oleks pidanud hoiduma. Riigikohus oma 27. mai 2002.a. otsuses nr 3-2-48-02 on väljendanud seisukohta, et töökohustuste täitmata jätmine või nõuetele mittevastav täitmine (rikkumine formaalses mõttes) iseenesest ei saa olla töötajale distsiplinaarkaristuse määramise aluseks. Töötaja karistamiseks peab tööandja tuvastama töötaja teo sisulist külge iseloomustavad asjaolud, eelkõige töötaja süü. Töötaja üleastumise raskuse määravad töökohustuste rikkumise tagajärjed, tema suhtumine oma käitumisse ja selle tagajärgedesse. Üleastumise toimepanemise asjaoludena tuleb arvestada samuti olukorda, milles see toime pandi. Süü töökohustuste rikkumisel võib esineda tahtluse või ettevaatamatuse vormis. Tahtlusega on tegemist siis, kui töötaja jätab tahtlikult töökohustuse täitmata või ei täida oma kohustusi nõutavalt viisil, soovides või mööndes sellega kaasneva tagajärje saabumist. Ettevaatamatult rikub töötaja töökohustusi juhul, kui ta pidi ette nägema oma teo või tegevusetuse tagajärgi, kuid ei näinud neid ette, ei soovinud nende saabumist või lootis neid kergemeelselt ära hoida. Kui töötaja rikub töökohustust, kuid selle juures ei esine ei tahtlust ega ettevaatamatust, siis pole tegemist ka distsiplinaarsüüteoga. Distsiplinaarkaristuse määramisel peab tööandja töötaja süü kindlaks tegema. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja tahtlikult ei peatanud autot, mis põhjustas kiirabiauto mootori vigastuse. Tunnistaja V.P. ütlustega on tõendatud, et auto mootoris olid mürinad, ja et sellise mootori hääle korral oleks autojuhil mõistlik olnud auto peatada. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et hageja oli teadlik mootori probleemidest juba Sillamäel, aga ikka otsustas sõitu jätkata. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et hageja tahtis oma käitumisega tekitada tööandjale kahju - rikkuda kiirabibrigaadide operatiivset töökorraldust. Samuti ei ole tõendatud, et hageja tegevuse tagajärjel, kusjuures iga hommikul kontrollitakse autojuhtidele antavaid sõidukeid mehhaanikute poolt Kohus leiab et hageja kuuldes auto mootoris mürinat, oleks pidanud auto kinni pidama, kutselise autojuhina oleks hageja pidanud oskama olukorda

hinnata selliselt, et jätkates sõitmist katkise autoga võib see põhjustada suurema kahju mootorile kui esialgne viga. Seega pidi hageja ette nägema, et sellise rikkega edasi sõitest võib auto remont osutuda kulukaks ja venida pikale ning sellest tulenevalt on mõistlik arvata, et kui üks kiirabiauto ei ole töökorras võib see põhjustada kiirabi töös tõrkeid ja põhjustada täiendavalt autode rentimise. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et Õlirõhu signaallamp oligi autol katki, mistõttu tal oli raske olukorda hinnata. Tunnistaja ütlustest nähtub, et sellisest rikkest oleks tunnistaja automehhaanikuna pidanud teadma. Kohus leiab, et töötaja tegevust, kus ta püüdis ise olukorda hinnata, kas sõita autoga edasi või mitte tuleb käsitleda ettevaatamatusena. Kohus leiab et hagejal oleks otstarbeks olnud tõepoolest välja kutsuda spetsialist olukorda hindamaks. Kohus leib, et ei ole Õige hageja väide, et tal ei ole mingeid talle teadaolevaid töökohustusi rikkunud. TLS § 48 lg 1 p 3 kohaselt on töötaja kohusttud hoiduma tegudest, mis kahjustavad teise poole vara. Tunnistaja ütlustega ja OÜ Villisservis arvetega on tõendatud, et hageja tegevusega on põhjustatud kostjale tekkinud kahju. Seega kohus tuvastas, et hageja tegevus kiirabiautoga edasiliikumisel asjaolusid hinnates, on selline töökohustuste rikkumine, mis tingiks temaga töölepingu lõpetamise ja seega on kostja töölepingu hagejaga seaduspärselt lõpetanud. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mille alusel kohus saaks tuvastada töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkuse, seega tuleb hageja nõue töölepingu ebaseaduslikuks tunnistamise nõudes jätta rahuldamata. TLS § 144 lg 1 alusel vaidluse korral töölepingu lõpetamise üle § 86 punktides 6-8 ettenähtud alustel on toovaidlusorganil õigus hinnata töötaja süüteo asjaolusid ja töölepingu lõpetamise otstarbekust ning töötaja tööle ennistada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt töötaja tööle ennistamisel paragrahvi . lõikes mainitud asjaoudel (süüteo vähene tähtsus jms) ei ole töötajal õigust hüvitusele. Kuid kohus võttes arvesse, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja oma pika tööstaaži juures oleks ka varem suhtunud hooletult oma töökohustustesse, siis leiab kohus, et hageja süüline käitumine võimldas kostjal töölepingu lõpetdam, kuid arvestdes teo toimepanemise asjaolusid ei ole antud juhul otstarbeks hagejale määrata distsiplinaarkaristusena töölepingu lõpetamine. Samuti ei ole vaidlust, et kostja oleks töötajale informeerinud, kuidas sellistes situatsioonides töötaja peaks käituma. Kohus leiab, et on põhjendatud hageja tööle ennistada, sest kohus tuvastas, et hagejaga töölepingu lõpetamine ei olnud otstarbekas. Kuna kohus ei tuvastanud hageja sõlmitud töölepingu lõpetamise ebaõigsust, siis jätab kohus rahuldamata hageja nõude töölt sunnitud puudumise aja eest keskmise töötasu nõudes. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 91 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus selgitab pooltele, et kuna TLS § 144 lg 1 alusel töötaja tööle ennistamisel puudub kohtul alus töötaja distsiplinaarkaristuse tühistamiseks, siis ei kaota kohtuotsuse jõustumisel, millega

tuvastati töölepingu lõpetamine mitte otstarbekohaseks karistuseks ja ennistati töötaja tööle, töötajale määratud karistus kehtivust, vaid see kustub TDVS §-s 13 sätestatu kohaselt. Kohus on otsuse tegemisel tuginenud järgmistele tõenditele: tööleping ja selle lisad, käskkiri 22.10.2004.a. nr t1k-2, V. P.ja J. P. ametikirjad, V. M. seletuskirjad, töösisekorraeeskirjad, töötasutõend, töövõimetuslehed,, vara üürilepingud, käskkiri 01.10.2004.a. nr 331, ja 07.12.2004.a. nr 429, ametikiri 22.10.2004.a. sõdukile tekkinud kulutuste kohta ja Villisservice OÜ arve ja kostja maksekorraldus.. V. Korjakini ametikirjas ja esitises sisalduv arvamus hageja käitumise kohta ei ole tõendiks, et hinnata hageja süülist käitumist, sest sellest ei nähtu millel põhineb antud arvamus, tunnistajana ei ole taotletud V. Korjakini ülekuulamist Hagi on rahuldatud eeltoodud alustel ja juhindudes jaTsMS §-dest 60, 225-231

Kohtunik

Iris Kangur

Ärakiri õige

Iris Kangur Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.