Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise ettekande: XXXX OÜ kanti registrisse 17.02.2012.a. ning ettevõtte näol oli tegemist infotehnoloogia idufirmaga, mis tegeles era- ja äriinvestoritelt kaasatud kapitali abil pilveteenuste integreerimise teenuse („XXXX“) väljaarendamise ja pakkumisega. Võlgnik XXXX OÜ omab Eesti Vabariigi pankadest arveldusarvet AS’s Swedbank, konto nr EEXXXXXXXXXXXX, konto jääk 2,56 eurot, kuid pangatasude tõttu on kontolt broneeritud 12,18 eurot. Võlgniku nimele ega kasutusse ei ole liiklusregistris sõidukeid registreeritud. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu, ega ole kuulunud. Võlgniku bilansis immateriaalse varana kajastuva 74 592,86 euro näol on tegemist ebaõnnestunud startup projekti raames enda väljaarendatud platvormiga, mis käesoleval hetkel ei ole kasutuskõlbulik, seda ei ole võimalik realiseerida, mistõttu sellel puudub turuväärtus ning ajutine pankrotihaldur ei käsitle käesolevas aruandes seda varana. Võlgniku juhatuse liikme selgituse kohaselt ei ole alles selle arvutiprogrammi lähtekoodi, ilma lähtekoodita ei ole võimalik ITprogrammi ei administreerida ega võõrandada. Ajutisele haldurile teadaolevalt käesoleval hetkel realiseeritav vara võlgnikul puudub, võlgniku ainsal pangakontol on 2,56 eurot. Täitemenetluse registri andmetel käesoleval hetkel võlgniku suhtes menetluses olevad täitemenetlused puuduvad. Võlgniku teadaolevad kohustused võlausaldajate ees on tulenevalt pankrotiavaldusele esitatud võlanimekirja kohaselt järgnevad:

Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kokku 415 864,38 eurot, millele lisanduvad intressid ning Maksu- ja Tolliameti nõue summas 26 498,17 eurot, kokku 442 362,55 eurot. Võlgnikul on suured kohustused ning vara puudub, samuti on võlgnik käesolevaks hetkeks majandustegevuse lõpetanud. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku tegevuse jätkamine ja tervendamine ei ole võimalik, sest projekti ebaõnnestumise tagajärjel ei jätku võlgniku majandustegevus ning võlgnikul puudub vara suuremahuliste kohustuste katmiseks. Sellest tulenevalt hindab ajutine pankrotihaldur võlgniku maksejõuetuse püsiva iseloomuga olevaks. Võlgnik ise on pankrotiavalduse esitamisega kinnitanud oma püsivat maksejõuetust. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et käesolevas menetluse võib olla maksejõuetuse üheks põhjuseks endise juhatuse liikme XXXX’i tegevus. Võlgniku juhatuse liige XXXX selgitas, et äriideega tuli välja ning esialgsete toimingutega tegeles (mh ka investorite leidmise ning investeerimislepingute sõlmimisega) endine juhatuse liige XXXX. Hilissügisel 2015.a. sai XXXX maksuametnikelt dokumendid, mille kohaselt XXXX on väidetavalt tegelenud maksupettusega ning XXXX OÜ oli sellega seotud. XXXX otsustas vastu vaielda, kuna ta leidis, et produktil, mille kallal nad töötasid, võis olla ärilises plaanis positiivne tulevik ning sellel hetkel oli toote näol tegemist kasvava teenusega. 2016.a. kevadel Võlgniku poolt väljatöötamisel olev teenus ebaõnnestus. Maksu- ja Tolliamet tegi XXXX OÜ kohta 05.02.2016.a. maksuotsuse nr XXXX), millega nõudis Võlgnikult tagasi ettemaksukontole täidetud tagastusnõuded ja äriühingu muude nõuetega tasaarveldatud enammaksed summas 2807,20 eurot, Võlgniku ettemaksukontole täidetud tagastusnõude summas 7623,80 eurot ning kohustas Võlgnikul tasuda maksusumma 16 067,71 eurot, kõik kokku summas 26 498,17 eurot. 09.05.2016 esitas Võlgnik Tallinna Halduskohutusse kaebuse MTA maksuotsuse tühistamiseks. 22.11.2016 Tallinna Halduskohus otsusega haldusasjas nr 3-16-902 jäeti Võlgniku kaebus rahuldamata. Seoses 05.02.2016.a. maksuotsusega oli Maksu- ja Tolliamet 29.02.2016.a. korralduse alusel (13-2.7/56914) Võlgniku pangakonto arestitud konto ning kõik võlgniku rahalised vahendid kanti üle Maksu- ja Tolliametile. Kuivõrd Võlgnikul vahendid toote edasi arendamiseks või parandamiseks puudusid, kadus lootus teenus uuesti korda teha ning tööle saada. Võlgnikule on majandusaasta aruannete esitamata jätmise eest esitatud kustutamishoiatus. Viimane majandusaasta aruanne esitati 2013. majandusaasta kohta. Võlgniku juhatuse liige XXXX põhjendab majandusaasta aruannete esitamata jätmist sellega, et kui 2015.a. kevade lõpus Maksu- ja Tolliamet hakkas XXXX OÜ tegevust uurima, otsustati aruandeid mitte esitada enne, kuni Maksu- ja Tolliametiga kõik selgeks saab. 05.02.2016.a. maksuotsusest ning 22.11.2016.a. Tallinna Halduskohtu otsusest haldusasjas nr 3-16-902 nähtub, et Võlgniku endine juhatuse liige XXXX oli XXXX OÜ ning teiste oma ettevõtete XXXX OÜ ja XXXX OÜ kaudu esitanud valeandmeid. Võlgniku juhatuse liige XXXX on selgitanud, et kuna tegemist oli idufirmaga, siis kõik investorid olid teadlikud sellest, et selline investeering on riskante seoses võimalusega tarkvara või teenuse väljatöötamise ebaõnnestumisega. XXXX on seisukohal, et kuigi suuremad võlausaldajad on investorid, siis pankroti põhjustas Maksu- ja Tolliameti 05.02.2016.a. maksuotsus ning sellest tulenev kohustus Makus- ja Tolliameti ees. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et maksejõuetuse on põhjustanud ebaõnnestunud äritegevus „XXXX“ teenuse väljatöötamisel ning endise juhatuse liikme XXXX’i tegevus perioodil september 2014 kuni veebruar 2015, mille tulemusena Maksu- ja Tolliamet esitas 05.02.2016.a. maksuotsuse 26 498,17 euro tasumiseks. 2013.a majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku omakapital negatiivne: 38 593 eurot. 2014. ja 2015. aasta kohta ei ole võlgnik majandusaasta aruannet äriregistrile esitanud. Võlgnik võib olla hilinenud pankrotiavalduse esitamisega. Samas vajab pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse täitmata jätmine lisaks äriühingu netovarale teiste raamatupidamisandmete analüüsimist ning äriplaani perspektiivikuse hindamist. Sellest tulenevalt leiab ajutine haldur, et XXXX OÜ maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 mõttes.

PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Hinnates ajutise menetluse käigus kogutud tõendeid kogumis, on selge, et võlgnik XXXX OÜ maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, vaid seda saab hinnata püsiva iseloomuga olevaks. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on seisukohal, et kuna vara pankrotimenetluse kulude katteks puudub, siis tuleb määrata vastavalt PankrS § 30 deposiit pankrotimenetluse kulude katteks, mille suurus võiks olla 3 000 eurot. Juhul, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti ei tasu, siis tuleks pankrotiavalduse menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 29 lg 2 alusel. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks vähemalt 442 362,55 eurot, kuid vara puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 07.02.2017 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot hiljemalt 20.02.2017. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui

juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks juhatuse liikme XXXX. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 810 eurot (sh käibemaks). PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud kinnitada ajutise pankrotihalduri tasu summas 810,00 eurot (sh käibemaks). PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.