Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
6-11-/3921
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.10.2004.a., Lääne- Viru Maakohus
Kohtunik
Kohtuasi
Pori esimese astme kohtu taotlus 30.11.1994.a. otsuse tunnustamiseks ja täitmisele pööramisele lubamiseks (täidetavaks tunnistamiseks) A A elatise väljamõistmise kohta.
Asja läbivaatamise kuupäev
08.10.2004
Arutamise juures viibinud võlgnik
A A , sünd. xxxx, elukoht xxxx,
Sekretär
Piret Landberg
Resolutsioon: 1) Jätta läbi vaatamata taotlus Pori esimese astme kohtu 30.11.1994.a. otsuse tunnustamiseks. 2) Tunnistada täidetavaks Pori esimese astme kohtu 30.11.1994.a./6089, dnr. 94/2443 otsus A A elatise väljamõistmiseks laste K A , M A ja H A ülalpidamiseks alates xxxx.a. 650 marka kuus, kusjuures maksed, mille tähtaeg on möödunud, tuleb maksta kohe ja edasi kord kuus, kuni laste 18-aastaseks saamiseni N A kasuks. Tunnistada täidetavaks elatise nõue maksmiskoha vääringus igakuuliselt summas 250 eurot ehk 3911.65 /kolm tuhat üheksasada üksteist 65/ krooni, millest K A , sünd. xxxx ülalpidamiseks 120,61 eurot ehk 1887.14 /üks tuhat kaheksasada kaheksakümmend seitse 14/ krooni kuus ja ülejäänud osa summas ehk 2024.51 /kaks tuhat kakskümmend neli 51/ krooni võla katteks. Kohtuotsus tehakse teatavaks 20.10.2004 maakohtu kantselei kaudu.
Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata maakohtu kaudu Viru Ringkonnakohtule 1(ühe) kuu jooksul käesoleva otsuse teatavaks tegemisest . Taotluse sisu ja põhjendus. Taotluses soovitakse tunnustada ja lubada täitmisele pöörata Pori esimese astme kohtu 30.11.1994.a. (taotluses ekslikult 31.11.1994) otsus A A elatise väljamõistmise kohta. Kohus, tuginedes TsMS § 377 lg.2 leiab, et tunnustamisavaldus-taotlus ei ole esitatud pädevale kohtule. Taotlus tuleks tunnustamise nõude osas lahendada TsMS § 149 lg.2 p.7 alusel määrusega asja menetlusse võtmisest keeldumisega, kuivõrd aga antud asjas ei ole enam võimalik kohaldada TsMS § 149 lg.1 ettenähtud 20 päevast tähtaega (avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks), on menetluslikult otstarbekam tunnustamise taotlus jätta läbi vaatamata TsMS § 222 lg.2 alusel. Tagajärg avaldaja jaoks on ühesugune: nii TsMS § 149 kui ka § 222 ei välista taotluse uuesti esitamise võimalust pädevale Eesti Vabariigi kohtule, milleks on Tallinna Linnakohus. Kohus, tuginedes väljakujunenud praktikale leiab, et täidetavaks tunnistamise eelduseks ei ole tunnustamistaotluse esitamine ja selle rahuldamine, mistõttu, sõltumata asjaolust, et käesolev taotlus on esitatud ka tunnustamise nõudes, saab kohus lahendada täidetavaks tunnistamise taotlust.
Kohus tunnistab otsuse täidetavaks viivitamatult peale nõuetekohase avalduse saamist ja ilma huvitatud isikut ära kuulamata. Tugindedes TsMS § 377 lg.8 p.-le 3 võib kohus välisriigi kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise taotluse lahendamisel küsida selgitust otsuses märgitud võlgnikult, kelle suhtes tahetakse otsust täita. Kohtusse kutsutud A A kinnituse kohaselt on ta Soomest 1994.aastal saanud vaid elatisehagi koopia, mingit hilisemat otsust ta saanud ei ole. Kuna elatisehagi saadeti temale soomekeelsena, mida ta ei valda, ei pidanud ta ka vajalikuks sellele reageerida. Võlgnikul puudus igasugune ettekujutus, et on tehtud otsus ja et ta peaks maksma elatist. Võlgniku väitel ei olnud tal sellise summa maksmiseks võimalusi ei 1994.a. ega ole ka praegu. Välisriigi kohtuotsust, tuginedes Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr. 44/2001 (edaspidi Määruse) artiklile 45, ei tohi taotlust lahendav kohus sisuliselt läbi vaadata. Sellelt tulenevalt jätab kohus ka tähelepanuta võlgnik A A selgitused maksevõime tegeliku olukorra kohta. Täidetavaks tunnistamise taotlusele lisatakse Määruse artikkel 40 kohaselt artiklis 53 nimetatud dokumendid. Artikkel 53 kohaselt tuleb täitmismäärust taotleval poolel esitada kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemisele vajalikele tingimustele. Kohtuotsuse täitmist taotlev asjaosaline esitab lisaks sellele veel artikliks 54 nimetatud tunnistuse. Artikkel 54 kohaselt otsuse teinud liikmesriigi kohus või pädev asutus annab huvitatud poole taotlusel välja tunnistuse, kasutades Määruse V lisas esitatud tüüpvormi. Lähtudes Määruse Lisas V esitatud tüüpvormi sisust ja p.-st 4.4: kui kohtuotsus on tehtud tagaselja, nimetab täitmismäärust taotlev pool menetluse algatamist käsitleva dokumendi ilmumata jäänud poolele kättetoimetamise kuupäeva. Antud asjas on kohtule esitatud Pori esimese astme kohtuotsuse koopia ning kinnitus, et võlgnikule on N A poolt esitatud elatisehagi teatavaks tehtud Eestis 30.09.1994, talle määratud vastuse andmise tähtaeg on lõppenud 29.11.1994 (Dokumendis ilmse eksitusena on märgitud aastaarvuks 2004). Kuna A A oma vastust ei esitanud, on asi lahendatud 30.11.1994.a. vastavalt taotlusele kohtu kantseleis. Kuna teatavakstegemise tõendid säilitatakse arhiivis viis aastat, arvestades asja lahendamisest, ei ole võimalik esitada originaaldokumenti haginõude kätteandmise kohta. Kohus leiab, et esitatud tõendid tuleb lugeda piisavateks, kuivõrd ka võlgnik ise ei eita, et ta sai 1994.a. N A elatisehagi avalduse. Elatisehagi kätteandmist kinnitavad ka koopiad kirjadest Soome Vabariigi Suursaatkonnast Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi vahendusel saabunud kohtudokumentide kätteandmise kohta Lääne- Viru Maakohtu kohtuniku poolt 30.09.1994.a. Viimatinimetatud koopiad on asja lahendamise juurde kohus kogunud kohtu arhiivi dokumentidest, tuginedes TsMS §-le 249 lg.3, mille kohaselt vajaduse korral kohus kogub tõendeid omal algatusel. Vastavalt Võlaõigusseaduse §-le 93 lõikele 4, kui maksmiskoha (Eesti Vabariik) vääringust erinevas vääringus väljendatud rahaline kohustus (Pori kohtuotsuses soome markades) täidetakse maksmiskoha vääringus, võetakse kohustuse ümberarvestamisel maksmiskoha vääringusse aluseks keskmine vahetuskurss, millega võlausaldaja saab kohustuse sissenõutavaks muutumise ajal maksmiskohas viivitamata hankida vääringut, milles kohustus on väljendatud. Kui võlgnik ei ole rahalist kohustust õigeaegselt täitnud võib võlausaldaja nõuda tasumist kas kohustuse sissenõutavaks muutumise või tegeliku tasumise ajal kehtiva vahetuskursi alusel. Soome Vabariigis kehtiv vääring on euro. Vastavalt taotlusele lisatud sotsiaalbüroo töötaja selgitusele, on elatise maksmise suuruseks käesoleval ajal ühele lapsele 120.61 eurot kuus. Taotluse esitamise hetkel olid kaks last alaealised. Käesoleva kohtuotsuse kuulutamise ajaks on alaealine vaid K A Võlgnevuse vähendamiseks soovib võlausaldaja saada 250 eurot kuus. Eesti Panga 19.10.2004 valuutakursi kohaselt 1 kroon= 15,6466 eurot ehk 120, 61 eurot = 1887.14 krooni, ehk see on summa, mis tuleb kohtuotsuse kohaselt maksta kohustatud isikul ühe lapse elatise katteks. Võlgnevuse tasumiseks on arvestatud 250 eurot = 3911.65 krooni, ehk kui võlgnik maksab igakuuliselt 3911.65 krooni, siis sellest 1887.14 krooni arvestatakse igakuise elatise katteks ja (3911.65-1887.14=) 2024.51 krooni hakkab laekuma elatise võla katteks. Täitmismäärus toimetatakse poolele, kelle vastu täitmist taotletakse, koos kohtuotsusega, kui seda kõnealusele poolele pole juba kätte toimetatud. Kumbki pool võib taotluse kohta tehtud otsuse edasi kaevata.
Apellatsioonkaebuse käesoleva otsuse peale võib esitada Määruse artikkel 43 lg.5 kohaselt ühe kuu jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest.
Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
/allkiri/
M. Leimann I.Golubev
Kohtuotsus jõustus 27. oktoobril 2006.a. Viru Ringkonnakohtu kohtuotsusega, kusjuures Viru Ringkonnakohus 21.09.2006.a otsustas:
Nooremreferent
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.