Ärakiri Tsiviilasi nr 2-24 2004.a.
Eesti Vabariigi nimel 20.02.2004.a. Lääne-Viru Maakohtu kohtunik
sekretär Piret Landbergi juuresolekul tõlk Tatjana Šibajeva osavõtul Rakveres, 18.02.2004.a. läbi vaadanud KÜ Puškini 2a vastulause kohtunikuabi 11.12.2003.a. kandeotsuse peale registriasjas nr. M 15332/2. Avaldaja/vastulause esitaja: KÜ Puškini 2a, reg.kood 80162596, asukoht Narva, Puškini 2a43; esindaja volikrja alusel O N, isikukood xxxx, elukoht xxxxxx. Lääne- Viru Maakohtu registriosakonna, Rakvere Turuplats 2, esindaja Kirsi Palo. Lääne- Viru Maakohtu registriosakonna poolt vastulause kohtusse läbivaatamiseks esitatud taotluse kohaselt nähtub KÜ Puškini 2a poolt 03.12.2003 esitatud dokumentatsioonist, et nimetatud korteriühistut tahetakse asutada jagunemisega eraldumise teel KÜ-st Puškini 2, 2a,
Kohus leiab, et vastulause ei kuulu rahuldamisele. KÜS § 1 lg.2 kohaselt korteriühistu seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes MTÜ seaduse sätteid. KÜS § 3 lg.5 kohaselt korteriühistu võib asutada ühe või mitme maja korteriomandite majandamiseks. Kui korteriühistu hõlmab rohkem kui üht maja, võib sellest eralduda üksnes majade kaupa. Eraldumisotsuse poolt peab olema rohkem kui pool eralduda sooviva maja korteriomanike häälte arvust. Eraldumisotsus peab olema notariaalselt kinnitatud. MTÜS § 65 kohaselt toimub mittetulundusühingu jagunemine likvideerimismenetluseta jaotumise või eraldumise teel. KÜS ei reguleeri täpsemalt jagunemise läbiviimiseks ja vormistamiseks ettenähtud korda, seetõttu tuleb lähtuda mittetulundusühingute seadusest ja Registriosakonna kodukorrast. MTÜS § 66 kohaselt jagunemiseks sõlmivad jagunemises osalevate mittetulundusühingute juhatused jagunemislepingu. MTÜS § 67 kohaselt jagunemislepingust tekivad õigused ja kohustused, kui jagunemislepingu on heaks kiitnud kõik jagunemises osalevad mittetulundusühingud. Jagunemisotsus peab olema kirjalik. Jagunemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. MTÜS § 68 kohaselt jagunemisotsuse kohta peab juhatus avaldama ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded kaks teadet vähemalt 15.päevase vahega. MTÜS § 69 kohaselt jagunemises osaleva MTÜ juhatus esitab pärast kolme kuu möödumist teise jagunemisteate avaldamisest avalduse jagunemise kandmiseks oma asukoha registrisse. MTÜS § 71 kohaselt jagunemine kantakse jaguneva mittetulundusühingu asukoha registrisse, kui kanne on tehtud kõigi omandavate mittetulundusühingute asukoha registrisse. Omandavate mittetulundusühingute asukoha registrite kannetes märgitakse, et jagunemine loetakse toimunuks selle kandmisega jaguneva mittetulundusühingu asukoha registrisse. MTÜS § 75 kohaselt peetakse mittetulundusühingute ja sihtasutuste kohta registrit maa- ja linnakohtute registriosakondades. Registriosakonnas peetakse registrit vastavalt Justiitsministri 28.08.2002 määrusega nr. 56 kinnitatud kohtu registriosakonna kodukorrale. Nimetatud kodukorra IV ptk. 7. jaos on sätestatud jagunemismenetluse erisused: Jagunemise fikseerimiseks tuleb teha esimene (deklaratiivne) kanne, teine (konstitutiivne) kanne ja kolmas (informatiivne) kanne. Kodukorra § 218 kohaselt tuleb iga jagunemises osaleva äriühingu või sihtasutuse kohta esitada kandeavaldus koos vajalike dokumentidega. Kandeavaldusi saab esitada üksnes asjast huvitatud äriühing. Kande tegemise avaldusele sätestatud konkreetsed nõuded tulenevad Kodukorra §§-dest 220-222. Kodukorra §§ 220-222 sätestatu kohaselt ei saa teist kannet ei saa teha enne esimese kande tegemist. Deklaratiivse kandega kantakse juriidilise isiku jagunemisel asutatav isik registrisse. Jagunemine ei ole selle kandega veel jõustunud, isiku kohta registrisse kantud andmed jäävad projekti staatusesse. Juriidilise isiku jagunemine on jõustunud teise (konstitutiivse) kande tegemisest, pärast mida tehakse veel informatiivne kolmas kanne jagunemise aja kohta. Kuivõrd kandeavaldust, mis on kannete tegemise aluseks, ei saa esitada registriosakond ise, siis jagunemiskannete fikseerimiseks tuleb Kodukorras ettenähtud kandeavaldused nii
esimese (deklaratiivse) kui ka teise ( konstitutiivse) kande tegemiseks esitada asjaomasel juriidilisel isikul. Eeltoodust tulenevalt on vastulause põhjendamatu ning registriosakonna kohtunikuabi poolt kandeavalduse rahuldamata jätmine õigustatud. Eeltoodu alusel ja juhindudes ÄS § 53, 73, 73-1, MTÜS § 65-71, 75, KÜS § 1 ja 3, Justiitsministri 28.08.2002 määrusega nr. 56 kinnitatud registriosakonna kodukorrast, TsMS §§ 247 lg.2, 225, 226 lg.1, 3, 4, kohus otsustas: mitte rahuldada Korteriühistu Puškini 2a vastulauset kohtunikuabi 11.12.2003 kandeotsusele registrisasjas nr. M 15332/2 Kohtuotsus tehakse Lääne- Viru Maakohtu kantselei kaudu teatavaks 20.02.2004 .a kell
/allkiri/
Ärakiri õige: Kohtunik
M.Leimann M. Leimann
Kohaldades TMS § 245, 300 lg5 sätteid Lääne-Viru Maakohtu kohtunik Marika Leimann 02.detsembril 2004 m ä ä r a s : Lugeda 07.01.2004 kohtumenetlusse saabunud vastulause esitatuks KÜ Puškini 2a nimel juhatuse liikme R K poolt. Lugeda kohtuotsuse sissejuhatavas, ankeetandmete osas, ebaõigeks vastulause esitaja registrikoodiks märgitud 80162596. Lugeda apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluv riigilõiv, summas 60 /kuuskümmend/ krooni tasutuks. Määrus tehakse Lääne-Viru Maakohtu kantselei kaudu teatavaks 02.12.2004 kell 15.00. Kohtumäärus jõustus 13.detsembril 2004.a Kohtunik
M.Leimann
Viru Ringkonnakohus 05.mail 2006.a m ä ä r a s :
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.