Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-10-04 Otsuse kuupäev Tartu, 5. veebruar 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Tampuu Kohtuasi ASA Kindlustuse AS (pankrotis) hagi Irina Luzgina vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 29. augusti 2003. a otsus asjas nr 2-2/826/03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik ASA Kindlustuse AS (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma Asja läbivaatamise kuupäev 12. jaanuar 2004. a, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 29. augusti 2003. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.ASA Kindlustuse AS (pankrotis) esitas 29. aprillil 2002. a hagi Irina Luzgina vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest.
2.Hagiavalduse kohaselt omandas ASA Kindlustuse AS 14. septembril 1999. a sõiduauto Toyota Carina E. 6. novembril 1999. a vormistati Riikliku Autoregistri Keskuse Harju büroos sõiduauto omandi üleminek ASA Kindlustuse AS-lt OÜ-le Trabetta ja samal päeval viimaselt edasi OÜ-le Tenacom. 9. detsembril 1999. a vormistati sama sõiduauto omandiõiguse üleminek OÜ-le Actegro, kes omakorda võõrandas 12. septembril 2000. a sõiduauto I. Luzginale. 14. jaanuaril 2000. a kuulutas Tallinna Linnakohus välja ASA Kindlustuse AS pankroti.
3.ASA Kindlustuse AS (pankrotis) leiab, et 6. novembril 1999. a läks sõiduauto hageja valdusest välja tema tahte vastaselt, kuna ükski ASA Kindlustuse AS juhatuse liige ei andnud nõusolekut sõiduauto võõrandamiseks. Omaniku vahetuse lepingule ei kirjutanud ASA Kindlustuse AS esindajana alla isik, kes on seal märgitud. ASA Kindlustuse juhatuse liikme S. Net"ajevi allkiri sõiduauto müügilepingul on võltsitud ning ta oli müügilepingu sõlmimise ajaks juhatuse liikme ametikohalt tagasi kutsutud.
4.AÕS § 95 lg 4 kohaselt võib omanikult varastatud, kadunud või muul viisil tema tahte vastaselt tema valdusest väljaläinud asja heauskselt valdajalt välja nõuda, kui valdaja ei ole asja omandanud igamisega. Kostja ei ole asja omandanud igamisega, kuna ta ei ole asja heauskselt vallanud katkematult viie aasta jooksul.
5.Kostja I. Luzgina leidis, et tema on sõiduauto heauskne omanik ja hagejal puudub alus sõiduauto temalt välja nõuda.
6.Kolmas isik Eesti Vabariik leidis, et hagi tuleks jätta rahuldamata, kuna pole tõendatud, et sõiduauto läks hageja valdusest välja tema tahte vastaselt.
7.Tallinna Linnakohus jättis hagi rahuldamata ning tühistas 30. aprilli 2002. a määrusega hagi tagamise abinõuna rakendatud sõiduauto Toyota Carina E käsutamise keelumärke.
8.Linnakohtu otsuse kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas 6. novembril 1999. a sõlmitud müügilepingu alusel läks sõiduauto hageja valdusest välja tema tahte vastaselt või mitte. Hageja ei
suutnud tõendada, et auto läks tema valdusest välja tema tahte vastaselt. Hageja on juriidiline isik, kelle tahet väljendab seadusjärgse esindaja tahe. 1999. a oktoobris-novembris oli vaidlusalune sõiduauto nii omaniku juhatuse liikme kui ka teiste töötajate valduses ja kasutuses ning faktilise võimu all. Vaidlusalust sõiduautot kasutas hageja töötaja S. Kljubin.
9.Hagi rahuldamiseks peab olema tõendatud, et sõiduauto läks hageja valduses välja tema tahte vastaselt. Käesoleval juhul ei oma tähtsust, kas sõiduauto müügilepingule kirjutas alla hageja esindaja. Ainuüksi hageja seadusliku esindaja allkirja võltsimine ei tõenda valduse ülemineku tahtevastasust.
10.Hageja esitas linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus hagi rahuldada. Linnakohtule ei ole esitatud mitte ühtegi dokumenti, millest nähtuks ja mis kinnitaks sõnaselgelt, et hageja oleks avaldanud soovi lõpetada omandiõigus sõiduautole ja anda sellega sõiduauto valdus üle. Omaniku esindaja allkirja võltsimine võõrandamise lepingul on käesoleva vaidluse lahendamisel olulise tähtsusega. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
11.Tallinna Ringkonnakohus muutis 29. augusti 2003. a otsusega linnakohtu otsuse põhjendavat osa, jättes otsuse resolutsiooni muutmata.
12.Hagi on esitatud AÕS § 95 lg 4 alusel, mille järgi on omanikul õigus temalt varastatud, kadunud või muul viisil tema tahte vastaselt valdusest väljaläinud asi heauskselt valdajalt välja nõuda. Linnakohus tuvastas, et kostja on heauskne valdaja. Seega tuli hagejal tõendada hagi aluseks olevat asjaolu - asja väljumist hageja valdusest tema tahte vastaselt. Hageja esitas tõendid, mille kohaselt kirjutas hageja nimel sõiduauto võõrandamise lepingule
6.novembril 1999. a alla selleks mittevolitatud isik. Lepingule kirjutati alla sellise isiku nimi, kes ei olnud äriühingu seaduslik esindaja, ning lepingus hageja esindajana märgitud isik ei ole tegelikult lepingule alla kirjutanud.
13.Omandi ülemineku tahtevastasuse tõendamisel omab tähtsust asjaolu, mis viisil on asi väljunud omaniku valdusest. Kuid ainuüksi võõrandamise lepingul olev võltsitud allkiri ei tõenda asja väljumist omaniku valdusest tema tahte vastaselt.
14.Sõiduauto võõrandamise lepingu sõlmisid OÜ Trabetta ja ASA Kindlustuse AS 6. novembril 1999. a. ASA Kindlustuse AS pankrot kuulutati välja 14. jaanuaril 2000. a. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks esitanud avalduse oma sõiduauto leidmiseks või vaidlustanud võõrandamise lepingu enne pankroti väljakuulutamist. Tõendatud on hageja soov sõiduauto võõrandada. Seega leidis linnakohus põhjendatult, et ainuüksi võõrandamise lepingul oleva allkirja võltsitus ei tõenda sõiduauto väljumist omaniku valdusest viimase tahte vastaselt.
15.Asjaolu, et 6. novembril 1999. a sõlmiti ka järgnev müügileping, millega müüdi sõiduauto edasi OÜ-le Tenacom, võib küll näidata soovi tekitada heauskset omandamist ning pankrotimenetluse korral pankrotivara hulka vähendada, kuid see ei tõenda, et see toimus omaniku, keda äriühingu puhul esindab seaduslik esindaja, tahte vastaselt.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
16.Kassatsioonkaebuse esitas hageja, kes leidis, et AÕS § 95 lg-s 4 sätestatud asjaolu esinemine, s.o asja väljumine omaniku tahte vastaselt tema valdusest, on tõendatud.
17.Puuduvad dokumendid ja asjaolud, mis kinnitaksid üheselt, et hageja avaldas soovi omandiõigus lõpetada ja anda sõiduauto valdus üle. Omaniku esindaja allkirja võltsimine müügilepingul omab olulist tähtsust. Tõendatud ei ole, et mõni ASA Kindlustuse AS seaduslik esindaja oleks andnud sõiduauto valduse üle OÜ-le Trabetta hageja tahte kohaselt. Allkirja võltsimisega on saavutatud olukord, kus hageja kaotas oma tahte vastaselt valduse sõiduautole, avaldamata selleks seadusega ettenähtud korras tahet.
18.Kuna hageja ei ole andnud oma nõusolekut sõiduauto võõrandamiseks ega ka valduse üleandmiseks, siis võib väita, et auto on läinud omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja ning AÕS § 95 lg 4 alusel võib hageja heauskselt valdajalt vallasasja välja nõuda.
19.Kostja ei ole kassatsioonkaebusele vastanud.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
20.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus on õige ja kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks.
21.Kohtud on õigesti leidnud, et hageja pidi tõendama vaidlusaluse sõiduauto väljaminekut hageja valdusest tema tahte vastaselt.
1.juulini 2003. a kehtinud AÕS § 95 lg 3 esimene lause sätestas, et heauskset omandamist ei toimu, kui asi oli omanikult varastatud, kadunud või muul viisil tema tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Nimetatud sätte rakendamiseks peab hageja tõendama, et asi, mis asub kostja valduses, on hageja valdusest välja läinud tema tahte vastaselt. AÕS § 95 lg 3 mõtte kohaselt eeldatakse, et valdus lõppeb hageja tahte kohaselt.
22.Vastavalt TsMS § 229 lg-le 2 ei tohi kohus asjas, mis ei riiva avalikku huvi, otsust rajada asjaolule, mida pool ise ei ole asja läbivaatamisel esitanud. Hageja on esitanud kõnealuse sõiduauto väljaandmise nõude, tuginedes asjaoludele, et ta ei olnud nõus sõiduautot võõrandama ning et sõiduauto võõrandas volituseta isik.
23.Kohtud on õigesti leidnud, et üksnes hageja esindajana sõiduauto müügilepingule alla kirjutanud isiku allkirja võltsimine müügilepingul ei tõenda, et sõiduauto läks hageja valdusest välja tema tahte vastaselt. Kuivõrd vallasjasja heauskne omandamine ongi AÕS § 95 lg 1 kohaselt võimalik juhul, kui puudub asja omaniku nõusolek asja võõrandamiseks, siis ei saa olla hagi rahuldamise aluseks üksnes hageja viidatud asjaolu, et ta ei soovinud sõiduautot müüa. Vallasasja võõrandamine tehinguga, mis on tühine võõrandaja esindajal volituse puudumise tõttu, ei tähenda iseenesest seda, et vallasasi läheb selle omaniku valdusest välja tema tahte vastaselt.
24.Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et vallasasja selle omaniku tahte vastaseks väljaminemiseks omaniku valdusest kõnealuses tähenduses võib muuhulgas pidada ka seda, kui valduse teenija annab asja teise isiku faktilise võimu alla ilma omaniku nõusolekuta. Hageja ei ole hagi alusena märkinud ega tõendanud nimetatud liiki asjaolu.
H. Jõks, J. Luik , T. Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.