Kohtuotsuse tegemise aeg ja 20. veebruar 2023.a, Tallinn koht Tsiviilasja number 2-21-5272 Tsiviilasi XX hagi YY vastu sõiduauto väljaandmiseks kohustamiseks ja kasutuseelise väljamõistmiseks Hagihind 12 450 eurot Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: XX (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx) Kostja: YY (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja Õnneli Matt (Õigusbüroo ÕIGUSNÕU OÜ, J. Kunderi 42, 12917 Tallinn; e-post [email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja XX kanda.
3.Välja mõista hagejalt XX’ilt kostja YY kasuks välja menetluskulu summas 1561,68 eurot.
4.Välja mõista XX’ilt YY kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1561,68 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
5.Hagejal XX’il tasuda YY kasuks väljamõistetud menetluskulu Õigusbüroo ÕIGUSNÕU OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX AS SEB Pank. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
1.XX esitas Harju Maakohtule hagi YY vastu sõiduauto väljaandmiseks kohustamiseks ja kasutuseelise väljamõistmiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt kinkis hageja kostjale sõiduauto Peugeot 2008 registreerimismärgiga XXXXXX (VIN kood: XXXXXXXXXXXX). Kinkeleping hageja ja kostja vahel sõlmiti suuliselt 30.08.2018 ja omanikukande muutmine tehti 31.08.2018.
1.2.Hageja on sõiduauto registreerimismärgiga XXXXXX ostnud oma ainuomandisse, mida tõendab üheselt sõiduauto müügileping.
1.3.Kostja tänamatu käitumise tõttu taganes hageja kinkelepingust ning esitas kostjale 18.02.2021 nõude sõiduauto valduse üleandmiseks. Kostja ei ole hageja nõudekirjale kuidagi reageerinud ega hageja omandis olevat sõiduautot hagejale välja andnud.
1.4.Kostja on teinud Politsei- ja Piirivalveametile 06.02.2021.a ning 12.02.2021.a alusetud väljakutsed, milles ta väitis politseiametnikele, et hageja on tema vastu kasutanud füüsilist vägivalda. Kostja alusetute süüdistuste tõttu algatati hageja suhtes kriminaalmenetlus, mis on hagejale põhjustanud suurt stressi ning vaimseid üleelamisi. Kriminaalmenetlus lõpetati kuriteo puudumise tõttu. Hageja leiab, et teise isiku alusetu süüdistamine kuriteo toimepanemises ning tema vastu kriminaalmenetluse algatamise põhjustamine väljendavad selgelt isiku ükskõiksust teise isiku õigustesse ning on seega käsitletavad jämeda tänamatusena. Ühtlasi on kostja teavitanud hagejat, et tema perekonnal on sidemed kuritegelike ühendustega ning ähvardanud, et nad võivad kostja soovil hageja kallal füüsilist vägivalda kasutada. Samuti on kostja laimanud hagejat kolmandate isikute ees ning nimetas teda vulgaarsete väljenditega.
1.5.Vaidlusalune auto on 2016. aastal toodetud 81-kilovatise võimsusega universaalkerega Peugeot 2008. Analoogse sõiduauto (universaalkere, toodetud ca 2016-2017) rendihind on erinevates autorendi ettevõtetes pikaajalise rendi (30+ päeva) puhul 9,5 kuni 21 eurot päevas. Hageja leiab seega, et mõistlik kasutuseelise hüvitis on vähemalt summas 12 eurot päevas iga päeva eest, mil kostja hageja autot õigusvastaselt valdab.
1.6.Kuna poolte vahel ei ole kinkelepingut sõlmitud, siis on sõiduauto jätkuvalt hageja omandis. Hageja eesmärk on tagasi saada sõiduauto valdus. Kuna õigust kohaldab kohus sõltumata poolte väidetest, on hagejal võimalik auto tagasi saada ka juhul, kui kostja ei suuda tõendada õiguslikku alust auto valdamiseks. Kostja pole tõendanud seaduslikku alust. Kostja ainus vastuväide rajaneb ühisvara argumendil.
1.7.Hageja ei nõustu kostja väitega, nagu poolte vahel kehtiks või oleks kehtinud varaühisus. Kuna poolte ühine elukoht oli abielu sõlmimise ajal Saksamaal, siis kohaldub nende varalistele suhetele Saksa õigus.
1.8.Hageja nõustub kostjaga, et poolte vahel ei olnud kinkelepingut ning ei tugine kinkelepingu sõlmimise väitele. Hageja tugineb oma nõudes AÕS §-le 80.
1.9.Hageja on asjas tõendanud, et ta on vaidlusaluse sõiduki 04.11.2016 omandanud. Hageja on seisukohal, et ta on müügilepingu esitamisega tõendanud enda omandiõiguse auto suhtes. Kui kostja leiab, et tema on vahepeal saanud hageja asemel auto omanikuks, siis tuleb kostjal selgitada, millise tehingulise või seadusjärgse omandamisviisiga on auto omand temale üle läinud. Poolte vahel ei ole üüri-, rendiega muud lepingut, mis võiks anda kostjale õigusliku aluse auto valdamiseks.
1.10.Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja omandis olev sõiduauto on kostja valduses. Kostja vastusest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel kostja hageja sõiduautot valdab. Kuna kostja valdab hagejale kuuluvat asja ilma õigusliku aluseta, siis on hagejal õigus nõuda asi välja oma valdusse. Hageja palub, et kohus kohustaks kostjat andma hagejale välja sõiduauto PEUGEOT 2008 registreerimismärgiga XXXXXX ning mõistaks kostjalt hageja kasuks välja kasutuseelise hüvitise hagiavalduses toodud määras.
1.11.Kostja on esitanud tõendi, millest nähtub, et kostja on liiklusregistris registreeritud sõiduki omanikuna ning järeldanud sellest, et talle kuulub ka sõiduki omand asjaõigusseaduse mõistes. Hageja on seisukohal, et taoline järeldus on põhjendamatu.
2.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 600 eurot ja esindajakulu summas 2539,32 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.
3.1.Kostja ei tea viidatud kinkelepingust mitte midagi. Pooled oli auto ostmise ja seejuures omanikuvahetuse ajal abielus ja kuivõrd pooled abiellusid Ameerika Ühendriikides ning ei nähtu, et pooled oleksid valinud muu varasuhte, kui seadusjärgne ning kostjale teadaolevalt ei ole poolte vahel abieluvaralepingut, mis välistaks varaühisuse või reguleeriks muud moodi poolte vahelisi varasuhteid, siis kehtis poolte vahel varaühisus. Poolte abieluvara on endiselt jagamata. Poolte kooselu lõppes lõplikult alles 12.02.2021, kui hageja kostja poolte ühisest kodust välja viskas ja juba 18.02.2021 on hageja saatnud kostjale nõudekirja väidetavast „kinkelepingust“ taganemiseks.
3.2.Kostja ei nõustu, et kostja oleks teinud hageja suhtes alusetuid väljakutseid. Hageja on kasutanud kostja suhtes vägivalda, millest lähtuvalt oli ja on jätkuvalt kostjal õigus end kaitsta. Kostja ei nõustu hageja väidetuga nagu oleks kostja ähvardanud hageja suhtes füüsilist vägivalda kasutada. Viimane väide on vale ja eluliselt ebausutav arvestades ka hageja tausta armee teenistuses ning tema füüsilist vormi ja väljaõpet suurust ning kostja väikest kasvu ja hirmu hageja ees.
3.3.Kostja ei näe põhjust, miks kostja pidanuks reageerima hageja poolt saadetud nõudekirjale auto väljaandmiseks, kuivõrd tegemist on poolte ühise varaga. Auto on soetatud abielu ajal ja abielu ajal ei sõlmitud ühtegi kinkelepingut ning ühisvara on alles jagamata ning auto oli ja on kostja ning poolte ühiste laste valduses ja kasutuses. Hagi on esitatud soovides teenida hõlptulu ja on pahatahtlik, ei tulene seadusest ning on ainetud ning seetõttu pahatahtlik ning lubamatu.
3.4.Kuivõrd kinkelepingut ei ole sõlmitud, hageja ei ole toonud välja kostja tegusid, mis oleksid objektiivselt niivõrd hukkamõistetavad ja samuti on hageja subjektiivne hinnang nii üldsõnaline, põhjendamata ja tõendamata, siis ei väljendu kostja tegudes kuidagi jäme tänamatus hageja suhtes. Seega, ei ole põhjendatud ka kasutuseelise hüvitise nõue, sest kostja ei ole vallanud omandit ilma õigusliku aluseta. Kostja kasutab autot koos poolte ühiste lastega.
3.5.Kuivõrd ei ole täidetud kinkelepingust taganemise materiaalsed eeldused, siis ei saa hagejal olla ka VÕS § 268 lg 1 kohaselt õigust nõuda kostjalt tagasi sõiduautot PEUGEOT 2008 registreerimismärgiga XXXXXX alusetu rikastumise sätete alusel.
3.6.Juhul, kui kohus peaks mingil põhjusel jätma kahju või osa sellest kostja kanda, siis kindlasti palume hüvitamisele kuuluvat kahju vähendada. Kostja kahju hüvitamiseks kohustamine oleks antud olukorras äärmiselt ebaõiglane ja üllatuslik. Kostja kasutab enda kasutuses olevat autot õiguspäraselt ja autot kasutavad temaga ka poolte alaealised lapsed.
3.7.Kostja ei ole kuidagi olnud pahauskne ega vallanud sõiduautot pahauskselt, mistõttu puudub igal juhul alus viidata ebaseaduslikule asja valdamisele.
3.8.Kostja on esitanud ainsana tõendi, st (mille tõele vastavus on mh kontrollitav) tehnilise passi, mis kinnitab kostja varasemaid ja käesolevas dokumendis esitatavaid seisukohti. Kostja on märgitud ja on ka faktiliselt sõiduauto omanik ja valdaja, rohkem kostjal tõendeid kinnitamaks oma väiteid, esitada ei ole. Hageja on oma vabast tahtest sõlminud ostu-müügilepingu ja pärast ostumüügilepingu sõlmimist vormistanud sõiduauto kostja nimele. Sõiduki ostmiseks ja ümber vormistamiseks tuli selgelt avaldada oma tahet ja teha vastavad tehingud. Tehing toimus käesolevaga abielu ajal.
4.Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ja välja mõista hagejalt esindajakulu summas 1561,68 eurot. Samuti palub kostja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS §
113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja palub, et menetluskulud kantaks ÕIGUSNÕU OÜ arvelduskontole. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
7.Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostja valdab sõiduauto Peugeot 2008 registreerimismärgiga XXXXXX (VIN kood: XXXXXXXXXXXX) õiguslikul alusel ning kas kostjal on kohustus tasuda hagejale eelnevalt viidatud sõiduauto kasutamise eest hüvitist. Kohus selgitas pooltele kohalduvat õigust ja tõusetunud küsimusi 26.08.2021 kirjas (tlk 76).
8.Hageja 05.04.2021 esitatud hagiavalduse punktis 3 (tlk 1) esitas hageja nõude alusena asjaolu, et hageja kinkis kostjale sõiduauto (pooled sõlmisid kinkelepingu), hageja taganes kinkelepingust kostja jämeda tänamatuse tõttu 18.02.2021 (tlk 6-7), mistõttu kinkeleping lõppes ning kostja valdas alates sellest hetkest sõidukit õigusliku aluseta. Puuduste kõrvaldamiseks 15.04.2021 esitatud menetlusdokumendis (t lk 36) täpsustas hageja faktiliste asjaoludena, et kinkeleping sõlmiti suuliselt 30.08.2018 ja omanikukanne muutmine tehti hagi lisa 4 kohaselt 31.08.2018 (tlk 11). Hageja kinnitas samas menetlusdokumendis, et tema avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta on tõesed.
8.1.Kostja asus vastuses hagile punktis 3 (tlk 48) seisukohale, et poolte vahel kinkelepingut polnud, kuid kinnitas, et auto vormistati kostja omandisse ning tegemist on ühisvaraga. Edasises menetluses jäi kostja seisukohale, et auto on tema omandis ja seaduslikus valduses, mistõttu hagi rahuldamiseks alus puudub (tlk 90). Kohus saab kostja väitest aru selliselt, et hageja avaldas oma tahet sõiduki omand kostjale anda sellega, et vormistas auto liiklusregistris ümber kostja nimele (samas, p 2).
8.2.07.06.2021 menetlusdokumendi p-s 6 (tlk 58) ja 08.09.2021 menetlusdokumendi p-s 4 (tlk 79) muutis hageja oma positsiooni ja hageja nõustus kostja seisukohaga, et poolte vahel ei olnud kinkelepingut ning hageja ei tuginenud kinkelepingu sõlmimise väitele. Hageja kinnitas, et menetlusosaliste vahel puudub vaidlus ning mõlemad menetlusosalised nõustuvad, et poolte vahel ei ole sõlmitud kinkelepingut. Samas hageja ei loobunud ühestki esitatud tõendist.
8.3.TsMS § 436 lg 7 alusel ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Küsimus sellest, kas poolte vahel sõlmiti kinkeleping või võis omandi üleandmine toimuda mõne muu võlaõigusliku tehingu alusel, on õiguslik hinnang. Kuna õigust kohaldab kohus, siis ei ole kohus seotud hageja hinnanguga, et poolte vahel kinkelepingut sõlmitud ei olnud.
9.Pooled ei vaidle selle üle, et auto on kostja valduses. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 1 alusel esitatud vindikatsiooninõude rahuldamise eelduseks on järgmised asjaolud: -
hageja on sõiduauto Peugeot 2008 registreerimismärgiga XXXXXX omanik ja kostja valdab sõiduautot ilma õigusliku aluseta.
10.AÕS § 80 lg 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. AÕS § 92 lg 1 alusel tekib vallasomand vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale.
11.Kohus tuvastab, et hageja omandas vaidlusaluse sõiduauto 04.11.2016 lepinguga (tlk 6062). Järgmiseks tuvastab kohus hageja esitatud faktiväite põhjal (tlk 36, hageja 15.04.2021 menetlusdokument), et hageja avaldas tahet anda sõiduauto omand üle kostjale 30.08.2018. Liiklusregistris tehti omanikukanne hageja nimelt kostjale 31.08.2018 (tlk 11). Kostja on esitanud sõiduki kehtiva tehnilise passi, milles on omanikuna sisse kantud kostja (tlk 83). Hageja ei ole liiklusregistri kannet vaidlustanud ega esitanud väidet, et ta ei ole tahtnud sõiduki omandit seal kostja nimele registreerida või et see oleks ebaõige või alusetu mingil põhjusel. Kumbki pool ei ole esitanud väidet, et auto valdust kostjale koos omandi ümbervormistamisega üle ei antud.
11.1.Pooled ei vaidle asjas selle üle, et abielusuhtest tulenevat varaühisuse režiimi nende vahel ei ole ja kehtis juurdekasvu tasaarvestus. Pooled on kinnitanud, et sõiduki näol ei ole tegemist abielu kestel omandatud ühisvaraga. Seega vaidluse lahendamiseks tuleb tuvastada, kes on auto omanik.
11.2.Kohus eelviidatu alusel ja tõendeid kogumis hinnates tuvastab, et hageja andis sõiduki valduse ja omandi 30.08.2018 üle kostjale. AÕS § 92 lg 1 sätestab, et vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Kohus tuvastab, et sõiduauto anti hageja abikaasale (kostjale) üle ning võõrandaja ja omandaja leppisid omandi üleminekus 30.08.2018 kokku.
11.3.Kohus tugineb ka hageja poolt kostjale esitatud 18.02.2021 esitatud kinkelepingust taganemise avaldusele (tlk 5-6). Sellest avaldusest nähtub, et enne kohtusse pöördumist oli hageja ka ise seisukohal, et ta on sõiduki kostjale kinkinud ehk et hageja ei olnud (vähemalt kuni kinkelepingust taganemise avalduse esitamiseni) auto omanik, vaid selleks oli kostja.
11.4.Samuti on hageja koos hagiavaldusega esitanud dokumendi pealkirjaga „omanikuvahetuse kinnitus“ (tlk 4) ning ehkki vaatamata kohtu järelepärimisele (tlk 92) ei esitanud pooled seda allkirjastatult, ei saa kohus seda tähelepanuta jätta. Kumbki pool ei ole esitanud väidet, et seda dokumenti kindlasti allkirjastatud ei ole. Hageja on sellele hagiavalduse esitamisel tuginenud ja 30.09.2021 menetlusdokumendi p-s 16 (tlk 97) selgitanud, et „tegemist on seega liiklusregistri muudatuskande tegemise blanketiga. Isegi juhul, kui pooled on selle allkirjastanud, saab see tõendada maksimaalselt ainult seda, et auto on liiklusregistris kostja nimele registreeritud.“
11.4.1.LS § 175 lg 1 p 1 esitab liiklusregistrile andmeid sõiduki omanik. LS § 174 lg 2 alusel peetakse sõidukite andmebaasis peetakse arvestust Eestis registreeritud mootorsõidukite omanike üle. Liiklusregistri pidamise põhimääruse § 10 lg 3 p 2 ja 3 alusel tehakse registris omaniku vahetuse kandeid sõiduki seaduslikku omandamist tõendava dokumendi ja isiku avalduse või taotluse alusel.
Liiklusregistri pidamise põhimääruse § 9 kohaselt ei ole liiklusregistri registriandmetel õiguslikku tähendust, kui seadusest ei tulene teisiti.
11.4.2.Riigikohus on 11.12.2013 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-133-13 punktis 24 selgitanud, et kanne auto- või liiklusregistris ei ole ühegi õigusakti järgi sõiduki omandi ülemineku eelduseks, samuti ei saa ainuüksi kandele tuginedes sõidukit heauskselt omandada, nagu see on võimalik nt kinnistu puhul AÕS § 561 järgi. Seega on ka sõiduki nagu muudegi vallasasjade omandi üleminekuks vaja kokkulepet selle kohta ja valduse üleandmist, mitte liiklusregistri kannet (vt ka Riigikohtu 22. detsembri 2006 a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-96-06, p 17; 9. märtsi 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-94-09, p 14; 1. juuni 2010. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-50-10, p 8.2). Riigikohus on ka leidnud, et võimalik on sõiduki heauskne omandamine AÕS § 95 alusel, st valduse saamisele tuginedes (vt ka Riigikohtu 5. veebruari 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-04, p-d 21, 23; 22. detsembri 2006. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-96-06, p 18).
11.4.3.Kohus leiab, et koosmõjus teiste tõendite ja asjaoludega saab ka kanne liiklusregistris tõendada seda, et hageja avaldas tahet sõiduki omand kostjale üle kanda, mille kinnituseks nõustus tegema ka vastava kande liiklusregistris. Ilma hageja tahteavalduseta ei oleks võimalik olnud sõidukit liiklusregistris kostja omandina registreerida. Hageja ei ole väitnud, et see oli tema tahte vastane kanne. Kohus ei loe omandiõigust tõendatuks mitte liiklusregistri kandele tuginedes, vaid tugineb sellele kui ühele aspektile tõendite hindamisel.
11.5.Asja lahendamiseks ei ole iseenesest oluline, mis võlaõigusliku lepinguga pooled sõiduki võõrandamises kokku leppisid. Kuna hageja on hagiavalduses tuginenud kinkelepingule ja asjas ei ole esitatud muid asjakohaseid väiteid võõrandamise aluseks oleva lepingu tingimuste kohta, siis ilmselt oli tegemist kinkelepinguga.
11.6.Hageja küll menetluse käigus loobus tuginemast kinklepingule ja asjaolule, et ta on sellest kehtivalt taganenud, kuid kohus siiski märgib, et hageja väited kostjapoolsele kui kingi saaja jämedale tänamatusele on täielikult tõendamata. Seetõttu ei ole hageja ka tõendanud, et tal oli sisuline alus kinkelepingust taganemiseks ning et ta oleks kinkelepingust kehtivalt taganenud. Järelikult pole hagejal ka alust kostjalt auto valdust tagasi nõuda tuginedes alusetu rikastumise sätetele.
11.7.Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et kostja on sõiduki omanik ning hageja ei saa AÕS § 80 lg 1 alusel nõuda valdust omanikuna endale. Samuti puudub hagejal alus nõuda kostjalt kasutuseelise hüvitamist.
12.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
13.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
14.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 126 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 12450 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
15.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
15.1.Vastavalt eelviidatud sättele otsustab kohus, et hagiavaldusega seotud menetluskulud jäävad tervikuna hageja kanda.
16.Kostja palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 1561,68 eurot (t lk 100-103).
17.Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 135 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 135 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa õigusabituru keskmist tasu ja on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-11514 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
18.Kostja esindaja ajakulu käesolevas tsiviilasjas on 9,64 tundi. Kohus leiab, et kostja esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu 9,64 tundi vastab esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahule ning asja keerukusele. Kohus arvestab seejuures kohtule esitatud menetlusdokumentide mahtu ning antud vaidluse keerukust.
19.Eelnevast tulenevalt kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 1561,68 eurot.
20.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
21.Kostja palub kanda menetluskulude hüvitis ÕIGUSNÕU OÜ pangakontole nr
XXXXXXXXXXXXXX (SEB).
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.