Täitmine › Kolmanda isiku hagi vara arestist vabastamiseks

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud OÜ Aare Autod esitas Pärnu Maakohtule hagi OÜ Laimen ja AS Intrum Justitia vastu vara arestist vabastamise nõudes. Koos hagiavaldusega on esitatud ka taotlus hagi tagamiseks. Hagiavalduse kohaselt 18. veebruari 2014 lepinguga omandas hageja OÜ-lt Laimen sõiduki Chrysler Stratus registrimärgiga 723BJG. Enne sõiduki omandamist kontrollis hageja sõiduki staatust sõidukikahjude registrit ning Maanteeametist, et sõidukile ei olnud seatud mingeid areste ega keelde. 21. veebruarist 2014 on müügiportaalis avaldatud hageja kuulutus vaidlusaluse sõiduki Chrysler Stratus 723BJG müügi kohta, milles hageja müüb vaidlusalust sõidukit. Kohtutäitur Rannar Liitmaa arestis, sissenõudja AS Intrum Justitia avalduse alusel, sõiduki 30.04.2014. 19.05.2014 on Ametlikes Teadaannetes avaldatud enampakkumise teade. Hageja on sõiduki heauskne omanik ning täitemenetlus toimub hageja vara suhtes nõude täitmiseks, millega hagejal ei ole mingit seost. Hageja leiab, et tema õiguste kaitseks tuleb käimasolev täitemenetlus peatada ning kohtulahendiga otsustada tema vara (sõiduki CHRYSLER STRATUS reg. märgiga 723BJG) arestist vabastada. Hagi tagamise avalduse kohaselt kuna hageja vara on juba pandud enampakkumisele ning enampakkumine lõpeb juba 17.06.2014, on ilmne, et hagi tagamata jätmine muudab hagi täitmise (kostja omandi kaitseks vara arestist vabastamise) võimatuks. Seega on hageja õiguste kaitseks hagi tagamine hädavajalik. Kostja AS Intrum Justitia kirjalik vastus hagile Kostja ei nõustu väitega, et hageja on sõiduki Chrysler Stratus registrimärgiga 723BJG heauskne omanik. Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud müügileping kuupäevaga 18.02.2014 ei ole piisavaks tõendiks, et sõiduki omanikuks on hageja. Kostja on seisukohal, et sõiduki omanikuks on jätkuvalt Laimen OÜ. Kostja põhjendab enda seisukohta tuginedes Maanteeameti Liiklusregistribüroo andmetele ning Liiklusseaduse §-le 76 lg 1 ja § 77 lg 3. Liiklusseaduse § 76 lg 1 sätestab, et mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Sama seaduse § 77 lg 3 sätestab, et registriandmete muutmiseks peab mootorsõiduki ja selle haagise omanik või tema esindaja või muu õigustatud isik esitama Maanteeametile nõuetekohase taotluse viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates. Nimetatud seadusest tulenevat nõuet hageja ilmselgelt järginud ei ole. Äramärkimist vajab ka kindlasti asjaolu, et kuivõrd hageja on autode ostmise ning müümisega tegelev ettevõtte, siis kindlasti peaks eelnimetatud seadusest tulenevat kohustust hageja teadma. Kostja lisab, et ka üldisemast õiguskindluse vaatevinklist on hageja seisukoht väär ning ebaõige. Nimelt kostja leiab, et lihtkirjalik dokument ei saa omada suuremat mõju kui seadusega kooskõlas olev registrikanne. Eelnimetatud seisukoha tunnustamisel tekkiks sisuliselt olukord, kus täitemenetluse algatamisel ning registrivara arestimisel tekiks pahatahtlikel võlgnikel võimalus lihtsa vaevaga tagant järgi vormistada lihtkirjalik dokument, mis omakorda oleks registrikande muutmise aluseks ning vabastaks vara aresti alt. Sellist hüpoteetilist olukorda õiguskindluse üldisemas mõttes kindlasti kohus aktsepteerida ei saa.

2 (8)

Tsiviilasi nr 2-14-22178 Kostjal ei ole vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis ning on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja kompromissi sõlmimise võimalust ei näe. Kostja palub kohtul hagi mitte rahuldada ning palub kohtul otsustada täitemenetluse jätkamine. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.

Kostja OÜ Laimen kirjalik vastus hagile OÜ Laimen uus juhatuse liige T. P. ei oma infot ega ka mingeid pabereid OÜ Aare Autod poolt esitatud hagi ja nõude kohta. Juhatuse liikme valduses olevatest dokumentidest ei ole näha ühtki OÜ Aare Autod dokumenti (paberit), kus oleks näha, et OÜ Laimen omab mingitki sõidukit, sealhulgas ka OÜ Aare Autod kaudu omandatud (Chrysler Stratus). T. P. omandas firma koos dokumentidega, kust ei nähtu, et OÜ Laimen on omandanud OÜ Aare Autod kaudu auto (Chrysler Stratus). Arvesse võttes eelpool mainitut palub OÜ Laimen uus juhatuse liige T. P. vajadusel pöörduda endiste omanike poole. Endine juhatuse liige M. K. on uue juhatuse liikme jaoks kättesaamatu. Menetluse käik Hageja vastus kostja vastusele Hageja märgib, et Riigikohus on sõidukite käsutamise ja nende registreerimise kohta käivat regulatsiooni käsitlenud lahendis nr 3-2-1-133-13. Riigikohus on lahendi p.-des 21-25 öelnud järgmist:

3 (8)

Tsiviilasi nr 2-14-22178 06, p 18). Eelnevat ei muuda asjaolu, et ette oli nähtud avalikõiguslik kohustus esitada registripidajale andmed sõiduki omandi ülemineku kohta ja registripidajale antud võimalus andmeid kontrollida.

4 (8)

Tsiviilasi nr 2-14-22178

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lõike 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lõike 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lõike 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus, tutvunud asjas kogutud kõikide kirjalike materjalidega, leidis, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja OÜ Aare Autod 18.veebruari 2014 lepinguga kostjalt OÜ-lt Laimen sõiduki Chrysler Stratus registreerimismärgiga 723BJG (tl.6). Enne sõiduki omandamist kontrollis hageja sõiduki staatust sõidukikahjude registrit ning Maanteeametist, et sõidukile ei olnud seatud mingeid areste ega keelde. Sõiduki valdus anti OÜ Laimen esindaja poolt üle koheselt koos ostu-müügi lepingu sõlmisega 18.veebruaril 2014. Valdus anti üle hageja asukohas, OÜ Aare Autod autode kaupluse territooriumil, Kadaka tee 82, Tallinn. Kuni käesoleva ajani asub auto hageja valduses. 21.veebruarist 2014 on müügiportaalis avaldatud hageja kuulutus (tl.7) vaidlusaluse sõiduki Chrysler Stratus 723BJG müügi kohta, milles hageja müüb vaidlusalust sõidukit. 30.04.2014 kohtutäitur Rannar Liitmaa arestis sissenõudja AS Intrum Justitia avalduse alusel täiteasjas nr 175/2014/529 sõiduki ja 19.05.2014 on Ametlikes Teadaannetes avaldatud enampakkumise teade (tl.16-17). Hageja on sõiduki heauskne omanik ning täitemenetlus toimub hageja vara suhtes nõude täitmiseks, millega hagejal ei ole mingit seost. Hageja taotleb, et kohtulahendiga otsustatakse tema vara (sõiduki CHRYSLER STRATUS reg. märgiga 723BJG) arestist vabastamine. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lõike 1 kohaselt kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt esitatakse hagi sissenõudja ja võlgniku vastu; lõige 4 sätestab, et hagi rahuldamise korral vabastab kohtutäitur vara aresti alt ja esitab avalduse registrile keelumärke kustutamiseks. 30.04.2014 vallasvara arestimise akti kohaselt on kohtutäitur Rannar Liitmaa sõiduki CHRYSLER STRATUS reg. märgiga 723BJG arestinud 30.04.2014 täiteasjas nr 175/2014/529 (tl.11-14). Vallasvara arestimise aktis on märgitud, et 22.04.2014.a.on kohtutäiturile esitatud Aare Autod OÜ poolt arestitava sõiduki ostu-müügileping. Vaidlust ei ole, et täiteasjas nr 175/2014/529 on alustatud täitemenetlust võlgniku OÜ Laimen suhtes. Samuti puudub vaidlus selles, et liiklusregistris on sõiduki omanikuna registreeritud kostja OÜ Laimen. Pooltel on vaidlus selle üle, kes on sõiduki omanik ja kas kohtutäituril on kohustus vabastada eelpool nimetatud sõiduauto arestist. Kostja AS Intrum Justitia on seisukohal, et sõiduki omanikuks on jätkuvalt Laimen OÜ, leides, et hageja poolt esitatud müügileping kuupäevaga 18.02.2014 ei ole piisavaks tõendiks, et sõiduki omanikuks on hageja. Kostja põhjendab enda seisukohta tuginedes Maanteeameti Liiklusregistribüroo andmetele ning Liiklusseaduse §-le 76 lg 1 ja § 77 lg 3. Hageja ei ole täitnud seadusest tulenevat nõuet registriandmete muutmiseks. Kuivõrd hageja on autode ostmise ning müümisega tegelev ettevõtte, siis kindlasti peaks eelnimetatud seadusest tulenevat 5 (8)

Tsiviilasi nr 2-14-22178 kohustust hageja teadma. Kostja lisab, et ka üldisemast õiguskindluse vaatevinklist on hageja seisukoht väär ning ebaõige. Kostja leiab, et lihtkirjalik dokument ei saa omada suuremat mõju kui seadusega kooskõlas olev registrikanne. Eelnimetatud seisukoha tunnustamisel tekkiks sisuliselt olukord, kus täitemenetluse algatamisel ning registrivara arestimisel tekiks pahatahtlikel võlgnikel võimalus lihtsa vaevaga tagant järgi vormistada lihtkirjalik dokument, mis omakorda oleks registrikande muutmise aluseks ning vabastaks vara aresti alt. Sellist hüpoteetilist olukorda õiguskindluse üldisemas mõttes kindlasti kohus aktsepteerida ei saa. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lõike 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lõike 1 kohaselt vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Hageja ja kostja OÜ Laimen vahel 18.02.2014 sõlmitud müügilepingu kohaselt annab müüja ostjale koos sõidukiga üle registreerimistunnistuse ja muud sõidukit puudutavad dokumendid. Samuti nähtub poolte vahel sõlmitud müügilepingust, et omandiõigus sõidukile läheb müüjalt ostjale üle müügilepingu allkirjastamisega (tl. 6). Riigikohus on 09.02.2011 kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-2-1-138-10 selgitanud, et vallasomand läheb AÕS § 92 lõike 1 järgi üle, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale, st vajalik on nii asja valduse faktiline üleandmine kui ka asjaõiguskokkulepe omandi üleandmise kohta. Omandi üleminek peab selle järgi olema ka väljapoole äratuntav, mida väljendab valduse muutumine (p 32). Sama seisukohta on Riigikohus väljendanud ka oma lahendis nr 3-2-1-133-13 p-des 21 ja 22:

6 (8)

Tsiviilasi nr 2-14-22178 Enne 1. juulit 2011 kehtinud põhimääruse § 13 järgi oli liiklusregistrisse kantud andmetel informatiivne tähendus ning andmete registrisse kandmine ei toonud endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama tuleneb 1. juulist 2011 kehtiva Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määruse nr 75 "Liiklusregistri pidamise põhimäärus" (määrus nr 75) §-st 9. Riigikohus on ka varem leidnud, et liiklusregistri kanded ei tekita, muuda ega lõpeta omandiõigust sõidukile ning tegemist on informatiivse andmekoguga (vt Riigikohtu 9. märtsi 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-94-09, p 12; 1. juuni 2010. a otsus väärteoasjas nr 3-1-150-10, p 8.1; 2. aprilli 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-12, p 9).

7 (8)

Tsiviilasi nr 2-14-22178 Riigikohtu selgitusele ei muuda eelnevat ka asjaolu, et ette oli nähtud avalikõiguslik kohustus esitada registripidajale andmed sõiduki omandi ülemineku kohta ja registripidajale antud võimalus andmeid kontrollida. Seega on hageja OÜ Aare Autod sõiduki heauskne omanik ning kohtutäitur Rannar Liitmaa poolt läbiviidav täitemenetlus toimub hageja vara suhtes nõude täitmiseks, millega hagejal ei ole mingit seost. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning hagejale kuuluv sõiduk CHRYSLER STRATUS registreerimismärgiga 723BJG tuleb arestist alt vabastada. Menetluskulud Kuna hagi rahuldatakse, tuleb menetluskulud jätta vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kostjate kanda. TsMS § 165 lg.1 järgi otsus on tehtud kaashagejate või – kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või – kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. TsMS § 165 lg.2 järgi kaashageja või –kostja ei kanna menetluses teise kaashageja või –kostja esitatud avaldusest, taotlusest, väitest, tõendist, kaebusest v. vaidlustamisest tulenevaid menetluskulusid. Kostja AS Intrum Justitia on hagile esitanud vastuväited. Kostja OÜ Laimen on vastuväidetes hagile märkinud, et tema ei oma infot ega pabereid hageja poolt esitatud nõude kohta. Kostja AS Intrum Justitia vastuväidete tõttu on hagejalt küsitud kirjalik arvamus hagi vastuse kohta (esindajatasu 240 eurot). Seega kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta 65% kostja AS Intrum Justitia kanda ja 35% kostja OÜ Laimen kanda. Kostjad on osalenud menetluses erinevas ulatuses ja kostja AS Intrum Justitia vastuväidete tõttu on hageja menetluskulud suuremad. Vastavalt TsMS § 174 lõigetele 1 ja 2 määrab kohus kindlaks kostjate poolt hüvitatavad menetluskulud (nende rahalise suuruse), võttes aluseks hageja menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalid. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, milles hageja on oma menetluskuludeks märkinud riigilõivu hagi esitamisel 125 eurot, riigilõivu hagi tagamisel 50 eurot ja kulud õigusabile 720 eurot. Kostjad hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et hageja poolt taotletavad menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud ning kostja AS Intrum Justitia`lt tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele välja mõista OÜ Aare Autod kasuks menetluskulud 65% s.o. summas 581.75 eurot ja kostja OÜ Laimen`ilt menetluskulud 35% s.o. summas 313.25 eurot. TsMS § 177 lõikest 4 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.