Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-99-03 Otsuse kuupäev Tartu, 29. september 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja L. Laarmaa, liikmed H. Jõks ja A. Kull Kohtuasi AS Rapeks hagi Aare Tamme vastu 136 361 krooni 35 sendi saamiseks ning Aare Tamme vastuhagi AS Rapeks vastu 138 336 krooni saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. aprilli 2003. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-145/2003 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aare Tamme kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 15. september 2003. a, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 17. aprilli 2003. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS Rapeks esitas 9. augustil 2000. a Valga Maakohtule hagi Aare Tamme vastu, nõudes tööettevõtulepingust tekkinud 136 361 krooni 35 sendi suuruse võla väljamõistmist.
2.Hagiavalduse kohaselt pöördus A. Tamme 1998. a hageja poole sooviga ehitada Valga maakonnas Pühajärve vallas Nüpli külas asuvale kinnistule palkmaja. Kostja nõustus hageja 3. septembri 1998. a hinnapakkumisega ning hageja asus töid teostama. Tööde eest pidi kostja tasuma vastavalt poolte kokkuleppele hageja esitatud arvete alusel. 12. augustil 1999. a koostati teostatud tööde vastuvõtmise akt, milles hinnati tehtud tööde maksumuseks 346 479 krooni 95 senti. Kostja kirjutas aktile alla ega esitanud pretensioone. Enne teostatud tööde vastuvõtmist oli kostja tasunud hagejale ettemaksuna 210 119 krooni ja seega tuli tal tasuda veel 136 361 krooni 35 senti. Arve tasumise tähtaeg oli 10. jaanuar 2000. a. Kostja ei ole võlga tasunud.
3.Kostja esitas 4. mail 2001. a vastuhagi, milles palus AS-lt Rapeks välja mõista AS Rapeks ja AS Sport Kakssada vahel 29. septembril 1998. a sõlmitud tööettevõtulepingust tuleneva võlgnevuse 138 336 krooni. Vastuhagi kohaselt allkirjastasid hageja ja kostja 20. juulil 1998. a memorandumi, milles määrati kindlaks, et kostja saab platsil nr 4 asuva palkmaja omanikuks ning korraldab Mäeküla projekti raames teede ja kommunikatsioonide ehituse. Sama memorandumi alusel sõlmisid hageja ja AS Sport Kakssada 29. septembril 1998. a kokkuleppe teedevõrgu rajamiseks Mäeküla kinnistul kogumaksumusega 255 000 krooni. Nimetatud lepingu kohaselt kohustus AS Sport Kakssada rajama teedevõrgu, hageja esimene sissemakse oli 116 664 krooni ning ülejäänud 138 336 krooni pidi hageja tasuma AS-le Sport Kakssada pärast tööde teostamist ja kruntide 4-8, 11-13 müümist. AS Sport Kakssada teostas tellitud tööd vastavalt projektlahendusele kokkulepitud mahus ja tingimustel. Hageja ja kostja vahel tekkis hinnavaidlus kostja omandatud palkmaja osas. Hageja viitas 24. augusti 1999. a raportis puudustele teede rajamisel ning koostas 25. augustil 1999. a tööde vastuvõtu vaheakti, milles kajastas teostatud tööde mahtu tendentslikult. AS Sport Kakssada ei aktsepteerinud hageja esitatud vaheakti. Hageja ei allkirjastanud tööde vastuvõtmise akti, mille AS Sport Kakssada koostas 10. oktoobril 1999. a. AS Sport Kakssada esitas 3. septembril 1999. a hagejale arve 138 336 krooni tasumiseks, kuid hageja ei teinud seda. Seejärel loovutas AS Sport Kakssada oma 138 336
krooni suuruse nõude kostjale. Hageja on Mäeküla kinnistud realiseerinud, kasseerides kruntide uutelt omanikelt sisse teostatud teetööde maksumuse ja on seega teetööd vastu võtnud. Kvaliteediprobleeme pole esinenud ja nendest pole TsK § 367 lg-s 1 määratud tähtaegade jooksul AS Sport Kakssada informeeritud.
4.Valga Maakohus rahuldas 9. jaanuari 2003. a otsusega nii hagi kui vastuhagi täielikult. Maakohtu otsuse kohaselt esitas hageja kostjale hinnapakkumise palkmaja ehituseks. Teostatud tööde vastuvõtmise aktil 12. augustist 1999. a on viide objekti lepingulisele maksumusele ning lepingu number, milleks on 3. septembri 1998. a hinnapakkumine. Kostja A. Tamme kirjutas aktile alla ega esitanud kirjalikke pretensioone. Akti pöördel täheldatu on kirjutanud hageja esindaja ja see ei ole käsitatav vaegtööna ega ehituslike puuduste märkimisena. Kuna kostja võttis tööd vastu ja jättis selle eest osaliselt tasumata, tuleb temalt hageja kasuks välja mõista 3. septembril 1998. a sõlmitud tööettevõtulepingust tulenev võlgnevus 136 361 krooni 35 senti.
5.Vastuhagi osas leidis kohus järgmist. Memorandumi alusel sõlmisid hageja ja AS Sport Kakssada
29.septembril 1998. a kokkuleppe teedevõrgu rajamiseks Mäekülas kogumaksumusega 255 000 krooni. AS Rapeks sissemakse oli 116 664 krooni ning ülejäänu pidi ta tasuma pärast tööde teostamist ja kruntide 4-8,11-13 müümist. AS Rapeks koostas 24. augustil 1999. a raporti ning akti aktsepteeritud tööde mahu osas, millega AS Sport Kakssada ei nõustunud. AS Sport Kakssada esitas
10.oktoobril 1999. a AS-le Rapeks teostatud tööde vastuvõtmise akti ning arve. AS Rapeks esindaja ei kirjutanud aktile alla. Hageja ei esitanud kostja vastu nõuet TsK § 367 lg 1 alusel. Müües 13. juulil 2000. a kolmandatele isikutele maha kinnistud, millele AS Sport Kakssada oli rajanud teed, on hageja tehtud tööd faktiliselt vastu võtnud. Hageja kinnitas kinnistute müümisel kolmandale isikule, et lepingu sõlmimist ja täitmist ei takista ühegi lepingu või mõne muu kokkuleppe või dokumendi säte, mille pooleks on müüja või mis on müüjale siduv ning et kinnistu suhtes ei ole lepingu sõlmimise hetkel käimas vaidlusi. Samas oli AS Sport Kakssada esitanud 3. septembril 1999. a hagejale arve juurdepääsuteede ehitamise eest tasumiseks ning 6. juulil 2000. a meeldetuletuskirja. Kokkuleppe p 5 kohaselt kohustus hageja tasuma AS-le Sport Kakssada teede ehituse maksumuse, mis sama lepingu p 5 järgi on arvestatud krundi hinna hulka. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus tühistas AS Rapeks apellatsioonkaebuse alusel 17. aprilli 2003. a otsusega maakohtu otsuse osaliselt vastuhagi rahuldamise ja kohtukulude jagamise osas. Ringkonnakohus jättis vastuhagi rahuldamata ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kohtukulud täies ulatuses.
7.Apellatsioonikohtu otsuse põhjenduste kohaselt on TsK § 219 järgi võlgnikul nõude loovutamise korral õigus esitada uue kreeditori nõude vastu kõik vastuväited, mis tal olid esialgse kreeditori vastu nõude loovutamisest teate saamise momendil. Hageja on kostja nõudele esitanud vastuväite, mille kohaselt kostjale nõude loovutanud isik AS Sport Kakssada ei ole täitnud lepingulist kohustust hageja ees täies ulatuses, sest ta on jätnud teed valmis ehitamata. TsMS § 91 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja ei ole tõendanud seda, et AS Sport Kakssada täitis hagejaga sõlmitud tööettevõtulepinguga endale võetud kohustused
täies mahus. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TsK § 367 lg 1, leides, et hageja oleks pidanud esitama tähtaegse hagi seoses puuduste esinemisega töös. Nimetatud säte on kohaldatav juhul, kui töö on vastu võetud. Käesoleval juhul on hageja võtnud AS Sport Kakssada tehtud töö vastu üksnes osaliselt. Ta ei ole alla kirjutanud AS Sport Kakssada poolt 10. oktoobril 1999. a ühepoolselt koostatud tööde vastuvõtmise aktile. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kinnistu müümisega on hageja faktiliselt vastu võtnud töö täies ulatuses ning et hageja ja AS Sport Kakssada vahel sõlmitud tööettevõttelepingu p 5 kohaselt pidi AS Sport Kakssada poolt teede ehituse maksumus olema arvestatud krundi müügihinna hulka. Hageja võttis endale kõnealuse lepingu p-ga 6 kohustuse tasuda töö eest pärast seda, kui ta on kinnistu maha müünud ja saanud ostjatelt raha. Sellise kokkulepe puhul ei pidanud pooled mõistlikult võttes silmas seda, et hageja pidi kinnistu müümisel töö eest tasuma AS-le Sport Kakssada täies ulatuses, sõltumata sellest, kas töö on lõpetatud või mitte. Samas ei olnud hagejal keelatud kinnistut müüa enne töö lõpetamist ning mõistlikult võttes puudus AS-l Sport Kakssada huvi selle vastu, et hageja ei müüks kinnistut enne töö lõpuleviimist. Vastavalt TsK §-le 369 on tellija kohustatud tööettevõtjale maksma kokkulepitud tasu pärast kogu töö üleandmist, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teisti. Kuna AS Sport Kakssada ei ole tööd valmis teinud kokku lepitud ulatuses, siis ei võlgne hageja talle 138 336 krooni ning seega ei ole ka olemas nõuet, mida AS Sport Kakssada oleks saanud loovutada kostjale. Kuivõrd kumbki tööettevõtulepingu pool ei ole lepingut lõpetanud (lepingust taganenud), siis on pooltel põhimõtteliselt alles lepingu täitmise nõuded. Asjas ei oma tähtsust see, kas hageja on saanud kinnistu ostjatelt raha.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Kassatsioonkaebuses palub Aare Tamme tühistada Tartu Ringkonnakohtu otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta maakohtu otsus muutmata.
9.Poolte vahel 29. septembril 1998. a sõlmitud kokkulepe (sisuliselt tööettevõtuleping) ei määratle tööde teostamise tähtaega, tööde iseloomu ja mahtu, teostamise viisi jms, vaid annab ainult tööde üldnimetuse ning tasumise korra. Teede ehitust teostati kokkuleppe p-s 5 näidatud kruntidel, mis olid tellijale kuuluvad iseseisvad kinnistud. AS Rapeks tööde tellijana ei ole realiseerinud TsK §-des 365 ja 368 sätestatud tellija õigusi väidetavalt mittekvaliteetse töö ilmnemisel. AS Rapeks poolt
25.septembril 1999. a ühepoolselt koostatud akt ei sisalda viiteid lepingust loobumisele. AS Rapeks müüs 1999.-2000. a kõik teedeehitusega seotud kinnistud kolmandatele isikutele, viitamata sõlmitud asjaõiguslepingutes tee-ehitusega seotud tööettevõtulepingule kui tööjärgus lepingule. Kohtumenetluses on AS Rapeks tunnistanud ka 29. septembri 1998. a kokkuleppe p-s 5 märgitud summade saamist. Kassaator on seisukohal, et kinnistute müügiga kaasnes tee-ehitustööde vastuvõtmine AS Rapeks poolt, kuna teed moodustasid kolmandatele isikutele müüdud kinnistute lahutamatu osa. Pärast kinnistute müümist puudus AS-l Rapeks õigus nõuda tööde teostamist võõrastel kinnisasjadel, AS-l Sport Kakssada aga samas õigus sedalaadi töid teostada. Kuna AS Rapeks on teedevõrgu ja kommunikatsioonide eest saanud ostjatelt kokkulepitud tasu, siis on ta sellega ka teostatud tööd vastu võtnud ja kohustatud maksma tasu kassaatorile. Eeltoodu alusel on sisutu apellatsioonikohtu viide, et 29. septembri 1998. a kokkulepe on kehtiv ka käesoleval ajal.
Õigussuhte hindamisel on oluline see, et AS Rapeks on litsentseeritud ehitusettevõte. Seega on võimalik eeldada, et kompetentne ehitusettevõtja oleks kahtlemata vajaduse ilmnemisel kohaldanud TsK §-de 365 ja 368 sätteid. Kuna seda ei tehtud, siis on võimalik TsK § 364 lg 1 kohaldamine, nagu tegi esimese astme kohus. Sel juhul puudub kassaatoril ringkonnakohtu viidatud tõendamiskohustus.
10.Vastuses kassatsioonkaebusele leidis AS Rapeks, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kassatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks.
12.1. juulini 2002. a kehtinud TsK § 355 kohaselt kohustus tööettevõtulepinguga tööettevõtja omal riisikol tegema tellija ülesandel kindlaksmääratud töö, tellija kohustus töö vastu võtma ja selle eest maksma. Võlaõigusseaduse § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga valmistama asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), tellija kohustub maksma selle eest tasu. Seega on töövõtuleping mõlema regulatsiooni järgi suunatud teatud konkreetse tulemuse saavutamisele. Tööettevõtja kohustuseks oli ehitada valmis juurdepääsuteed Valga maakonnas Pühajärve vallas Nüpli külas asuvatele Mäeküla palkmajadele. Ringkonnakohus on oma otsuses tuvastanud, et AS Sport Kakssada ei ole tõendanud tööettevõtulepinguga võetud kohustuste täies mahus täitmist.
13.Kassatsioonkaebuse väite kohaselt on hageja kinnistute müügiga faktiliselt töö vastu võtnud ja tal on tekkinud selle eest tasu maksmise kohustus. Kolleegium leiab, et see kassaatori väide on ebaõige. Ringkonnakohus on 29. septembri 1998. a lepingu punkti 6 tõlgendades asunud õigele seisukohale, et poolte kokkulepe ei olnud suunatud sellele, et hageja pidi kinnistute müümisel tasuma töö eest AS-le Sport Kakssada täies ulatuses, sõltumata sellest, kas töö on lõpetatud või mitte. Teistsugune tõlgendus võiks kolleegiumi arvates viia ka järelduseni, et töövõtjal oleks kinnistute müügi korral õigus saada tasu ka siis, kui ta ei ole töödega isegi alustanud. See ei oleks kooskõlas töövõtulepingu olemusega. Ringkonnakohtu seisukohta toetab ka asjaolu, et 29. septembri 1998. a lepingus ei olnud märgitud tööde teostamise tähtaega ning järelikult tuleks eeldada lepingu kehtivust kuni tööde nõuetekohase teostamiseni.
14.Kolleegium jätab tähelepanuta kostja kassatsioonkaebuse väite, et tööettevõtjal puudus pärast kinnistute müümist õigus teostada töid võõrastel kinnisasjadel. TsMS § 353 lg 2 esimese lause kohaselt ei ole kassatsioonkaebuses õigust muuta hagi alust ega eset, esitada nõudmisi, mida ei ole varem esitatud ega nõuda hagi aegumise kohaldamist. Samuti ei ole kostja menetluse kestel andnud
29.septembri 1998. a lepingule tõlgendust, mille kohaselt tekkis tellijal pärast kinnistute müüki kohustus tasuda tööettevõtjale nende tööde eest, mis selleks ajaks olid tehtud. Kolleegiumi arvates on kostjal võimalik tõendada, et tee-ehitustööde lõpetamine oli pärast kinnistute müüki muutunud võimatuks ning TsK § 370 lg 2 analoogiale toetudes nõuda tasu kinnistute võõrandamiseni tehtud tööde eest.
15.Vastuseks kassatsioonkaebuse väitele, et AS Rapeks professionaalina oleks pidanud järgima TsK
§ 365 ja § 368, märgib kolleegium järgmist. Tsiviilkoodeksi §-des 365 ja 368 sätestati tellija õigused juhuks, kui tööettevõtja viivitab lepingu täitmisega või ei tee tööd nõuetekohaselt. Tellija ei olnud kohustatud neid õigusi kasutama. Samas leiab kolleegium, et AS Rapeks on juhtinud tööettevõtja tähelepanu töös esinevatele puudustele teostatud tööde vastuvõtmise aktis (maakohtu toimiku lk 67) ja raportis (maakohtu toimiku lk 74), milles on esitatud konkreetsed ettepanekud töö parandamiseks.
16.Kolleegiumile jääb arusaamatuks kassatsioonkaebuse väide, mille kohaselt esimese astme kohus on asjas õigesti kohaldanud TsK § 364 lg 1. Esimese astme kohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks vastuhagi rahuldades kohaldanud TsK § 364. Kui kassaator pidas silmas TsK § 367 lg 1 kohaldamist, on ringkonnakohus kolleegiumi arvates õigesti leidnud, et TsK § 367 lg 1 saab kohaldada üksnes juhul, kui töö on vastu võetud. L. Laarmaa, H. Jõks, A. Kull
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.