Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-10-03 Otsuse kuupäev Tartu, 30. aprill 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja J. Odar, liikmed H. Jõks, A. Kull, V. Kõve, L. Laarmaa ja J. Luik Kohtuasi Võru linna hagi Sirje Liiveti ja Eha Kikase vastu töölepingute lõpetamise ja hüvitiste maksmata jätmise õiguse tunnustamiseks. Sirje Liiveti ja Eha Kikase vastuhagi töölepingute lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvitiste väljamõistmiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. oktoobri 2002. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-305/2002 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Sirje Liiveti kassatsioonkaebus ja Eha Kikase kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 31. märts 2003. a Istungil osalenud isikud Võru linna esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo Resolutsioon
1.Muuta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 4. oktoobri 2002. a otsust põhjenduste osas. Muus osas jätta otsus muutmata.
2.Rahuldada Sirje Liiveti kassatsioonkaebus ja Eha Kikase kassatsioonkaebus osaliselt.
3.Tagastada Eha Kikasele 28. oktoobril 2002. a tema kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 240 (kakssada nelikümmend) krooni ja Sirje Liiveti kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sirje Liivet töötas Võru lastepäevakodu-varjupaigas Jussike pesumasinistina ning 0,25 kohaga laohoidjana. Eha Kikas töötas samas kohas raamatupidajana. Võru Linnavolikogu 13. detsembri 2000. a otsuse alusel tuli 31. mail 2001 ühendada Jussike Võru lasteaiaga Sõleke. Võru Linnavalitsus tegi 27. detsembril 2000. a kirjaga Jussikese juhatajale ülesandeks tagada ühendamisel seadusest tulenev asjaajamine. Võru Linnavalitsuse 25. jaanuari 2001. a korraldusega nr 35 kinnitati Võru lasteaia Sõleke töötajate koosseis alates 1. juunist 2001. a. Sõlekeses puudusid pesumasinisti ja raamatupidaja ametikohad. Jussikese juhataja lõpetas 30. mai 2001. a käskkirjadega Sirje Liiveti ja Eha Kikasega töölepingud alates 31. maist 2001. a. TLS § 86 p 3 alusel töömahu vähenemisest tingitud koondamise tõttu.
2.Võrumaa Töövaidluskomisjon tunnistas 4. septembri 2001. a otsusega töölepingute lõpetamise ebaseaduslikuks. Töövaidluskomisjon luges Sirje Liiveti töölepingu Võru linnaga lõpetatuks töötaja algatusel 20. augustist 2001. a ja Eha Kikase töölepingu lõpetatuks töötaja algatusel 30. juunist 2001. a. Töövaidluskomisjon mõistis Võru linnalt Sirje Liiveti kasuks välja 6 301 krooni ja Eha Kikase kasuks 12 049 krooni.
3.Võru linn esitas kohtule hagi, milles palus tunnustada hageja kui tööandja õigust lõpetada kostjatega töölepingud TLS § 86 p 3 alusel ning jätta neile hüvitised maksmata. Sõlekese uus koosseis oli väiksem kui kahes lasteaias kokku. Uues koosseisus puudusid pesumasinisti ja raamatupidaja ametikohad, Sõlekeses oli täidetud 1,0 koormusega laohoidja ametikoht. Lasteaedade
ühinemisel tuli võrrelda mõlema lasteaia töötajate tööalaseid näitajaid. Tööandja eelistas tööle jätmisel Jussikese töötajatest õpetajatena töötavaid isikuid, kellel on kõrgem erialane haridus ning lasteaiaõpetajate abidena töötavaid isikuid, kellel on alla 3 aasta vanused lapsed. Kuna hagejal ei olnud kostjatele vabu töökohti pakkuda, oli tal alus TLS § 86 p 3 kohaldamiseks. Jussikese põhimäärus p 5.2.2 järgi on juhatajal õigus sõlmida, muuta ja lõpetada töötajatega töölepinguid. Seega on Jussikesele antud õigus olla tööandja. TLS § 3 p 2 kohaselt võib tööandjaks olla ka juriidilise isiku struktuuriüksus.
4.Kostjad esitasid vastuhagid, milles palusid tunnistada nendega töölepingute lõpetamine ebaseaduslikuks. Sirje Liivet palus lugeda tema ja Võru linna vaheline tööleping lõppenuks
20.augustist 2001. a TLS § 79 lg 1 alusel ja mõista Võru linnalt välja 12 602 krooni suurune hüvitis. Eha Kikas palus lugeda tööleping lõppenuks 30. juunist 2001. a TLS § 79 lg 1 alusel ja mõista Võru linnalt välja 24 099 krooni suurune hüvitis. Kostjad leidsid, et nende tööandja on Võru linn. Kohaliku omavalitsusüksuse hallatavad asutused ei saa olla iseseisvad tööandjad, nad teostavad üksnes kohaliku omavalitsusüksuse õigusi ja kohustusi. Seadusest ei tulene Jussikese juhataja õigust ega volitust lõpetada lasteaedade ühendamisel töölepinguid. Lepingu sõlmimise, muutmise või lõpetamise õigus ei ole võrdne tööandjaks olemisega. TLS § 6 kohaselt ei lõpeta reorganiseerimine töölepingut. Tööandja tegevuse ümberkorraldamisel pidi TLS §-st 6 tulenevalt Jussikese töötajate töösuhe jääma kestma ning töötajad pidid üle minema Sõlekesse. Seejärel oli tööandja Võru linn TLS § 99 lg 2 alusel kohustatud välja selgitama töötajate tööalased näitajad ja tööle jäämise eelisõiguse. Jussikese juhataja ei olnud õigustatud otsustama Sõlekeses olevate vabade töökohtade pakkumise võimaluse üle. TLS § 98 lg-s 2 sätestatud kohustus pakkuda töötajale võimaluse korral teist tööd ei ole piiratud asutusega, kus töötaja töötab. Seega pidi Võru linn kõigis oma asutustes pakkuma teist tööd, mis vastab kostjate kvalifikatsioonile.
5.Võru Maakohus rahuldas 28. märtsi 2002. a otsusega Võru linna hagi ja jättis vastuhagid rahuldamata. Maakohtu otsuse kohaselt tuleb Eha Kikasel tagastada Võru linnale 5944 krooni ja Sirje Liivetil 3109 krooni. Jussike oli kostjate suhtes tööandja. TLS § 3 p 2 kohaselt võib tööandjaks olla juriidilise isiku struktuuriüksus, kui talle on antud tööandja õigused. Jussikese põhimääruse p-de 5.1 ja 5.2 kohaselt juhib lasteaed-varjupaiga tööd juhataja, kes on lasteaed-varjupaiga seadusjärgne esindaja. Juhataja pädevusse kuulub muuhulgas ka töölepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine. Põhimäärusest ei nähtu, et Jussikese juhataja oleks töölepingute sõlmimisel tegutsenud Võru linna esindajana. Kostjatega sõlmitud töölepingutes on samuti märgitud, et Jussike oli kostjate tööandja. Lasteaedade reorganiseerimine iseenesest ei lõpeta töölepingut. Kuna Sõleke ja Jussike olid Võru linna hallatavad asutused ning Jussikese juhatajale oli tehtud ülesandeks tagada lasteaedade ühendamisega seonduv asjaajamine, oli koos reorganiseerimisega võimalik lahendada ka töölepingute lõpetamine koondamise tõttu. Jussikese juhataja põhjendas koondamisest ette teatades töölepingu
lõpetamise vajadust lasteaedade ühendamisega ja sellega, et kostjatele ei ole pakkuda vaba töökohta. Kuna Sirje Liivet töötas 0,25 kohaga laohoidjana, oli tööle jäämise eelisõigus isikul, kes töötas sellel kohal täiskohaga. TLS § 98 lg-s 2 nimetatud teise töö pakkumine saab toimuda töökohtade osas, millel töötaja on oma teadmiste, oskuste ja tervise tõttu suuteline töötama. Kuivõrd Võru linna ametiasutuste hallatavate asutuste asutamise, haldamise, ümberkorraldamise ja lõpetamise korra (edaspidi Korra) kohaselt ühendamisel ühendatav asutus lõpetatakse, pidi tööandja pakkuma töötajatele vabu kohti sama tööandja juures, s.o reorganiseeritud Sõlekeses. Seadusest ei tulene Võru linna hallatavate asutuste kohustust tööandjana pakkuda tööd kõigis Võru linna hallatavates asutustes. Hagejal ei olnud kostjatele võimalik tööd pakkuda, sest Sõlekeses polnud vabu töökohti. Kui pärast täidetud kohtuotsuse tühistamist ja asja uuesti läbivaatamist jäetakse hagi otsusega rahuldamata, tuleb TsMS § 374 ja § 375 lg 1 kohaselt kostjale tagastada kõik, mis tühistatud otsuse alusel hageja kasuks oli sisse nõutud, kusjuures esimese astme kohtule uuesti läbivaatamiseks antud asjas lahendab kohus tagasitäitmise omal algatusel, arvestades poolte seisukohti. Hagi rahuldamisega tühistatakse töövaidluskomisjoni otsus, mille alusel on hageja kostjatele üle kandnud hüvitise. Seega tuleb kostjatel töövaidluskomisjoni otsuse alusel saadu tagastada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tartu Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata. Maakohus on TLS § 3 p 2 alusel õigesti leidnud, et kostjate tööandjaks oli Jussike. Nimetatud sätte järgi ei pea tööandja olema juriidiline isik. Tööandja, kes ei ole juriidiline isik, on oma õiguslikult olemuselt selle juriidilise isiku tehinguline esindaja töösuhetes, kelle struktuurüksus ta on. Seega oli Jussikese juhatajal volitus sõlmida ja lõpetada kostjatega töölepinguid. Kuivõrd koondamise situatsiooni tekkimine oli teada enne Jussikese reorganiseerimist, siis oli alus koondamiseks olemas juba enne reorganiseerimise lõpuleviimist. Seetõttu ei saanud kostjate töölepingud jätkuda Sõlekeses. Maakohus kohaldas E. Kikase ja S. Liiveti suhtes õigesti TLS § 99 lg 1, mille järgi töölepingu lõpetamisel koondamise tõttu on töölejäämise eelisõigus eelkõige töötajate esindajal, seejärel töötajatel, kes töötavad selle tööandja juures põhikohaga. Kostjad tõlgendavad ebaõigesti TLS § 98 lg 2, leides, et hageja oleks pidanud pakkuma neile kõiki vabu töökohti hageja kõikides struktuuriüksustes. Kuivõrd kostjate tööandjaks oleks pärast Jussikese reorganiseerimist võinud olla Sõleke, siis pidi hageja nendele pakkuma üksnes vabu töökohti, mis olid Sõlekeses. Maakohus on õigesti kohaldanud TsMS § 374 alusel töövaidluskomisjoni otsuste tagasitäitmist. Kuigi selles sättes ei ole otsesõnu nimetatud töövaidluskomisjoni otsust, on selline otsus jõustunud osas samaväärne töövaidluses tehtava kohtuotsusega. Hageja oli töövaidluskomisjoni menetluses kostja positsioonil.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Mõlemad kostjad paluvad oma kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse ja uue
otsusega jätta Võru linna hagi rahuldamata ning rahuldada vastuhagid. Ringkonnakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme ja oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme. Võru linn taotles hagis, et tunnustataks Jussikese kui tööandja õigust lõpetada kostjatega töölepingud. Selline tuvastushagi eeldab, et tehakse kindlaks, kas Jussikesel on eelkirjeldatud õigus või mitte. Kostjad leiavad, et Jussikese juhataja tegutses Võru linna kui avalik-õigusliku juriidilise isiku esindajana. Lasteaia juhataja tehtud tehingutest ja toimingutest tulenevate õiguste ja kohustuste kandja on Võru linn. Töötajate õigus nõuda teist tööd sama tööandja juures on oluliselt laiem, kui tööandjaks on Võru linn, võrreldes olukorraga, kui tööandjaks on lasteaed. TLS § 17 järgi kohaldatakse sätete vastuolu korral sätet, mis on töötaja jaoks soodsam. Võru linn pidi tööandjana kindlaks tegema vabad töökohad oma asutustes ning pakkuma kostjatele teisi sobivaid töökohti. Seadus ei piira tööandja kohustust pakkuda tööd ühe struktuurüksuse piires. Võru linn ei ole väitnud, et tal polnud võimalik teist tööd teises asutuses pakkuda. S. Liivetiga töölepingut lõpetades rikkus tööandja TLS § 99. Ringkonnakohus on meelevaldselt laiendanud TsMS § 374 lg 1 ja § 375 lg 1. ITLS § 25 lg 1 alusel ei jõustunud töövaidluskomisjoni otsus seoses hagi esitamisega kohtusse.
8.Võru linn vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Hageja ei nõustu kassatsioonkaebuse seisukohaga, et tööandjaks saab olla üksnes juriidiline isik. TLS § 3 p 2 kohaselt võib tööandjaks olla ka juriidilise isiku struktuuriüksus, kui talle on antud tööandja õigused. TLS § 17 mõte on juhiste andmine mitme õigusnormi kollisiooni puhul, mitte faktiliste asjaolude vahel valiku tegemiseks. TLS § 3 p 2 ja § 98 lg 2 kohaselt tuleb töötajatele võimaluse korral pakkuda tööd üksnes selle tööandjaks oleva struktuuriüksuse piires, kelle juures töötajad töötasid.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus on lõppjäreldustes õige, kuid muuta tuleb apellatsioonikohtu otsuse põhjendusi.
10.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et Võru lastepäevakodu-varjupaik Jussike oli kostjate tööandja. TLS § 3 sätestab, kes saab olla töösuhetes tööandjaks. Selle paragrahvi 2. punkti kohaselt võib tööandjaks olla ka juriidilise isiku struktuuriüksus, kui talle on antud tööandja õigused. Enne 1. juulit 2002. a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 7 lg 1 määratles isiku tsiviilõigusvõimena isiku võimet omada tsiviilõigusi ja tsiviilkohustusi. Sama paragrahvi lg 2 järgi on tsiviilteovõime isiku võime oma tegudega omandada tsiviilõigusi ja võtta tsiviilkohustusi, samuti neid muuta ja lõpetada. TsÜS § 5 järgi on isik füüsiline isik või juriidiline isik. Seega saavad ka töölepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi omada üksnes isikud. Töölepingu seaduse mõtte kohaselt on üksnes tööandjal õigus sõlmida ja lõpetada töölepinguid.
11.Ringkonnakohus on õigesti asunud seisukohale, et lastepäevakodu-varjupaik Jussikese juhatajal oli volitus sõlmida ja lõpetada kostjatega töölepinguid. See järeldus on aga rajatud ebaõigele eeldusele, et tööandja, kes ei ole juriidiline isik, on oma õiguslikult olemuselt selle juriidilise isiku
tehinguline esindaja töösuhetes, kelle struktuurüksus ta on. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lg 1 järgi võib linn teenuste osutamiseks asutada linna ametiasutuste hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. Sarnane regulatsioon tulenes ka Võru linna põhimääruse § 54 lg-st 2, mille kohaselt on linnal õigus asutada teenuste osutamiseks linnavalitsuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. Koolieelse lasteasutuse seaduse § 9 järgi juhindub lasteasutus koolieelse lasteasutuse seadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest õigusaktidest ja oma põhimäärusest. Sama paragrahvi lõike 2 p 4 kohaselt määratakse juhataja pädevus lasteasutuse põhimääruses. Juhataja õigus sõlmida, peatada, muuta ja lõpetada töölepinguid tuleneb koolieelse lasteasutuse seaduse §-st 20 ja Jussikese põhimääruse punktidest 5.1 ja 5.2. Seega on lasteaia juhataja kohaliku omavalitsuse seaduslik esindaja töösuhetes.
12.TLS § 98 lg 2 järgi on tööandjal kohustus pakkuda koondamise tõttu töölepingu lõpetamisel töötajale sobivat tööd. Selle sätte eesmärgiks on anda töötajale võimalus jätkata töötamist sama tööandja juures. Samas tuleb TLS § 98 lg 2 tõlgendamisel silmas pidada, et kohaliku omavalitsuse hallatavad asutused on üksteisest selgelt eraldatud ja iseseisvalt korraldatud ning nende juht on kohaliku omavalitsuse seaduslik esindaja töösuhetes. Seetõttu ei ole asutuse juhil võimalik pakkuda töötajale tööd teises kohaliku omavalitsuse hallatavas asutuses. TLS § 99 käsitleb töölejäämise eelisõigust koondamise korral. Kohaliku omavalitsuse hallatavate asutuste üksteisest eraldatuse ja iseseisva korraldatuse tõttu saab asutuse juhataja töötaja töölejäämise eelisõigust selgitada üksnes samas asutuses.
13.Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga töövaidluskomisjoni otsuste tagasitäitmise kohta, kuid peab vajalikuks märkida, et ringkonnakohtu põhjendus ei ole täpne. ITLS § 33 lg 3 järgi tuleb tagasitäitmisega seonduvates muudes küsimustes juhinduda tsiviilkohtupidamise seadustiku §dest 358, 359 ja 360. Kuigi individuaalse töövaidluse lahendamise seadus ei tee viidet kehtivale tsiviilkohtumenetluse seadustikule, on selge seadusandja soov, et otsuse tagasitäitmise muudes küsimustes juhindutaks tsiviilkohtumenetlust reguleeriva seaduse sätetest.
14.Kolleegium jätab poolte kassatsiooniastmes kantud kohtukulud nende endi kanda. J.Odar, H. Jõks, A. Kull, V. Kõve , L. Laarmaa , J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.