Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Jätta hagi rahuldamata hüvitise 1875 euro nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta 50% H. S. menetluskuludest xxxxxxxxxxxxx kanda ja 50% xxxxxxxxxxxxx menetluskuludest H. S. kanda. Välja mõista xxxxxxxxxxxxx menetluskuluna 267 (kakssada kuuskümmend seitse) eurot 50 senti H. S. kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUDED JA NENDE PÕHJENDUSED

1.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 23.08.2013 xxxxxxxxxxxxx hallatava asutuse xxxxxxxxx Kooli ja hageja vahel tähtajaline tööleping, mille kohaselt hageja asus tööle xxxxxxxxx Kooli xxxxxxxxxxxx õpetajana. Avaldaja töölepingut pikendati. Alates 23.08.2015 muudeti lepingutingimusi, a. õpetas koolis lisaks xxxxxxxxxxxx ka xxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxx ning xxxxxxxxx Kooli ja hageja vaheline tööleping muudeti tähtajatuks. 10.04.2019 on xxxxxxxxx Kooli direktori poolt koostatud käskkiri, milles anti a. teada, et alates 21.06.2019 öeldakse tööleping erakorraliselt üles seetõttu, et a. ei vasta Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lg 5 sätestatud kvalifikatsiooninõuetele. Vastavalt Haridus- ja teadusministri 29.08.2013 määruse „Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded“ § 3 lg 1 on põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja kvalifikatsiooninõuded magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ja õpetajakutse. Samuti on tööandja töölepingu erakorralist ülesütlemist kajastavas käskkirjas teatanud, et töötajaga sõlmitud tööleping öeldakse erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 2 ja TLS § 97 lg 2 p 3 alusel. Tööandja väljastatud käskkirja punktist 5 tulenevalt on töötajal õigus nimetatud käskkiri vaidlustada 30 päeva jooksul haldusmenetluse seadustikus ettenähtud korras esitades vaide kooli direktorile. Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise asjaolusid, hüvitist, saamata jäänud töötasu jne ei saa antud juhul nõuda esitades vaide tööandjale või halduskohtule. A. leiab , et antud juhul on tegemist tööõiguse normidel põhineva vaidlusega, töölepingu ülesütlemise vaidlustamine toimub kooskõlas Töölepinguseaduse §-ga 105 lg 1 ja Töövaidluse lahendamise seaduse §-ga 4 lg 1 töövaidluskomisjonis või kohtus. Seepärast on kooli direktori käskkirja nr 10.04.2019 5-2/24 punkt 5 absoluutselt asjakohatu ja eksitav. A. möönab , et käesoleval hetkel temal puudub Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-st 74 lg 5 sätestatud kvalifikatsioon. Tulenevalt Põhikoolija gümnaasiumiseaduse § 74 lg 7, kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus ning kelle kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus on piisavad, et tagada kooli õppekavas määratud õpieesmärkide täitmine ning õpitulemuste saavutamine. Kuna xxxxxxxxx Kooli kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat ei leitud, sõlmiti 23.08.2013 tööleping hagejaga. A. sõlmitud tähtajaline tööleping, alates 2015. aasta augustist muudeti leping tähtajatuks. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lg 7 2. lause kohaselt korraldab kooli direktor uue avaliku konkursi. Hageja leiab, et temaga sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise mõjuvaks põhjuseks saaks olla üksnes asjaolu, et korraldatud avaliku konkursi tulemusena on xxxxxxxxx Kooli

2 (9)

xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxx ja inimeseõpetuse õpetaja töökohale leitud Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lg 5 sätestatud nõuetele vastav töötaja. A. teadaolevalt sellist konkurssi korraldatud ja vastava kvalifikatsiooniga töötajat käesoleva ajani leitud ei ole. A. ei nõustu sellega, et tema töövõime on vähenenud või et ta ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega. A.leiab , et olles töötanud augustist 2013 kuni käesoleva ajani on tema töövõime, teadmised ja oskused vastupidiselt töölepingu ülesütlemise teatisele suurenenud. Tööandja poolt ei ole a. kogu töötamise aja kestel tehtud ühtegi etteheidet tööoskuste või võime kohta. Töötaja veendumust töövõime ja -oskuste kohta süvendas tööandja poolt töölepingu muutmine 23.08.2015 tähtajatuks. A. ei ole enne töölepingu ülesütlemist tehtud mitte ühtegi kirjalikku hoiatust ega ettepanekut kvalifikatsiooni tõstmiseks. Eeltoodust tulenevalt on töölepingu erakorraline ülesütlemine ilma eelneva hoiatuseta muuhulgas ka hea usu põhimõttega vastuolus. Lisaks eeltoodule on tööandjal TLS §-st 88 lg 2 tulenevalt kohustus enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel pakkuda töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja ei ole töötajale pakkunud teist tööd. A. nõuab TLS § 104 lõike 1 alusel tööandja poolt esitatud töölepingu ülesütlemisa. tühisuse tuvastamist; TLS § 107 lõike 2 alusel töölepingu lõpetamist kohtu poolt ja TLS § 109 lõike 1 alusel hüvitist kolme kuu keskmise töötasu (bruto) ulatuses summas 3750 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

2.Kostja ei tunnista hageja poolt kostja vastu esitatud nõudeid. Hageja ei vasta haridus- ja teadusministri poolt kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Kehtiva põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõike 1 järgi peab põhikooli pidamisel kooli pidaja ehk kostja tagama põhikooli riikliku õppekava täitmiseks vajalike kvalifitseeritud õpetajate olemasolu. Põhikoolija gümnaasiumiseaduse § 74 lõike 5 alusel kehtestab direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded xxxx eest vastutav minister määrusega. Haridus- ja teadusministri 29.08.2013 määruse nr 30 „Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded“ § 3 lõike 1 järgi on põhikooli õpetaja kvalifikatsiooninõuded magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ja õpetajakutse. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 64 lg 1 p 1 sätestab eelpool nimetud situatsioonis sanktsiooni, et kui haldusjärelevalve käigus ilmneb, et koolis töötavad direktor, õppealajuhataja, õpetajad ja tugispetsialistid ei vasta kvalifikatsiooninõuetele, tunnistab xxxx eest vastutav minister munitsipaalkoolile antud koolitusloa kehtetuks. Eelnevast tulenevalt kontrollis kostja hallatavate haridusasutuste õpetajate kvalifikatsioonile vastavust ning tuvastas puudused, mille alusel öeldi hagejaga sõlmitud tähtajatu tööleping kostja hallatava asutuse direktori poolt erakorraliselt üles. Õpetaja arenguvestluse 12.08.2015 protokollist nähtub, et hageja palub kostja hallatava asutuse direktoril arvestada, et hageja jagab aega kooli ja töökoha vahel. Kostja hallatava asutuse direktor usaldas hagejat ning arvestas hageja tasemeõppes osalemisega ja koostas tunniplaanid selliselt, et hagejal reedeti ainetundide andmist ja tööpäeva ei olnud. Kostja hallatav asutus on võimaldanud ning igakülgselt toetanud hagejal töö kõrvalt tasemeõppes osalemist ja kvalifikatsiooni omandamist. Iga õppeaasta alguses küsis kostja hallatava asutuse direktor hagejalt õpinguid tõendavat dokumenti, kuid hageja ei ole alates 01.09.2013 esitanud kostja hallatava asutuse direktorile mitte ühtegi tõendit oma õpingute kohta. Hageja väitis kostja hallatava asutuse direktorile, et ta õpib, aga tal pole ühtegi tõendit kostja hallatava asutuse direktorile esitanud. Kostja hallatava asutuse direktor usaldas hagejat. Lisaks sätestab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 75 lõige 2, et õpetaja ametialane kohustus 3 (9)

on arendada oma kutseoskusi ja olla kursis haridusuuendustega. Vabariigi Valitsuse 22.11.2000 määruse nr 381 „Õpetajate koolituse raamnõuded“ § 16 järgi on õpetaja tööalase täiendusõppe eesmärk luua õpetajatele võimalused eneseanalüüsiks ja professionaalseks arenguks ning kujundada inspireeriv ja innovaatiline hoiak, mille kaudu kasutada omandatud teadmisi ja oskusi parimal moel oma töös õppija arengu toetamisel. Hageja on läbinud ajavahemikus 01.09.2013 kuni 03.06.2019 ainult kaks täiendkoolitust (aastal 2014 ja aastal 2017) kokku 16 tundi, mis kindlasti pole kostja hinnangul piisav, et tagada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 75 lõikes 2 sätestatud õpetaja põhiülesanne, milleks on toetada iga õpilase arengut, aidata õpilasel kujundada huvi- ja võimetekohast õpiteed ning tagada kooli õppekavas määratud õpieesmärkide täitmine ning õpitulemuste saavutamine. Hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise alus on töölepingu seaduse § 88 lõige 1 punkt 2, mille järgi ei sobi hageja õpetaja ametikohale (töökohale sobimatus), kuna ta ei vasta haridus- ja teadusministri poolt 29.08.2013 määruses nr 30 „Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded“ § 3 lõikes 1 kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele. Hageja töölepingu erakorralise ülesütlemise juures järgis kostja hallatav asutus ka töölepingu seaduse § 90 lõikes 1 sätestatud etteteatamise tähtaegasid. xxxxxxxxx Kool, kus hageja töötas, on kostja üks hallatavatest asutustest. Kostja hallatava asutuse struktuuris, kus hageja töötas, olid täidetud kõik hageja kvalifikatsioonile vastavad ametikohad, mistõttu ei olnud kostja hallatava asutuse direktoril võimalik hagejale teist tööd pakkuda. Avalik konkurss kostja hallatava asutuse vabadele ametikohtadele õpetajate leidmiseks kuulutati välja 14.05.2019 ja see kestis kuni 12.06.2019. Lisaks oli hagejal võimalus ka ise uuesti kostja hallatava asutuse õpetaja vabadele ametikohtadele kandideerida. Hageja töötasu tõstmise aluseks on Vabariigi Valitsuse määrused põhikooli ja gümnaasiumi õpetaja töötasu alammäära kehtestamise kohta 2018. ja 2019. aastal ega viita, et hagejal on olemas vajalikud teadmised, oskused ja kogemused tööks õpetajana. Samuti ei tõenda kostja hallatava asutuse direktori poolt hagejale antud tänukirjad hageja vajalikele teadmistele, oskustele ja kogemustele tööks õpetajana, sest need on saadud klassijuhatamise töö eest, kooli xxxxxxxxxxxx seotud ettevõtmiste aktiivse eestvedamise eest 2014/2015 õppeaastal ja õpilastele täiendavate ülesannete andmise eest bioloogias ja inimeseõpetuses, et õpilastel oleks võimalus osaleda aineolümpiaadidel.

KOHTU

POOLT

JÄRELDUSED

TUVASTATUD

ASJAOLUD

JA

NENDEST

TEHTUD

3.TvLS §58 lg 1, 4 järgi võivad töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Kui töövaidluskomisjon a. täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud a. läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni 17.07.2019 otsusega töövaidlusasjas nr x-x/xxxx/xx rahuldati H. S. a. xxxxxxxxxxxxx vastu täies ulatuses, tuvastati, et xxxxxxxxxxxxx poolne H. S. ning xxxxxxxxxxxxx vahel 23.08.2013 sõlmitud töölepingu nr xxx erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 2 alusel on tühine, lõpetati pooltevaheline tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 21.06.2019 ja mõisteti xxxxxxxxxxxxx H. S. kasuks välja hüvitis 3750 eurot (bruto) (tl 4-6). xxxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kaudu) esitas TvLS § 58 lg 4 alusel 14.08.2019 Tartu Maakohtule taotluse vaadata H. S. poolt töövaidluskomisjonile esitatud a. 4 (9)

läbi hagimenetlus korras hagina.

5 (9)

töösuhe algusest peale tähtajatuks. Tööandja on jätnud tähelepanuta PGS § 74 lg 7, mille kohaselt kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu kuni üheks aastaks isikuga, kellel on vähemalt keskharidus ning kelle kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus on piisavad, et tagada kooli õppekavas määratud õpieesmärkide täitmine ning õpitulemuste saavutamine. Sellisel juhul korraldab direktor aasta jooksul uue avaliku konkursi.

6 (9)

ammendavat loetelu juhtumitest, millal lepingu rikkumist tuleb oluliseks pidada. VÕS § 196 lg 2 järgi kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Tähtaja määramine ei ole vajalik VÕS § 116 lg 2 p-des 2–4 sätestatud juhtudel. Seda, et hagejat oleks eelnevalt hoiatatud, kostja tõendanud ei ole. Asja materjalidest nähtuvalt on 12.augusti 2015.a. õpetaja H. L. arenguvestluse protokollis (tl 7) vaid fikseeritud, et arvestada, et õpetaja jagab aega kooli ja töökoha vahel. Tänukirjadega on hagejat (tl 21-24) 2013.-2017.a. tänatud tulemusrikka töö eest klassijuhatajana ja õpilaste aineolümpiaadideks ettevalmistamisel. Kohus nõustub hagejaga, et kostja poolt esitatud tunniplaan ja arenguvestluse protokoll ei tõenda kostja väidet selle kohta, justkui oleks hageja esitanud kostjale andmeid selle kohta, et ta omandab õpetaja kutset. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks nõudnud hagejalt õpinguid tõendavaid dokumente või kutse omandamist ning hagejal oli piisavalt põhjust eeldada, et tema teadmised ja oskused on piisavad ning tema tööga ollakse rahul ja tema tööleping jääb kestma. Ka kohtuistungil on kostja väljendanud oma rahulolu hageja tööga. Seega on kohtu hinnangul kostjapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 2 alusel tühine, kuna kostja ei ole teinud enne lepingu erakorralist ülesütlemist hagejale hoiatust. Kohus nõustub kostjaga selles, et erakorraline töölepingu ülesütlemine isikul vastava kvalifikatsiooni puudumise tõttu on õiguspärane, kui järgitakse teisi töölepinguseaduse sätteid. Ainuüksi väide, et hageja sai tööga hakkama vaatamata kvalifikatsiooni puudumisele, ei õigusta kehtestatud kvalifikatsiooninõude täitmata jätmist. Samas ei käitunud tööandja hageja suhtes heas usus, jättes korraldamata ametikoha täitmiseks avalikud konkursid ja lugedes hageja töölepingu tähtajatuks, seejärel aga erakorraliselt ilma hoiatamata temaga töölepingu üles ütles.

tõlgendamisel tuleb silmas pidada, et kohaliku omavalitsuse hallatavad asutused on üksteisest selgelt eraldatud ja iseseisvalt korraldatud ning nende juht on kohaliku omavalitsuse seaduslik esindaja töösuhetes. Seetõttu ei ole asutuse juhil võimalik pakkuda töötajale tööd teises kohaliku omavalitsuse hallatavas asutuses. Kohtuistungil kinnitab hageja, et ta ei tea, kas kostjal oli talle teist tööd pakkuda. Seega puuduvad käesolevas asjas usaldusväärsed tõendid, et kostjal oli hagejale pakkuda teist tööd. Samuti ei muuda töölepingu ülesütlemist kehtetuks see, et kostjal ei olnud hagejale teist tööd pakkuda.

8 (9)

9 (9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.