2-17-1020/4 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-17-1020 esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Danske Bank - EE513300333522160001, Nordea Bank - EE221700017003510302. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus OÜ XXXX (likvideerimisel, kostja) on Tallinnas XXXX asuva korteri omanik. XXXX elamu hooldust korraldab ja korteriomanike elutegevuseks vajalikke kommunaalteenuseid (küte, vesi, kanalisatsioon, elekter, prügivedu) vahendab XXXX Korteriühistu (hageja). Perioodil 01.02.2016-31.12.2016 on kostjale määratud teenuste eest tasumiseks kokku 992,75 eurot. Nimetatud võlg on sissenõutav alates 01.01.2017. Vaatamata korduvatele lubadustele ei ole aga kostja võlgnevust hagejale tasunud. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja menetluskulu tõendava dokumendi, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot. Seoses hageja poolt tasutud riigilõivu summaga peab kohus vajalikuks tähelepanu juhtida järgnevale. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja selle lisa 1 alusel tuleb hagejal tasuda riigilõivu hagilt sõltuvalt hagi hinnast. RLS lisa 1 näeb aga ette, et tsiviilasja hinnalt kuni 1000 eurot tuleb tasuda riigilõivu summas 175 eurot. Käesoleval juhul on hageja tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 200 eurot ehk 25 eurot ettenähtust rohkem. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Seega tuleb hagejal enamtasutud riigilõivu tagasi saamiseks esitada kohtule sellekohane taotlus ning märkida, kellele ning millisele kontonumbrile riigilõiv tagastada.