Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-140-02 Otsuse kuupäev Tartu, 11. detsember 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja H. Jõks, liikmed L. Laarmaa ja J. Luik Kohtuasi Lidia Ploompuu hagi Ilmar Rääk"i, Leo Lillemäe, Ene Tamm"e, Liisa Tamm"e, Lenna Tamm"e, Jüri Mikk"i ja Maire Tikko vastu kaasomandi lõpetamiseks ja kaasomandist reaalosa eraldamiseks ning Maire Tikko hagi Lidia Ploompuu, Ilmar Rääk"i, Leo Lillemäe, Ene Tamm"e, Liisa Tamm"e, Lenna Tamm"e ja Jüri Mikk"i vastu kaasomandi lõpetamiseks ja asja jagamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. juuni 2002. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/964/2002 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Lidia Ploompuu kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 11. november 2002. a Istungil osalenud isikud Hageja L. Ploompuu ja tema esindaja vandeadvokaat V. Viilol, kostja M. Tikko esindaja vandeadvokaat N. Lausmaa Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 28. juuni 2002. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
suurusest. Hageja hinnangul on vara koguväärtus 400 000 krooni, ühe mõttelise osa maksumus on seega 12 500 krooni. Kostjad vaidlesid L. Ploompuu hagile vastu. Asja jagamine L. Ploompuu hagis märgitud viisil vähendanuks kostjate väitel teiste kaasomanike kaasomandi väärtust, sest Tobiase 5 krundil asuv väiksem elamu kogupinnaga 64,7 m2 moodustas suurema osa vara koguväärtusest kui L. Ploompuule kuuluv 4/32 mõttelist osa, pealegi olnuks kostjate ühise arvamuse kohaselt ehitiste jagamine reaalosadeks vastuolus AÕSRakS § 13 lg 4 nõuete ning asja olemusega, sest ehitised olid seotud ühiste kommunikatsioonidega (kanalisatsioon, elektri- ja veevarustus). Kostjad väljendasid tahet lõpetada kaasomand ja sõlmida kokkulepe asja jagamise viisis, milleks 27. märtsil 2002. a toimunud kohtuistungil valiti avalik enampakkumine. Kostjad tunnistasid M. Tikko esitatud hagi osaliselt. Kostjad nõustusid kaasomandi lõpetamisega, kuid vaidlesid vastu M. Tikko pakutud kaasomandi jagamise viisile ja hinnale, sest see ei olnud kooskõlas vara hariliku väärtusega.
hinda. Kõik kaasomanikud, sh ka apellant L. Ploompuu kinnitasid kokkulepet allkirjaga kohtuistungi protokollis. Ringkonnakohus leidis, et õige ei ole apellandi väide, et 27. märtsi 2002. a kohtuistungi protokollist ei nähtu, millele protsessiosalised alla kirjutasid. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kohus küsis kõigilt protsessiosalistelt, kas nad on nõus avaliku enampakkumisega. Hageja L. Ploompuu vastas, et ta on avaliku enampakkumisega nõus, ning kinnitas oma nõusolekut allkirjaga. L. Ploompuud esindas kohtuistungil vandeadvokaat M. Mängel. Seega ei ole põhjendatud ka apellandi väide, et ta oli kohtuistungil ilma õigusliku kaitseta. Ka ei ole kohus otsuse tegemisel rikkunud põhiseaduse §-des 32 ja 33 sätestatut. Põhiseaduse § 32 kohaselt võib omandit omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Kaasomandi võõrandamine on sätestatud AÕS §-s 77 kooskõlas PS §-ga 32. 27. märtsi 2002. a kohtuistungil nõustus apellant kaasomandi lõpetamisega avaliku enampakkumise teel.
4 . Kassatsioonkaebuses palus hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada ning saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja leiab, et ringkonnakohus rikkus oluliselt protsessiõigusnorme. Ringkonnakohus on vastuolus TsMS § 231 lg-ga 4 ja § 330 lg-ga 6 jätnud andmata hinnangu hageja põhjendustele, mille kohaselt linnakohus ületas kohtuotsuse tegemisel hageja haginõude piire, sest hageja ei ole esitanud kooskõlas TsMS §-ga 147 ja § 154 lg-ga 1 nõuet kaasomandi lõpetamiseks avaliku enampakkumise teel. Ringkonnakohtu otsus ei vasta ka TsMS § 224 nõuetele, sest haginõuet ei ole sisuliselt lahendatud. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et linnakohus ei ole ületanud TsMS § 229 lg 2 mõttes haginõude piire Maire Tikko vastuhagi lahendamisel. M. Tikko haginõudes ei ole valitud kohtu poolt otsustatud kaasomandi lõpetamise viisi ning hetkel, kui kohus otsustas müügi avaliku enampakkumise korras, oli vastuhagi nõue veel sisuliselt arutamata. Tulenevalt TsMS § 224 nõude täitmata jätmisest on kohus läinud otsuse tegemisel vastuollu ka TsMS § 227 lg-ga 2, sest tehes otsuse, mille kohta nõuet ei olnud esitatud, ei rajanud kohus otsust tõenditele, mida kohtuistungil uuriti. Ebaõige on ringkonnakohtu seisukoht, et kohtuistungil saavutasid kaasomanikud, sh hageja kokkuleppe kaasomandi lõpetamise viisis avaliku enampakkumise teel, kuivõrd kinnitasid kokkulepet allkirjaga kohtuistungi protokollis. Kokkulepet menetluse poolte vahel on võimalik sõlmida nõude osas, mis on esitatud TsMS §-s 147 sätestatud hagiavalduses ja kirjalikus vormis. Vastavalt TsMS § 182 lg-le 2 esitavad poolte kokkuleppe pooled kohtule kirjalikult. Kokkuleppele kirjutavad pooled alla. Käesoleval juhul sellist kokkulepet kohtule ei esitatud. Apellandi antud allkirja kohtuistungi protokollil ei saa käsitada nõude muutmisena ega poolte kokkuleppena. Nagu nähtub kohtuistungi protokollist, on kohus rikkunud TsMS § 218 lg 2, jättes selgitamata, mis on hageja poolt antud allkirja kui protsessitoimingu õiguslikud tagajärjed. Lõpetades kaasomandi kohtuotsusega määratud viisil, ei kaitsnud kohus hageja poolt hagiavalduses toodud ja soovitud põhiseaduslikku õigust eluruumile ja omandile. Seetõttu on kohtuotsus vastuolus
PS §-dega 32 ja 33.
nõustub asja müügiga avalikul enampakkumisel. Kolleegium märgib, et lisaks allkirja andmisele asja sisulise arutamise käigus on hageja ka kohtuvaidluse etapis olnud nõus avaliku enampakkumisega. Kolleegium juhib kassaatori tähelepanu sellele, et kui on olemas advokatuuriseaduse §-s 47 nimetatud asjaolud, on kassaatoril õigus esitada nõue advokaadibüroo pidaja ja advokaadi vastu.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.