lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-130-02

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 14.11.2002

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-130-02
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
14.11.2002
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1529
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 60 lg 1Toimiku taastamineTsMS § 319 lg 1Menetlusdokumendi kättetoimetamine volitatud isikuleTsMS § 61 lg 1Valdkonna eest vastutava ministri pädevus toimiku osasHKMS § 87 lg 2Toimik haldusasjasPankrS § 32 lg 1PankrS § 60 lg 3PankrS § 72 lg 2PankrS § 74TsMS § 363Hagiavalduse sisu

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (6)

lahend.ee
2-18-18144/82Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium14.08.20232-10-15787/111Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium15.01.20162-03-106/30Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas31.12.20122-06-21724/10Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja24.07.20083-2-2-5-06Riigikohus12.12.20062-04-1934/1Viru Maakohus Rakvere kohtumaja20.06.2006

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-130-02 Otsuse kuupäev Tartu, 14. november 2002. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed V. Kõve ja J. Luik Kohtuasi AS ERA PANK (pankrotis) hagi Norton Corporation vastu nõude tunnustamiseks Andres Bergmanni pankrotimenetluses. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 21. juuni 2002. a otsus tsiviilasjas nr 2-2-286/2002 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS ERA PANK (pankrotis) kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 28. oktoober 2002. a Istungil osalenud isikud Hageja esindajad pankrotihaldur J. Annus ja vandeadvokaat T. Vaher Resolutsioon

1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 21. juuni 2002. a otsus osas, millega jäeti AS ERA PANK (pankrotis) kohtukulud tema enda kanda, ning osas, millega tühistati Tartu Maakohtu 1. aprilli 2002. a otsus kohtukulude väljamõistmiseks Norton Corporationilt. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
2.Saata asi tühistatud osas läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
3.Rahuldada AS ERA PANK (pankrotis) kassatsioon-kaebus.
4.Tagastada OÜ-le Advokaadibüroo Raidla ja Partnerid Helen Erelti nimel 22. juulil 2002. a AS ERA PANK (pankrotis) kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AS ERA PANK (pankrotis) esitas Norton Corporationi vastu 27. veebruaril 2001. a hagi nõude tunnustamiseks Andres Bergmanni pankrotimenetluses summas 54 007 400 krooni. Hagi kohaselt tuleneb nõue hageja poolt 1998. a omandatud EVEA Panga AS aktsiate väärtusetuks muutumisest, sest 31. septembril 1998. a otsustas Eesti Pank algatada EVEA Panga AS pankrotimenetluse. Kuna aktsiate omandamisele ei eelnenud investeeringuga seotud majandusliku riski analüüsi, on hageja nõukogu otsused aktsiate omandamiseks kvalifitseeritavad raskete juhtimisvigadena lg 3 p 8 tähenduses ning nõukogu liikmed vastutavad kahju eest vastavalt ÄS §-le 327 solidaarselt. Norton Corporation vaidles nõuete tunnustamise koosolekul nõudele vastu. Kuna Tartu Ringkonnakohus jättis 26. veebruari 2002. a otsusega Norton Corporationi nõude Andres Bergmanni vastu tunnustamata, ei ole kostja Andres Bergmanni võlausaldaja ega õigustatud vastuväiteid esitama. Seega ei ole hageja nõudele vastuväiteid esitatud. Kohtumenetluse käigus vähendas hageja nõuet 49 116 392 kroonini.
PankrS § 60
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt pole Tartu Maakohtul pädevust arutada nõude tunnustamise hagi kostja vastu, kelle asukoht on välismaal. Asjaolu, et kahju tekkis põhjusel, et investeeringule ei eelnenud majandusliku riski analüüsi, on hüpoteetiline ega ole tõendatud. Kuna hagi on kohtu menetluses, siis tuleb kohtul hinnata hageja nõuet sisuliselt ning ei ole võimalik vastuväite iseeneslik äralangemine seoses kostja nõude tunnustamata jätmisega.
3.Tartu Maakohtu 1. aprilli 2002. a otsusega hagi rahuldati ja kohus tunnustas AS ERA PANK

(pankrotis) nõuet Andres Bergmanni pankrotimenetluses 49 116 392 krooni ulatuses 5. järgu nõudena. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja kohtuistungi toimumise ajal Andres Bergmanni pankrotimenetluses võlausaldajaks. Norton Corporationi nõudeõiguse puudumine on tuvastatud Tartu Ringkonnakohtu 26. veebruari 2002. a kohtuotsusega. Järelikult ei riiva hagi kostja õigusi ja huve ning viimasel puudub õigus esitada nõudele vastuväiteid. Kuna ükski õigustatud isik ei ole hageja nõudele vastuväidet esitanud, tuleb nõue PankrS § 72 lg 2 mõtte kohaselt lugeda tunnustatuks. Asjaolu, et tegemist ei ole õige kostjaga, ei ole põhjustatud hageja ebaõigest käitumisest, vaid asjaolude muutumisest kohtumenetluse kestel. Kohus mõistis kostjalt hageja kohtukulude katteks välja riigilõivu 80 krooni ja tasu advokaadi õigusabi eest 7000 krooni. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4.Tartu Ringkonnakohtu 21. juuni 2002. a otsusega muudeti maakohtu otsust osaliselt. Ringkonnakohtu otsusega loeti hageja nõue AS ERA PANK (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatuks. Ringkonnakohus leidis, et ebaõige on Tartu Maakohtu seisukoht, et Norton Corporation ei ole asjas õige kostja. Asjaolu, et Tartu Ringkonnakohtu jõustunud kohtuotsusega 26. veebruarist 2002. a on jäetud Norton Corporationi nõue A. Bergmanni pankrotimenetluses tunnustamata ja seega ei ole Norton Corporation A. Bergmanni pankrotimenetluses võlausaldaja, ei muuda teda antud protsessis ebaõigeks kostjaks. Samas tuleb ringkonnakohtu arvates aga arvestada seda, et kuna Norton Corporationit ei saa enam võlausaldajaks lugeda, siis ei ole ta ka isikuks, kelle õigusi tema poolt vaidlustatud võlausaldaja nõude tunnustamine rikuks. Ringkonnakohus asus seetõttu seisukohale, et võlausaldaja nõudele on vastu vaielnud selleks mitteõigustatud isik ja nõue tuleb lugeda tunnustatuks. Maakohus on vaidlustatud otsusega ebaõigesti tunnustanud nõuet, kuigi ei ole lahendanud PankrS § 74 lg-st 1 tulenevat vaidlust nõude tunnustamise üle ja seega oleks olnud õige lugeda nõue tunnustatuks. Ringkonnakohus jättis kaebuse rahuldamata jätmise tõttu apellandi poolt kantud kohtukulud TsMS § 60 lg 1 kohaselt apellandi kanda. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on vastustaja taotlenud esimese astme kohtus 51 577 krooni 20 sendi suuruse õigusabikulu ning 80 krooni suuruse riigilõivu väljamõistmist ning teise astme kohtus õigusabikuludena 5944 krooni 80 sendi väljamõistmist. Ringkonnakohus leidis, et kohtukulude osas tuleb rahuldada vastustaja taotlus riigilõivu osas ning õigusabikulude osas jätta taotlus rahuldamata. Vastavalt PankrS §-le 311 on haldur pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja, kes teeb võlgniku nimel pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid õigustoiminguid ning esindab võlgnikku kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. PankrS § 32 lg 1 kohaselt võib haldur pankrotimenetluses teha toiminguid esindaja kaudu ja sama paragrahvi lg 4 kohaselt maksab haldur esindajale tasu oma halduritasu arvel vastavalt nende kokkuleppele. Seega on seadusest tulenevalt halduri ülesandeks esindada võlgnikku pankrotivaraga seotud vaidlustes kohtus ja seetõttu ei ole õigustatud AS ERA PANK (pankrotis) nõue õigusabikulu väljamõistmiseks.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5.Kassatsioonkaebuses vaidlustab hageja ringkonnakohtu otsuse üksnes kohtukulude jaotamise osas. Hageja arvates on ringkonnakohus rikkunud TsMS § 319 lg 1. Kostja ei ole vastuses apellatsioonkaebusele ega ringkonnakohtu menetluses vaidlustanud hageja õigust saada kohtukulud hüvitatud juhul, kui otsus tehakse hageja kasuks. Ringkonnakohus on rikkunud ka hageja õigust õiguslikule ärakuulamisele, mis on sätestatud TsMS §-s 67. Ringkonnakohus oleks pidanud istungil juhtima hageja tähelepanu asjaolule, et ta kavatseb jätta kohaldamata TsMS § 61 sätted, ning andma hagejale võimaluse anda asjakohane seletus. Pankrotiseaduse § 34 lg-d 1 ja 4 kohaldades on ringkonnakohus segi ajanud protsessiosalise õiguse nõuda kohtus kohtukulude hüvitamist kaotanud poolelt ja pankrotivõlgniku ning teda esindava halduri omavahelised suhted, mis kohtumenetlusse ei puutu. Õigus saada TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg-st 1 tulenevalt kohtukulude hüvitust on poolel sõltumata sellest, kes teda kohtus esindab - kas seaduslik esindaja (nt pankrotihaldur või juhatuse liige) või lepinguline esindaja. Ringkonnakohtu seisukoht tähendab seda, et kohus eitab juriidilise isiku õigust kasutada advokaadi õigusabi. Lisaks eeltoodule on kohus jätnud tähelepanuta tema poolt kohaldatud pankrotiseaduse § 32 lg 4 teise lause, mille kohaselt pankrotitoimkond võib otsustada, et pankrotihalduri esindaja tasu makstakse pankrotivarast. Sellise otsuse olemasolu korral on pankrotivõlgniku esitatud õigusabikulude hüvitamise taotlusel õiguslik alus ka ringkonnakohtu enda põhjenduste kohaselt, kuna õigusabikulu ei ole sel juhul arvatud pankrotihalduri tasusse, vaid see kanti pankrotivara arvelt. Käesoleval juhul on pankrotitoimkond langetanud pankrotiseaduse § 32 lgs 4 nimetatud otsuse ning hageja oleks selle saanud kohtule esitada, kui teine pool või kohus oleks tõstatanud vaidluse õigusabikulude hüvitamise põhimõtteliste aluste üle.
6.Vastust kassatsioonkaebusele kostja esitanud ei ole.
7.Kohtuistungil jäi hageja kassatsioonkaebuses esitatud seisukohtade juurde.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8.Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 alusel osaliselt tühistada pankrotiseaduse väära tõlgendamise ja protsessiõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata tühistatud osas samale apellatsioonikohtule uuesti läbivaatamiseks.
9.Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuses esitatud väitega, et ringkonnakohus on asja läbivaatamise ulatust laiendades rikkunud TsMS § 319 lõiget 1. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kumbki pool ringkonnakohtus vaidlustanud maakohtu määratud kulude jaotuse aluseid. Kostja on esitanud apellatsioonkaebuses küll taotluse teha asjas sisuliselt uus otsus ning sellest tulenevalt jätta kohtukulud hageja kanda, kuid vaidlustatud ei ole kulude jaotuse aluseid. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus rikkunud TsMS § 319 lõiget 1, muutes asjakohase kaebuseta maakohtu otsust väljamõistetud kohtukulude osas.
10.Kolleegium ei nõustu kassatsioonkaebuses esitatud väitega, et ringkonnakohus on rikkunud TsMS §-s 67 sätestatut. Ringkonnakohtu otsuses väljendus õiguslik hinnang TsMS § 60 lg 1, § 61 lg 1 ja pankrotiseaduse § 32 lg 4 kohaldatavusele selles asjas ning kohtu õiguslikku hinnangut ei oleks saanud mõjutada hageja esitatavad võimalikud täiendavad dokumendid.
11.Ringkonnakohus on teinud otsuse, mille kohaselt on jätnud, vaatamata hagi rahuldava otsuse

jõusse jätmisele, hageja kasuks välja mõistmata õigusabikulud. Riigikohtu halduskolleegium on otsuses nr 3-3-1-19-01 (RT III 2001, 14, 144) leidnud, et kuna HKMS § 87 lg 2 annab kohtule õiguse vähendada advokaadi või teise õigusabi osutanud isiku kulusid, siis tuleb tunnistada halduskohtu õigust jätta välja mõistmata kohtukulud, mis on tervikuna põhjendamatud. Tsiviilkolleegium leiab, et ka TsMS § 61 lg 1 võimaldab kohtul jätta õigusabikulud tervikuna välja mõistmata, kui need ei ole vajalikud ega põhjendatud.

12.Kolleegium leiab, et ringkonnakohus oleks pidanud õigusabikulude jaotuse otsuse aluseks võtma protsessiseaduse (TsMS § 61 lg 1) ja lahendama kulude väljamõistmise küsimuse protsessiõiguses kasutatavate kriteeriumide - kulude vajalikkuse ja põhjendatuse - alusel. Ainult nimetatud norm on õiguskorras sätestatud selleks, et lahendada tsiviilasjas osutatud õigusabi kulude vajalikkuse küsimus konkreetses asjas. Selle normi raames pidanuks ringkonnakohus hindama käesoleval juhul kohtumenetluse keerukust, pankrotihalduri kvalifikatsiooni, tööülesandeid ja -mahtu ning muid olulisi asjaolusid, mis oleksid või ei oleks õigustanud õigusabi osutaja kasutamist AS ERA PANK (pankrotis) kohtuvaidlustes Norton Corporationiga.
13.Kolleegium peab vajalikuks märkida, et ringkonnakohtu tõlgendus pankrotiseaduse § 32 lg-test 1 ja 4 ei võimalda pankrotihalduril välja tuua enda seisukohta kohtuasjas esindaja kaasamise vajalikkuse kohta ning esindaja kaasamisega tekkivate kulude kandmise kohustus on sellise tõlgenduse korral kohtuasja lahendamise tulemustest olenemata pandud pankrotihaldurile.
14.Kolleegium märgib, et pankrotiseaduse § 32 lg 4 reguleerimisese on sisesuhted pankrotivõlgniku ja halduri vahel. Sisesuhtes kehtib üldreegel, et esindajale maksab haldur tasu oma tasu arvel (nt juhul, kui väljamõistetud kulud on väiksemad kui halduri ja esindaja vahel kokku lepitud kulud), kuid võlausaldajate huvide kaitsjale - pankrotitoimkonnale - on antud õigus määrata, et esindaja tasu makstakse pankrotivarast. Selline sisesuhte regulatsioon ei mõjuta kohtukulude väljamõistmist TsMS § 60 lg-s 1 ja § 61 lg-s 1 nimetatud kriteeriumide abil poolele, kelle kasuks otsus on tehtud. A. Kull, V. Kõve, J. Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.