Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Kohtuliku vaidluse kirjalike teeside kohaselt kostja väide, et ajutine haldur ei ole samastatav pankrotihalduriga ja et ajutisel halduril olev teave ei ole siduv haldurile, on põhjendamatu, sest ajutine haldur ja pankrotihaldur on üks ja seesama isik. 2002.a.septembriks ei olnud hageja enam kostja juhatuse liige, sest tema volitused juhatuse liikmena olid lõppenud juba 09.06.1999.a. Arvestades asjaolu, et A J valiti juhatuse liikmeks 09.06.1999, mil 18.05.1996.kehtestatud põhikirja järgi kehtisid juhatuse liikme volitused 3 aastat, siis septembris 2002 ei olnud hagejal enam juhatuse liikme volitusi. Seega saab olukorda hinnata selliselt, et hageja oli peadirektor ja täitis peadirektori kohustusi. Meelevaldne ja arusaamatu on kostja väide, et nende valduses ei olnud hageja töölepingut. Kõik lepingud anti üle halduritele, kellel oli kohustus kontrollida, et neil oleks olemas dokumentaalsed tõendid, mis kinnitaks ajutise halduri aruandes esile toodud asjaolusid. Seega ei ole usutav halduri väide, et tal puudus teave töölepingu olemasolu kohta. Ka oli kostja valduses kostja kaadrialane dokumentatsioon, millest nähtub, et veel 2001.a. oli hageja korralisel puhkusel. Asjaolu, et tegemist on töölepingulise suhtega, tõendavad ka kostja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid, milles peadirektori ametikoht oli töötajate nimistus. Töösuhte olemasolu kinnitab ka tööraamat. Vastavalt TLS § 8 on seadusandja kindlaks määranud, et vaidluse korral lepingu olemuse üle, loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Pooled ei ole äriühingu juhatuse liikme lepingut sõlminud. Alates 01.08.2001 kuni pankroti väljakuulutamiseni oli kostjale allesjäänud üksnes vara ja kohustused. Seda kinnitab ka nõukogu protokollides äratoodu, seega pidi olema töötaja, kes tegutseb nii vara korrashoiu kui ka lepinguliste kohustuste täitmise ja lepinguliste kohustuste täitmise organiseerimisega. Selline kohustuse täitmine ei ole samastatav üldjuhtimisfunktsiooni täitmisega ja juhatuse liikme kohustuste täitmisena. Vastavalt Riigikohtu 24.11.2005 otsusele tuleb igal konkreetsel juhul hinnata, kas juhatuse liikme kohustused ja töö, mida juhatuse liige töölepingu alusel teeb, langevad kokku. Riigikohus asus seisukohale, et kui töö, mida juhatuse liige töölepingu alusel teeb, ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist, tuleb rakendada töölepinguseaduse sätteid. Kuna alates 01.08.2001 tegi A J kogu töö, milline oli vaja ettevõtte eksisteerimiseks ja ta oli tööl sisuliselt üksinda, siis ei saa rääkida ainult juhtimisest, vaid tema tegevusalasse kuulus raamatupidamise korraldamine, lepingute täitmine, müükide organiseerimine. Tsiviilasjas 2-414/02 tehtud võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsuste kinnitamise määruse kohaselt olid 17.08.2002 veel olemas lindlad ja seafarmid. Kostja vastuväide. Kostja esindajate kirjaliku vastuse kohaselt nõuet ei tunnistata ning kostja jääb töövaidluskomisjonis väljatoodud asjaolude ja õiguslike põhistuste juurde. Hageja ei ole tööõiguslikes suhetes kostjaga. Hageja on täitnud kostja juhatuse liikme kohustusi ning seega ei laiene hagejale tööõiguslikud suhted ning tal puudub õigus palga ja maksmata palga viivise nõudeks. Kui kohus leiab, et tegemist on pooltevahelise tööõigusliku suhtega, siis ei saa olla vastustajaks kostja, vaid AS Tamsalu Veskid, sest 01.08.2001 alustasid tööd AS Tamsalu Veskid all kõik 31.07.2001 seisuga AS Tamsalu TERKO töötajad, seega sel juhul ka peadirektor A J . Sealjuures kostja leiab, et esitatud leping on kehtetu pärast hageja juhatusse valimist. Kui kohus leiab, et tegemist on töötasu nõudega hagis toodud kostja vastu, siis kuulub viiviste puhul kohaldamisele aegumine. Hageja on kostja juhatuse liige, kes täidab juhatuse liikmena ettevõtte juhtimise ülesandeid.

Hagile lisatud tööleping on sõlmitud 09.01.1995, sellele on tööandja nimel alla kirjutanud juhatuse aseesimees K T ning töötajana A J . A J on olnud sellest ajast kogu aeg juhatuse liige. 09.06.1996.a. valis nõukogu uue juhatuse koosseisus A J ja E A . 09.06.1999 valis nõukogu juhatuse koosseisu hageja ja E A , kes on juhatuse liikmed käesoleva ajani. Vastavalt nõukogu otsusele tuleb juhatuse liikmete töötasustamisel võtta aluseks ettevõttes kehtiv töötasustamissüsteem. Nõukogu käitus ÄS nõuetest tulenevalt, ehk määras juhatuse liikmele tasu oma ülesannete täitmise eest. Nõukogu lähtus hagejale tasu määramisel ettevõtte töötasustamissüsteemist. Pärast juhatuse liikmeks valimist sai hageja kostjalt tasu kui juhatuse liige, mitte aga kui töötaja. Juhatuse liikmeks valimisega lõppesid tööõiguslikud suhted sel ajal kehtinud ÄS kohaselt. Kui lugeda 09.01.1995 tööleping kehtivaks, siis hageja valimisega juhatusse see 09.01.1995 sõlmitud tööleping lõppes. Ka kostja põhimääruse kohaselt saab juhatuse ülesandeid vaadelda lahus tööõiguslikest suhetes ning TLS § 7 p.10 rakendub hageja puhul alates 09.01.1995.a. Vastavalt TLS §-le 7 p.10 ei laiene töölepinguseadus aktsiaseltsi juhatuse liikme suhtele aktsiaseltsiga. Antud õigusnormile on tõlgenduse andud Riigikohus mitmes lahendis: 3-2-1-39-04, 3-2-1-13402, 3-2-1-96-00. Riigikohtu seisukoht on, et igal juhul ei lõpe isiku valimisega juhatuse liikmeks tööleping poolte kokkuleppel, vaid tuleb analüüsida isiku töölepingu järgseid ülesandeid ning anda hinnang lähtuvalt sellest, et kas juhatuse liige täidab lisaks juhatuse liikme ülesannetele muid, töölepingu järgseid ülesandeid. Selleks tuleb analüüsida töölepingu sisu ja arvestada alluvussuhteid, analüüsida asjaolu, kas juhatuse liikme poolt tehtav töö kujutab endast juhatuse liikme kohustuste täitmist või täidetakse lisaks muid ülesandeid, mis on selgelt eristatavad juhatuse liikme ülesannetest. Töövaidluskomisjonile esitatud lepinguga on pooled silmas pidanud, et hageja juhib ettevõtet. Lepingu p. 1.4. kohaselt on töötaja tööülesanneteks asutuse sisese töö operatiivne juhtimine ja korraldamine ning järelvalve teostamine. Töötaja juhindub tööandja põhikirjast. Seega on hageja kui töötaja ülesandeks olnud juhtida ettevõtte tegevust. Antud ülesanne aga kattub aktsiaseltsi juhatuse liikme kohustustega. ÄS § 306 lg.1 kohaselt juhib ja esindab juhatus aktsiaseltsi. Täpsemalt on juhatuse pädevust kirjeldatud kostja põhikirja 6. osas. Põhikirja p.6.2 kohaselt on juhatuse liikme ülesandeks töölepingute sõlmimine, majandustegevuse planeerimine ja organiseerimine, põhi- ja käibevarade soetamine, kasutamine ja võõrandamine, lühiajaliste kohustuste täitmise organiseerimine ja kontrollimine, aktsiaseltsi asjaajamise ja raamatupidamise korraldamine jne. Hageja tegeles majandustegevuse organiseerimise ja planeerimisega, see tähendab igapäevase juhtimisega. Ettevõtte juhtimisel nimetas hageja ennast aga peadirektoriks, nimetus on tulnud ajast, kui hageja sai kostja direktoriks. Ettevõtte juhtimise kohta andis ta välja peadirektori käskkirju. Hageja sõlmis töölepinguid, määras töötajate palgad, nimetas ennast ka töölepingu sõlmimisel peadirektoriks. Juhtimisfunktsiooniga isiku kutsumine peadirektoriks ei alluta teda tööõiguslikele suhetele, sest tegelikkuses on need funktsioonid juhatuse liikme ülesannetesse kuuluvad. Hageja kui juhatuse liige ei saanud olla tööõiguslike suhete subjektiks. Hageja ülesanded kostja juures olid juhatuse liikme pädevusse kuuluv tegevus, ning seega täitis ta juhatuse liikme ülesandeid, mitte aga töötaja kohustusi. Ka kostja 2000 ja 2001 majandusaastaaruandes on toodud ettevõtte juhi (juhataja) töötasu, antud summa on hagejale välja makstud. Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, et hageja oleks täitnud muid kohustusi, mis ei ole juhatuse liikme ülesanded. Juhtimistegevust ei saa jagada nii, et osa tehakse töölepingu alusel ja osa juhatuse liikme lepingu alusel. TLS § 1 kohaselt on tööleping töötaja ja tööandja vaheline kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandajale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Seega on

tööõiguslikes suhetes oluline, et töötaja allub tööandjale, kes saab nõuda töötegemist, selle täitmist. Tööandja ja töötaja lepivad kokku ka palgamaksmise osas. Kui käsitleda, et hageja on töötaja, siis temale korraldusi annab tema ise, oma tööst annab ta aru iseendale, palka maksab ta iseendale, tööülesannete mittetäitmise eest karistab ta iseennast, töölepingu lõpetab ta ise. Antud juhtumid näitavad, et hageja ei saa olla töösuhte subjektiks, sest tööandja ja töötaja on üks ja seesama isik ja seega rakendub TLS § 7 p.10. Eelnevalt on toodud asjaolud, mis kinnitavad, et hageja juhatuse liikmeks valimisega oli andnud nõusoleku, et tema tööleping lõpeb poolte kokkuleppel ning ta täidab edasi vaid juhatuse liikme kohustusi, mille eest saab juhatuse liikme tasu, mitte aga töötasu. Kostja on seisukohal, et hageja on olnud teadlik asjaolust, et ta on juhatuse liige, kes täidab juhatuse liikme ülesandeid ning ei allu tööõiguslikele suhetele, sest kandeid ei ole tehtud ei tööraamatusse ega isikukaardile. Pärast kostja majandustegevuse lõppemist juulis 2001 ei ole hageja iseendale tasu maksnud. Halduritele esitati leping, pealkirjaga tööleping, läbi töövaidluskomisjoni ning kostja esindajad leidsid lepingut analüüsides, et tegemist on juhatuse liikme lepinguga ning saatsid hagejale teate, et nad ei võta lepingut täitmisele. Hageja kui kostja juhatuse liige oma töölepingut ajutisele haldurile ei esitanud, seega ei olnud pankroti väljakuulutamisel halduril võimalik anda ka hinnangut poolte vahelise lepingu sisule. Hagejal kostja juhatuse liikmena oli kohustuseks anda haldurile üle kehtivad majanduslepingud, kaasa arvatud töölepingud, kui ta soovis, et äriühingule ei tekiks kahju. Kahju tekitamise eest vastutab juhatuse liige ehk hageja. Antud kohustus, anda teavet majandustegevuse kohta tuleneb PankrS §-st 36 lg.1 ja vastutus ÄS § st 315, mille kohaselt juhatuse liige, kes oma kohustuse rikkumisega on tekitanud kahju, vastutab aktsiaseltsi ees, ehk siis antud olukorras, kui lugeda, et on olemas hageja nõue kostja vastu, siis selle eest on vastutav hageja, sest ta on haldurile jätnud esitamata tema arvates kehtiva lepingu. Lisaks peab isik, kes soovib, et tema leping võetaks täitmisele haldurite poolt, esitama lepingu täitmiseks oleva nõude. Hageja ei esitanud kordagi nõuet lepingu täitmiseks võtmise kohta. Tööõigusliku suhte olemasolu korral on kostjaks AS Tamsalu Veskid. Kostja oli lõpetanud majandustegevuse aasta enne pankrotimenetlust, mil lõpetati ka hageja poolt kõigi töötajatega töölepingud. Majandustegevus lõppes seetõttu, et hageja asutas uue äriühingu, kes võttis üle kostja varade valduse ning alustas sama majandustegevust, mis oli kostjal ja seda uue äriühingu AS Tamsalu Veskid nime all. Viimane jätkas sama majandustegevust samade töötajatega. Kostja on seisukohal, et tegemist on juhatuse liikme lepinguga, kui aga käsitleda, et tegemist on töölepinguga, kuulub kohaldamisele ettevõtte üleminekut puudutav regulatsioon ehk ettevõtte üleminekust tulenevalt on alates 01.08.2001 hageja tööandjaks AS Tamsalu Veskid. Alates 01.8.2001 saab hageja tulu ja sotsiaalmaksuga maksustatavat tasu AS-st Tamsalu Veskid, kui ta asus täitma ettevõtte juhi ülesandeid. Kuna ta on AS Tamsalu Veskid juhatuse ainuliige, siis täidab ta juhatuse liikme kohustusi AS-s Tamsalu Veskid. Viivise nõue on aegunud. Kui oleksid töösuhted ja oleks nõutud töölepingu täitmiseks võtmist ja haldurid oleks jätkanud täitmist, siis oleks saanud töötasu maksta alles 10.10.2002 alates ehk oktoobri töötasu kuuluks tasustamisele 20 päeva eest. Palgaseaduse § 2 sätestab palga mõiste, palga mõiste ei sisalda viivist, mis tähendab, et viivise puhul ei saa kohaldada ITLS olevat kolme aasta aegumist. Seega on viiviste nõue aegunud. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tööõigusushte subjektiks, sest ta on kostja juhatuse liige ning on täitnud juhatuse liikme kohustusi. ÄS § 309 lg.3 kohaselt sõlmitakse juhatuse liikmega

leping. Töölepingu seadus ei laiene äriühingu juhatuse liikmele suhetes äriühinguga. Et juhatuse liige täitis ka peadirektori ülesandeid, ei muuda temaga sõlmitud lepingut töölepinguks, sest tema töö sisuks oli ettevõtte juhtimine, mis on aga juhatuse liikme ülesanne. Kohtuliku vaidluse kirjalike teeside kohaselt üks ja sama isik ei saa äriühingut juhtida mitme erineva õigussuhte alusel, antud juhul nii peadirektorina kui ka juhatuse esimehena. Hageja töölepingus nimetatud tööülesanded kattuvad põhikirjas toodud ülesannetega ilma mingite täiendavate ülesannete määramiseta ning kokkuvõtlikult on töölepingus nimetatud ülesanded samastatavad aktsiaseltsi juhtimisega igapäevase majandustegevuse raames. Kostja põhikirjas on juhatuse ülesanded, võrreldes seadusega, täpsemalt lahti kirjutatud, mis ei muuda ega piira seadusest tulenevat juhatuse pädevust, küll aga täpsustab seda ning selline täpsustus viitab täiesti selgelt asjaolule, et töölepingus ettenähtud ülesanded kattuvad põhikirjas nimetatud juhatuse kohustustega. Hageja juhtis faktiliselt äriühingu kogu majandustegevust, ta ei tegelenud mingi konkreetse valdkonnaga äriühingus ega täitnud mingeid muid ülesandeid, mida põhikiri või seadus ei pannud juhatuse liikmele (nt. töötamine raamatupidajana, müügiosakonna juhatajana vms.) Andes nõusoleku enda valimiseks juhatuse liikmeks, andis hageja nõusoleku endaga sõlmitud töölepingu lõpetamiseks. Alates tema valimisest juhatusse olid sel hetkel kehtiva seaduse valguses lõppenud peadirektori volitused ning hageja asus täitma juhatuse liikme ülesandeid. Samale seisukohale on varasemas analoogilises asjas asunud ka Riigikohus oma otsuses nr. 3-2-1-96-00. Seadusele ei tugine hageja seisukoht, et temaga sõlmitud tööleping peatus. Töölepingu lõpetamise alused loetleb TLS § 55 ning seal puudub peatumise alusena juhatuse liikmeks valimine. Lisaks näitab hageja enda tegevus, et ta ei ole lugenud töölepingut peatatuks, kuna on ennast äriühingu juhtimisel nimetanud järjekindlalt peadirektoriks. See aga ei muuda õiguslikku olukorda tema tegutsemisele juhatuse liikmena, sest inimese poolt endale omistatud tiitel ei oma õiguslikku tähendust. Hageja seisukoht, et ajutine haldur on kajastanud ajutise aruandes hagejat kui peadirektorit, ei too kaasa töölepingulisi suhteid hageja ja kostja vahel. Ajutine haldur ei sõlmi ega võta täitmisele lepinguid, vaid annab ülevaate äriühingust; aruande koostamisel saab ajutine haldur tugineda üksnes äriühingu juhatuse liikme ehk hageja poolt esitatud andmetele. Hageja esitas ajutisele haldurile ühel lehel nimekirja, kus ta väitis enda olevat äriühingu peadirektori, töölepingut ei esitatud. Seega ei andnud ajutine haldur õiguslikku hinnangut hageja juhtimise funktsioonile ning tema ja aktsiaseltsi vahelisele õigussuhtele. Pankrotihaldurid nägid 09.01.1995 töölepingut esmakordselt alles siis, kui töövaidluskomisjon oli esitanud halduritele hageja kaebuse materjalid ehk 15.09.2004. Kui kohus siiski leiab, et poolte vahel on töösuhe hageja esitatud lepingu alusel, siis ei saa olla kostjaks mitte AS Tamsalu TERKO, vaid AS Tamsalu Veskid, kuivõrd kõik kostja juures 31.07.2001 seisuga töötanud töötajad alustasid 01.08.2001 tööd AS-s Tamsalu Veskid ning kui hageja oli sel ajal töötaja, siis järelikult läks ka tema tööleping samal päeval seoses ettevõtte üleminekuga üle AS-le Tamsalu Veskid. Iseenesest ei kinnita aga see väide, et hageja tööleping on kehtiv. Hageja poolt allakirjutatud AS Tamsalu Veskid majandusaasta aruanne näitab, et hageja on teadlik, et aasta enne kostja pankrotti oli ettevõte üle läiunud AS-.le Tamsalu Veskid, mille juhiks oli hageja ise. Kui kohus leiab, et tegemist on tööõigussuhtega ning tööandjaks on kostja, siis leiab kostja, et hageja on kaotanud nõudeõiguse tulenevalt hea usu põhimõtete rikkumisest TsÜS § 138 alusel. Kostja arvates on tegu Riigikohtu poolt otsuses nr. 3-2-1-108-05 punktis 24 käsitletud olukorraga. PankrS § 38 lg.1 kohaselt oli juhatuse liikme ehk hageja kohustuseks üle anda kehtivad lepingud. Hageja ei esitanud haldurile enda nõuet äriühingu vastu, vaid esitas kaks aastat pärast pankrotiotsust töövaidluskomisjonile töötasu nõude. Hageja, kes on PankrS järgi

teabe andmiseks kohustatud isik, on seega loonud olukorra, mille eesmärgiks on kahju tekitamine äriühingule, mille juhatuse liikmeks ta ise on. Juhul kui kohus leiab, et hageja ei ole rikkunud ka hea usu põhimõtet, palub kostja kohaldada viiviste osas aegumist. Kokkuvõttes leiab kostja, et hageja juhtis äriühingut ning seega ei laiene talle kui äriühingu juhatuse liikmele töölepingu seadus TLS § 7 p.10 alusel. Kohtu tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid, kohaldatud seadused. Töölepingu seaduse § 7 p. 10 kohaselt töölepinguseadus ei laiene juriidilise isiku organi juhataja suhetele juriidilise isikuga. Sellises redaktsioonis on säte jõustund alates 08.06.1996.a. Töölepinguseaduse kohaselt reguleeritakse sellised juhtumid eriseadustega, milleks antud juhul on Äriseadustik oma 27.peatüki teises jaos olevate sätetega AS juhatuse kohta. 08.06.1996 seisuga kehtinud ÄS § 306 lg..1 kohaselt juhatus juhib aktsiaseltsi, sama sätte lg 4 kohaselt korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist ning lg.5 kohaselt juhatuse täpsema töökora võib ette näha põhikirjas. Alates 07.07.2001 kehtiva sama sätte lõike 3-1 järgi kui AS on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamatult kohtule AS pankrotiavalduse. Seega on juhatuse ülesannetena seaduse tasandil määratletud äriühingu juhtimine, raamatupidamise korraldamine ning kohustus esitada vastavate asjaolude esinemisel pankrotiavaldus. Seadusega on antud äriühingutele võimalus sisustada juhatuse poolt ÄS § 306 lg,.1 alusel teostatav juhtimine täpsemalt äriühingu põhikirjas. 18.06.1996.a. aktsionäride üldkoosoleku otsusega on vastuvõetud äriühingu põhikiri, millest tuleb juhinduda ka käesoleva vaidluse lahendamiseks vajalike asjaolude hindamisel. Põhikirja p.6.2 loetleb üheksa erinevat juhatuse pädevuse valdkonda, s.h.. töölepingu sõlmimine, töötajate tööle võtmine, nende vabastamine, majandustegevuse planeerimine ja organiseerimine, varade soetamine, kasutamine, võõrandamine, kohustuste võtmine, lepingute sõlmimine, nende täitmise kontroll, realiseeritavale toodangule, teenustele ja kaupadele hindade määramine, äriühingu asjajamise ja raamatupidamise korraldamine. Pooltevahelise 09.01.1995 sõlmitud töölepingu p.6.1 kohaselt kohustub töötaja juhtima tööandja tootmismajandusliku tegevust vastavuses seadusandlusega, tööandja põhikirjaga ja käesoleva lepinguga. Kohus leiab, et sisuliselt täpsustab hageja kui töötaja konkreetsed ülesanded äriühingu põhikiri ja sellele teeb viite ka tööleping. Mingeid muid, põhikirjas, lepingus ja seaduandluses nimetamata ülesandeid töötajale antud ei ole. Riigikohtu tsiviilkolleegium on korduvalt oma lahendites avaldanud seisukoha, et isiku valimisega äriühingu juhtorganisse, lõpeb tema tööõiguslik suhe juriidilise isikuga.

Hageja on valitud kostja juhtorganisse 09.06.1996, seega alates sellest hetkest ei ole tema ja kostja vahel tegemist enam tööõigusliku suhtega. Riigikohtu seisukoht on, et töösuhe saab säiluda vaid selles ulatuses, mida isik juhatuse liikmena ei ole seaduse või põhikirja alusel kohustatud tegema ja milliseid ülesandeid ta peab seega täitma töölepingu seaduse alusel. Antud kaasuse puhul selliseid eraldiseisvaid ülesandeid ei ole võimalik välja tuua, sest nagu eelpool on selgitatud, on töötaja töökohustused sisustatud tööandja põhikirjas. Kuna põhikiri ei sätesta peadirektori ametikohta ja sellele seatud ülesandeid, siis saavad kuni 08.06.l996 töötaja rollist alates 09.06.1996 juhatuse liikme rolliks üleläinud hageja kohustused seotud olla üksnes põhikirjas toodud juhatuse ülesannetega. Hageja ise on öelnud, et kuna ta oli alates 01.08.2001 sisuliselt ainuke töötaja äriühingus, siis pidi ta kõike vajalikku tegema ja et sellega on tõendatud, et ta täitis ka juhatuse liikme kohustuste väliseid ehk töölepingulisi ülesandeid. Kohus leiab, et juhindudes töölepingus toodud hageja tööülesannete täielikust kattumisest põhikirjas tooduga, ei ole hageja oma väiteid muude ülesannete täitmise kohta tõendanud. Isegi kui hageja oleks konkretiseerinud, mida täpselt ta veel tegi, ei saaks neid täidetud ülesadeid pidada tema töölepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Kostjale ei saa langeda vastutust ega kohustusi üksnes seetõttu, et hageja otsustas mingil hetkel omal riisikol võtta endale lisaülesannete täitmisi, võrreldes nende kohustustega, mille täitmist temalt eeldas väidetavalt kehtiv tööleping. Ühtlasi kohus leiab, et kui ka eeldada, et hagejal oli 01.08.2001 seisuga ja pankroti väljakuulutamisel 10.10.2002 seisuga kehtiv töösuhe kostjaga, siis alates pankrotimenetluse algatamisest 09.09.2002 määrusega sai äriühing toimida ja tegutseda vaid ajutise halduri kontrolli all ning alates pankroti väljakuulutamisest 10.10.2002 läks kogu äriüingus juhtimistegevus üle halduritele, seega hageja väide, et ta tegi tema kui peadirektoriga sõlmitud töölepingust tulenevalt sel perioodil veel äriühingus mingeid otsustusi (seoses varade korrashoiuga, lepingute täitmise ja täitmise kontrollimisega jne.), on põhjendamatu. Hageja arvamus, et temapoolne vara korrashoiuga, lepinguliste kohustuste täitmise ja nende täitmise organiseerimisega seotud tegevus väljub juhtimisfunktsioonist juhatuse liikme staatuse mõttes, on ekslik, kuivõrd kostja põhikirja p.6.2 sätestab sõnaselgelt juhatuse kohustuseks lepingutega võetud kohustuse täitmise organiseerimise, täitmise kontrollimise ning varadega seotud tegevuse. Ja kuivõrd, nagu eelpool juba korduvalt on öeldud, hageja peadirektorina töötamiseks sõlmitud töölepingu alusel pidi tööülesannete täitmisel juhinduma põhikirjast ning kuivõrd töösuhe lõppes juhatuse liikmeks valimisega, siis kogu see tegevus, mida hageja on kirjeldanud kui tema meelest tööõigussuhtest tulenevat tegutsemist, on tegelikult käitumine täites juhatuse liikme ülesandeid. Asjaolu, et hageja töösuhte lõpetamise vormistamine jäi 1996.a. nõuetekohaselt tegemata, ei anna täna alust väita, et see suhe endiselt kehtib. Halduril on tõepoolest õigus otsustada pankroti väljakuulutamisel äriühinguga tööõiguslikes suhetes olnud isikutega töölepingute lõpetamist, kuid kohus leiab, et see säte laieneb neile lepingutele, mida saab lugeda kehtivaks. Hageja tööõiguslik leping kaotas toime TLS § 7 p.10 valguses hageja valimisega juhatuse liikmeks 1996.a. Haldur ei teadnud ega pidanudki teadma, et hagejaga kestab tema väitel äriühingus edasi veel töösuhe, kuivõrd hageja, isikuna, kellele on pandud seadusest tulenev kohustus esitada haldurile kõik äriühingus hetkel kehtivad lepingud, seda ei teinud. Hageja ei ole ümber lükanud kostja väidet, et haldur sai lepingu enda kätte alles seoses töövaidluskomisjoni menetlusega. Dokumenti, mis sõnaselgelt ja üheselt mõistetavalt tõendaks, et (ajutisele) haldurile on muude lepingute hulgas üle antud ka hagejaga sõlmitud tööleping, ei ole esitatud.

Kohtupraktikas tuvastamist leidnu järgi oli paljude äriühingu juhatuse liikmetega juba enne TLS § 7 p.10 jõustunud muudatust sõlmitud tööleping ning isikud jätkasid töötamist töölepingu alusel ka pärast seda. Paljudel juhtudel lepinguid ümber ei vormistatud. Kui töölepingu alusel ettevõtet juhtinud isik annab nõusoleku äriühingu juhatusse valimiseks, tuleb seda käsitleda nõusoleku andmisena töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel ja sel juhul ei jää varem sõlmitud tööleping kehtima vaatamata sellele, et töölepingut juhatuse liikmeks valimisel töötajaga ei lõpetatud ( Riigikohtu otsus nr. 3-2-1-96-00). Mõnevõrra teistsugusele seisukohale jõudis Riigikohus lahendis nr. 3-2-1-134-02, kus leidis, et TLS §-st 7 p.10 ei tulene, et äriühinguga töösuhtes olnud isiku valimine juhatuse liikmeks lõpetab temaga sõlmitud töölepingu igal juhul poolte kokkuleppel, ehk et kui töö, mida juhatuse liige teeb töölepingu alusel, ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist, kuulub rakendamisele töölepingu seadus. Ja seega tuleb igal konkreetsel juhul tuvastada, milliseid ülesandeid isik täidab. Kohtupraktika (Riigikohtu otsus nr. 3-2-1-96-00) ei aktsepteeri juhatuse liikmel n.ö. kahe paralleelse lepingu olemasolu, millest ühe järgi ta on juhatuse liige ja teise alusel töötab nt. tegevdirektorina, finantsdirektorina vms., kuivõrd juhtimistegevuse selline jagamine ei ole võimalik. Nõuet saada paralleelselt tunnustust suhtele nii tööõiguse alusel kui ÄS alusel ei saa põhjendada ka asjaoluga, et isikule on makstud vaidlusalusel perioodil puhkusetasu, arvutatud haigusraha ja makstud töötasu ehk et väidetavalt on sellega tõendatud töösuhte eksisteerimine töölepingu alusel. Iseenesest need asjaolud ei muuda töölepingut kehtivaks. Tühist lepingut ei pea täitma ja sellist töölepingut tuleb käsitleda alates 08.06.1996 (mil jõustus TLS § 7 p.10 muudatus) kui tühist. Sellest tulenevalt on ka õigustatud haldurite keeldumine selle lepingu täitmisele võtmisest. Eeldades t.l. 24 asuva kostja juhatuse 04.01.1995 koosoleku protokollis esitatud andmete õigsust, tuleb järeldada, et 04.01.1995 seisuga oli hagejal kaks paralleelset lepingut, ehk et hageja oli nii kostja juhatuse liige, kelle maksti tasu koosoleku p.4 viidatud korras ja et samal päeval sõlmiti ka tema kui peadirektoriga tööleping. Tööleping muutus 08.06.1996 jõustunud TLS § 7 p.10 muudatusest tulenevalt aga kehtetuks. Ja sisuliselt jäi edasi kestma hagejaga sõlmitud juhatuse liikme leping, mida järgnevalt on uuendatud tema juhatuse liikmeks valimisega 09.06.1996. Hageja edasi valimist juhatusse on kinnitatud kostja nõukogu 09.06.1999.a. koosoleku protokolliga nr.1 ( t.lk. 47), seega pikenesid hageja juhatuse liikme volitused kuni 09.06.2002. Ehkki toimikus puudub kostja nõukogu otsus hageja juhatuse liikme volituste pikendamise kohta alates 09.06.2002, on hageja nõukogu oma 14.06.2002 ja 25.06.2002 ( t.lk.104, 105) koosolekutel aktsepteerinud hagejat kui juhatuse liiget ja samas on ka hageja ise veel augustis 2002 võlgniku pankrotiavaldust esitades ( t.lk. 253-254) ja 23.09.2002 ajutise halduri järelpärimisele vastates ( t-l.17) käsitlenud ennast äriühingu täievolilise juhatuse liikmena. Sellega on võimalik lugeda tõendatuks, et vähemalt kuni 09.06.2002 reguleeris kogu hageja poolt juhtimisfunktsioonidena väljendatud tegevust tema staatus juhatuse liikmena ja mitte tema väidetav tööõiguslik vahekord juriidilise isikuga. Kui hageja nüüd väidab, et tal alates 09.06.2002 puudusid juhatuse liikmena tegutsemiseks volitused, siis tuleks asjaomastel isikutel otsustada tema poolt pärast nimetatud kuupäeva juhatuse liikmena tehtud tehingute ja toimingute seaduslikkuse üle. Tõendeid selle kohta, et hageja alates 09.06.2002 kuni pankroti väljakuulutamiseni 10.10.2002 oleks teinud mingeid toiminguid peadirektorina, ei ole esitatud. Peale pankroti väljakuulutamist puudus hagejal seadusest tulenevalt volitus ja pädevus äriühingu suhtes otsuste vastuvõtmiseks nii juhatuse liikme kui ka väidetava töötaja rollis.

AS Tamsalu TERKO tegevusaruandes 31.12.2001 lõppenud majandusaasta kohta ( t-l. 90) kinnitab hageja oma allkirjaga, et juulis 2001 tekkinud majanduslike raskuste tõttu lõpetati tootmistegevus, millest tulenevalt oldi sunnitud vabastama ka töötajaskond, samuti sedastati, et puuduvad varad. Seega hageja väide, et ta peale 2001 juulit oli veel kostjaga tööõiguslikes suhetes, on ümber lükatud tema enda allkirjaga kinnitatud tõenditega. Kui juulis 2001 olid töötajad vabastatud, sealhulgas oli siis ka hageja väidetav tööõigsulik suhe kostjaga lõpetatud, siis ei saanud tal tekkida õigust töötasule alates 10.10.2002, sest ühtegi tõendit selle kohta, et hagejaga oleks uuesti sõlmitud töösuhe, ei ole esitatud. Isegi kui tunnistada õigeks hageja väide, et tema kui juhatuse liikme volitused lõppesid juunis 2002, ei muuda see kehtivaks (09.06.1996 seoses juhatuse liikmeks valimisega kehtetuks muutunud) töösuhet. Kuivõrd kohus leiab, et poolte vahel puudus alates 09.06.1996 tööõiguslik suhe ja et sellest tulenevalt on palga nõue põhjendamatu, ei pea kohus vajalikuks hakata hindama palga mittemaksmisest tulenevat viivise nõuet ning sellele esitatud väiteid ja vastuväiteid; samuti puudub sellest tulenevalt vajadus hinnata ka kostja väiteid töölepingu ülemineku kohta AS-le Tamsalu Veskid. Kohus leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tõendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Hagi menetlemisel on uuritud ja hinnatud poolte seletusi kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS redaktsiooni järgi enne 01.01.2006 toimunud istungitel ning poolte esitatud kirjalikke tõendeid: 1)pankrotimenetluse algatamise määrus tsiviilasjas 2-414/02, 2)ajutise halduri järelpärimine kostjale tema juriidilisel aadressil ning vastus sellele, allkirjastatuna 23.09.2002 hageja kui äriühingu juhatuse liikme poolt, 3) pooltevaheline tööleping ning selle aluseks olnud kostja juhatuse koosoleku protokoll, milles otsustati nii töölepingu sõlmimine kui ka juhatuse liikmetele palga maksmine, 4) koopia ümbrikust töövaidluskomisjoni otsuse saamise kohta ja komisjoni otsus, millega hageja palga ja viiviste nõue jäeti rahuldamata, 5) ajutise halduri aruanne, millel põhineb hageja väide, et teda on nimetatud kostjaga töösuhet omavaks isikuks, 6) t.l. 46 asuv hageja allkirjaga kinnitus kostja juhatuse liikmete koosseisu kohta, valituna 09.06.1999 ja lk. 47 asuv nõukogu koosoleku protokoll, mille kohaselt hageja on valitud juhatuse liikmeks, 7) kostja 18.06.1996 kinnitatud põhikiri, mille p. 6.2 sisustab juhatuse ülesanded, 8) koopiad hageja poolt äriühingu juhtimist tõendavatest dokumentidestpeadirektori käskkirjad, töötasustamise alused, sõlmitud töölepingud- mille kohta on kostja väide, et need tõendavad hageja tegutsemist juhatuse liikmena, ehkki hageja nimetas end seda tehes peadirektoriks, 9) hageja esindaja päring hageja töölepingu lõpetamise kohta ja kostja vastus sellele, mille kohaselt oli hageja kostja juhatuse liige, samuti kinnitust, et halduritele ei ole üle antud ei hagejaga sõlmitud töölepingut ega tööraamatut, 10) halduri aruanne pankrotimenetluses, mille kohasel muuhulgas kinnitatakse, et hageja oli kostja juhatuse liige alates 10.05.1996, 11) Raili Toomsalu seletus, mille kohaselt ta on hagejale selgitanud, et tema tööraamatusse tuleb teha kanne tema staatuse kohta AS-s Tamsalu TERKO ja et selleks on vajalikud vastavad pädevate organite otsused, 12) koopia kaadriarvestuskaardist ja isikukaardist, 13) kostja kuni 18.06.1996 kehtinud põhikiri, milles on fikseeritud juhatuse pädevus nimetada ametisse peadirektor, 14) koopiad kostja nõukogu, juhatuse ja aktsionäride koosoleku protokollidest ja otsustest 1998- 2002 ning majandusaasta aruannetest, millest nähtuvalt on hageja tegelenud äriühingu juhtimisfunktsioonidega; 15) kostja vastus hagejale töölepingu mittetäitmisele võtmise põhjuste kohta. Kohus ei arvesta: 1) t.lk. 18 asuvat tõendit kostja töötajate arvu kohta, kuivõrd andmetes 01.09.2002 seisuga ei kajastu, et kolme töötaja hulgas on hageja; 2) lk.19 asuvat hagejaga

seostamatut tõendit, 3) t.lk. 20 asuvat tõendit, et seisuga 01.09.2002 on hageja äriühingu peadirektor, kuivõrd tõendis esitatu ei vasta tegelikult tuvastatud asjaoludele, 5) väljavõtet hageja tööraamatust, kuna selles ei kajastu 09.01.1995 sõlmitud töölepingu sisu. TsMS RakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud kohtumenetlustes kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS-s sätestatut. TsMS § 60 lg.1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 60 lg.2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka siis, kui pool, kelle kahjuks on otsus tehtud, oli vabastatud kohtukulude tasumisest riigituludesse. TsMS § 61 lg.1 p.1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindajana asjast osavõtnu õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5% hagi rahuldatud osast hagejale või kuni 5% hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kohus ei näe põhjust, mis takistaks isiku esinduseks (mitte üksnes osalemisena traditsioonilises mõttes istungil esindajana) lugeda ka poole konsulteerimist menetluse käigus. Kehtiva PankrS § 62 kohaselt haldur täidab oma kohustusi isiklikult. PankrS § 62 lg.4 tulenevalt käesoleva paragrahvi 1.lõikes nimetatud halduri esindajale ja abilisele maksab haldur tasu oma tasu arvel vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele. Kui esindaja kasutamine on asja keerukusest tulenevalt ilmselt vajalik, võib esindaja tasu pankrotitoimkonna nõusolekul maksta pankrotivarast. Riigikohtu 14.11.2002 otsuse nr. 3-2-1-130-02 p.14 kohaselt on PankrS 32 lg.4 ( kuni 01.01.2004 kehtinud redaktsioon; praegune § 62) reguleerimisese sisesuhe pankrotivõlgniku ja halduri vahel. Siseuhtes kehtib üldreegel, et esindajale maksab haldur oma tasu arvel, kuid võlausaldajate huvide kaitsjale-pankrotitoimkonnale on antud õigus määrata, et esindaja tasu makstakse pankrotivarast. Selline sisesuhte regulatsioon ei mõjuta kohtukulude väljamõistmist TsMS § 61 lg.1 nimetatud kriteeriumide abil poolele, kelle kasuks otsus on tehtud. Kohus leiab, et halduri poolt esindaja kasutamine (konsultatsiooni kujul) nii menetluse kestel kui ka selle lõppjärgus, on olnud põhjendatud nii asja keerukust arvestades, kui ka silmas pidades poolte võrdsuse tagamise põhimõtet: hageja esindajaks on olnud kvalifitseeritud õigusteadmistega isikuna vandeadvokaat ning samal ajal halduri puhul (kellel küll ka eelduslikult on olemas põhiteadmised juriidikast seoses pankrotimenetlusega) ei saa eeldada tööõiguslike suhete pinnalt tekkinud vaidluse lahendamiseks vajalike õigusteadmiste baasi samaväärselt vandeadvokaadiga. Hageja on esitanud õigusabi kulu nõude summas 10 500 krooni + käibemaks 18 %; kostja on esitanud õigusabi kulu nõude summas 9000 krooni + käibemaks 1620 krooni. Kohus leiab, et kostja taotluses esitatud õigusabile tehtud kulud on põhjendatud, mahuvad seaduses lubatud piiridesse ja kuuluvad täielikult rahuldamisele hagejalt kostja kasuks väljamõistmisena.

Hagi on jäetud rahuldamata Töölepinguseaduse § 7 p.10, ÄS § 306 alusel ja juhindudes TsMS § 434,435, 436, 438, 442, 452, 453, TsMS RakS § 3. TsMS § 452 lg.1 kohaselt kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. TsMS § 456 lg.2 kohaselt maakohtu otsus jõustub, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. TsMS § 632 lg.1 kohaselt apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohtunik

/allkiri/

Ärakiri õige Nooremreferent

M. Leimann I.Opmann

Viru Ringkonnakohus otsustas 09.03.2007.a.: Jätta A J apellatsioonikaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 20.06.2006 otsus muutmata. Apellatsioonimenetluse kohtukulud jätta poolte endi kanda. Kohtuotsus jõustus: Viru Ringkonnakohtu 09.03.2007.a. kohtuotsusega Nooremreferent

I.Opmann

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.