Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud Resolutsioon
3-2-1-50-02 Tartu, 20. mai 2002. a Eesistuja H. Jõks, liikmed V. Kõve ja J. Luik Natalja Ret"kina hagi TLFV Majahoolduse AS vastu ja TLFV Majahoolduse AS vastuhagi Natalja Ret"kina vastu töövaidluses. Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. detsembri 2001. a otsus tsiviilasjas nr II-2/1525/01 TLFV Majahoolduse AS kassatsioonkaebus 24. aprill 2002. a
Hageja N. Ret"kina ja kostja esindaja vandeadvokaat A. Lillo. Juures viibis tõlk L. Lomp.
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 10. detsembri 2001. a otsus osas, millega apellatsioonikohus tühistas ja muutis Tallinna Linnakohtu otsust.
2.Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
3.Saata asi samale apellatsioonikohtule tühistatud osas uueks läbivaatamiseks.
4.Kassatsioonkaebus rahuldada.
5.Tagastada TLFV Majahoolduse AS-le Andrus Lillo poolt 9. jaanuaril 2002. a TLFV Majahoolduse AS eest tasutud kautsjon 513 (viissada kolmteist) krooni.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.N. Ret"kina töötas TLFV Majahoolduse AS raamatupidajana alates 28. septembrist 1995. a TLFV Majahoolduse AS juhatuse 9. augusti 2000. a otsusega lõpetati temaga tööleping TLS § 86 p 6 alusel töökohustuste rikkumise tõttu. Kohtule esitatud hagiavalduses palus N. Ret"kina lugeda tööleping lõpetatuks TLS § 82 alusel ja välja mõista samas sättes ettenähtud hüvitisena kahe kuu keskmine palk 24 887 krooni 10 senti, ühe kuu keskmine palk 12 443 krooni 55 senti lõpparve kinnipidamise eest, 27 257 krooni 30 senti tööraamatu kinnipidamise eest 46 päeva ja välja mõista lõpparvest ebaseaduslikult kinni peetud trahviraha 1 777 krooni 70 senti. Töölepingu p 4.3 kohaselt kohustus tööandja tõstma töötaja palka kaks korda aastas vastavalt elukalliduse indeksi muutumisele. Kuna tööandja ei täitnud seda kohustust, esitas T. Ret"kina 4. juulil 2000. a avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel alates 8. juulist 2000. a. TLFV Majahoolduse AS juhatuse liige H. Sitska vastas N. Ret"kina avaldusele 7. juuli 2000. a kirjaga, et tööandja on täitnud oma lepingujärgseid kohustusi. N. Ret"kina palka on suurendatud rohkem kui tööleping seda algselt ette nägi. N. Ret"kina ei läinud 10. juulist 2000. a alates tööle. Töövaidluskomisjon jättis N. Ret"kina nõude töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvitise saamiseks rahuldamata.
2.Kostja vastuväidete kohaselt puudus hageja 10. juulil 2000. a töölt omavoliliselt. Töölepingu lõpetamise avalduse järgi algas etteteatamistähtaja kulgemine 5. juulil 2000. a ja lõppes pühapäeval,
9.juulil. Seega oleks hageja viimane tööpäev pidanud olema 10. juuli 2000. a. Töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel puudus põhjus ning hageja tööle mitteilmumine oli omavoliline. Hageja lahkus töölt pooleliolevaid töid ja tema käes olnud dokumentatsiooni üle andmata. Tööandja karistas hagejat 9. augusti 2000. a otsusega TLS § 50 p 1 ja 3 ettenähtud töökohustuste täitmata jätmise eest ja lõpetas temaga töölepingu TLS § 86 lg 6 ja § 73 lg 3 alusel 11. juulist 2000. a. Kostja eitas lõpparve ja tööraamatu kinnipidamist. Eksituse tõttu maksti hagejale lõpparves puhkusekompensatsiooni 843 krooni 10 senti rohkem kui ette nähtud. Nimetatud summa väljamõistmist taotles kostja vastuhagis.
3.Tallinna Linnakohtu 2. juuli 2001. a otsusega rahuldati hagi osaliselt. Hageja kasuks mõisteti välja kinni peetud osa lõpparvest 1777 krooni 70 senti ning lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu palk. Muus osas jättis kohus T. Ret"kina hagi rahuldamata. Kohus leidis, et tööandja ei rikkunud töölepingu tingimusi. Terminit "elukalliduse indeks" kasutati statistikas 1992. a juulini, pärast seda arvutab statistikaamet kord aastas tarbijahinnaindeksi näitajat. Vaidlusalusesse töölepingusse märgitud palgatingimused on puudulikud, seetõttu ei saa kohus neid vaidluse lahendamisel arvestada. Samuti ei kuulu rahuldamisele keskmise palga nõue tööraamatu kinnipidamise eest. Kostja vastuhagi jäeti rahuldamata.
4.Apellatsioonkaebuse linnakohtu otsusele esitas hageja. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohtu 10. detsembri 2001. a otsusega tühistati linnakohtu otsus osaliselt ning muudeti lõpparve kinnipidamise eest väljamõistetud hüvitise suuruse osas. N. Ret"kina ja TLFV Majahoolduse AS vahel sõlmitud tööleping tunnistati lõppenuks TLS § 82 lg 1 alusel 10. juulist 2000. a. TLFV Majahoolduse AS-lt mõisteti välja 21 925 krooni 10 senti töölepingu lõpetamise ja 18 369 krooni 67 senti tööraamatu kinnipidamise eest. Lõpparve kinnipidamise eest välja mõistetud summa suurust muudeti otsuses toodud arvutuse põhjal (10 962 krooni 55 senti). Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt puudub pooltel vaidlus selles, et hageja palka ei ole 1998. aastast tõstetud töölepingu p 4.3 järgi ning seega on töölepingu lõpetamine TLS § 82 alusel põhjendatud. Linnakohus rikkus TsMS § 229 lg 2, mille kohaselt ei või kohus asjas, mis ei riiva avalikku huvi, otsust rajada asjaolule, mida pool ise pole asja läbivaatamisel esitanud. Kostja ei esitanud vastuväidet, et elukalliduse indeksit ei eksisteerinud peale 1992. aastat ja kuna töölepingu säte oli puudulikult määratletud, ei pidanud tööandja seda täitma. Kostja nõustus seisukohaga, et alates 1992. aastast asendab elukalliduse indeksit tarbijahinnaindeks. Kuigi töötaja palk on tegelikkuses suurem kui tarbijahinnaindeksi järgi arvestades olema peaks, pole see asja lahendamisel oluline. Tööandja võib tõsta palka erinevatel asjaoludel, kuid see ei vabasta teda oma lepingulise kohustuse täitmisest. Hagejal oli õigus TLS § 83 lg 1 alusel etteteatamistähtaja möödumisel töölt lahkuda ning tööandja oli kohustatud talle tööraamatu ja lõpparve kätte andma. Kuna kostja ei olnud etteteatamistähtaja lõppemiseks tööandja algatusel töölepingut lõpetanud, lõppes tööleping töötaja algatusel TLS § 82 alusel etteteatamistähtaja möödumisel. Nõue tööraamatu kinnipidamise eest hüvitise väljamõistmiseks on õigustatud 31 tööpäeva ulatuses, s.o 24. augustini 2000. a, mil hagejal tekkis
tema väitel võimalus tööraamat kätte saada.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kassatsioonkaebuses vaidlustas TLFV Majahoolduse AS esindaja apellatsioonikohtu otsuse tervikuna ning palus selle tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus lähtus töölepingu p 4.3 ja TLS § 82 lg 1 tõlgendamisel vaid formaalsetest kriteeriumidest, jättes kõrvale probleemi sisulise külje. Töölepingu p 4.3 mõte oli selles, et töötaja tasu tehtud töö eest peaks suurenema proportsionaalselt pideva elukalliduse tõusuga. Töötaja põhipalgaks fikseeriti töölepingu sõlmimisel 4000 krooni kuus. Kuna 1992. aastast alates ei eksisteerinud elukalliduse indeksit kui näitajat, mille alusel palka tõsta, korrigeeris tööandja seda põhipalga tõstmise ja lisatasude määramisega, mille tulemusel oli hageja töötasu 2000. a juulis oluliselt kõrgem, kui seda oleks nõudnud elukalliduse muutus. Kostja ei nõustu ringkonnakohtu järeldusega, nagu ei oleks ta oma varasemates vastuväidetes tuginenud asjaolule, et terminit "elukalliduse indeks" kasutati 1992. aastani. Tööandja kohustuseks oli töölepingu sätete järgi tagada töötajale tasu, mis suureneks samal määral kui tõuseb elukallidus, mitte aga tingimata tõsta palka kaks korda aastas. Kuna hagejal puudus alus töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel, on alusetu ka nõue kostjalt töölepingu lõpetamise ja tööraamatu kinnipidamisega seotud hüvitise saamiseks. Kinni ei ole peetud ka hageja lõpparvet. Vastavalt TLS § 73 lg-le 3 lõpetas tööandja 9. augusti 2000. a otsusega töölepingu taandekuupäevaga, s.o 11. juulist 2000. a, ja seetõttu ei ole alust nõuda lõpparve väljamaksmist töötaja viimasel tööpäeval, s.o 7. juulil 2000. a
7.Vastuses kassatsioonkaebusele leidis hageja, et apellatsioonikohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Palga suurendamine ajavahemikus 28. september 1995. a kuni 29. jaanuar 1998. a toimus iga kord poolte kokkuleppel seoses töömahu ja "kohustuste kasvuga. Tööandja ei täitnud töölepingu p 4.3, kuigi hageja esitas korduvalt vastavasisulisi suulisi nõudmisi. Käesolevas tsiviilasjas ei saa lähtuda töölepingu lõpetamisest 9. augustil 2000. a TLS § 86 lg 6 alusel, kuna nimetatud otsus on vaidlustatud ning menetlus Tallinna Linnakohtus on peatatud kuni otsuse jõustumiseni käesolevas töövaidlusasjas. Lõpparve osa 1777 krooni 70 senti peab kostja siiani kinni, kuigi ta ei vaidlustanud linnakohtu otsust osas, millega nimetatud summa hageja kasuks välja mõisteti.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 2 alusel tühistada ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tallinna Linnakohus on 26. veebruari 2001. a määrusega peatanud menetluse N. Ret"kina nõudes TLFV Majahoolduse AS vastu tunnistada temaga töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel seadusevastaseks. Kuna nimetatud vaidlus on käesolevast asjast eraldi menetluses, käsitleb kolleegium siinkohal vaid töölepingu lõpetamise õigsust TLS § 82 lg 1 alusel.
9.Kolleegium leiab, et poolte vaidlust osas, mis puudutab elukalliduse indeksi asemel tarbijahinnaindeksi kasutamist, tuleb lahendada TsÜS § 64 lg-tele 1 ja 2 tuginedes, mille kohaselt lähtutakse tehingu teinud isikute tegelikust tahtest, kui tehingu sisust ei tulene teisiti. Tehingu
tõlgendamisel eelistatakse aga tõlgendust, mille kohaselt jääb tehing kehtima võimalikult suuremas ulatuses. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et töölepingu p 4.3 eesmärgiks oli töötaja palga suurendamine elukalliduse tõusust lähtudes. Millised konkreetsed alused selleks valitakse, on poolte kokkuleppe küsimus. Seetõttu ei ole õigustatud kassatsioonkaebuse väide, et tööandjal puudus võimalus töölepingu p 4.3 täitmiseks. Apellatsioonikohtu otsusega on tuvastatud kostja nõusolek, et 1992. aastast asendab elukalliduse indeksit tarbijahinnaindeks.
10.Kostja esitas menetluses vastuväite, et elukalliduse tõus on hagejale kompenseeritud erinevate palgatõusudega. Ringkonnakohus ei ole sellele kostja väitele hinnangut andnud, märkides vaid, et hageja palka võidi tõsta ka muudel asjaoludel. Sellega rikkus apellatsioonikohus TsMS § 330 lg 4, mille kohaselt peab kohus otsuse põhjendavas osas märkima, millisele tõendile tuginedes tegi ta järelduse, et hageja palga suurenemine oli tingitud muudest, mitte elukalliduse tõusuga seonduvatest asjaoludest. Seejuures peab TsMS § 91 lg 1 kohaselt kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Asjas puudub vaidlus, et tööandja tõstis oluliselt hageja palka. Kui töötaja väidab, et palka tõsteti muul alusel kui seoses töölepingus kokku lepitud elukalliduse tõusuga, peab ta oma väiteid ka TsMS § 91 alusel tõendama.
11.TLS § 82 lg 1 võimaldab töötajal lõpetada tööleping, kui tööandja jätab lepingu tingimused täitmata, ei täida lepingut nõuetekohaselt või teeb muudatusi tootmis- või töökorralduses. Kohus peab vaidluse korral selgitama, kas tööandja rikkus oma lepingust tulenevaid kohustusi. Kolleegium leiab, et ainuüksi asjaolu, et kostja ei tõstnud hageja palka kaks korda aastas, nagu oli kokku lepitud töölepingus, ei anna alust töötajapoolseks töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel. Tööandja võib töötaja palka tõsta ka ette: kas kord aastas või korraga mitmeks aastaks. Oluline on, et saavutatakse töölepingus kokku lepitud tulemus- töötaja palgatõus vastavuses elukalliduse kasvuga.
12.Lisatasu on PalS § 2 lg 4 kohaselt rahasumma, mida tööandja maksab töötajale täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest. Ka hageja töölepingu p-s 4.4 on kokku lepitud, et lisatasu makstakse töötajale käskkirja alusel vastavalt aktsiaseltsi töötulemustele ja arvestades töötaja panust. Seega ei saa kolleegium nõustuda kostja väitega, et lisatasu maksti hagejale tagamaks põhipalga suurenemist seoses elukalliduse tõusuga. TLS § 70 järgi tuleb töölepingu tingimuste muutmine vormistada töölepingus kirjalikult. Muudatustele kirjutavad alla tööandja või tema esindaja ja töötaja. Töölepingust nähtuvat lisatasu maksmise kohustust ei ole poolte vahel seaduses sätestatud korras muudetud.
13.Kostja kohtukulu kassatsiooniastme õigusabikulu 8496 krooni hüvitamine otsustatakse asja sisulisel läbivaatamisel. H. Jõks, V. Kõve, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.