T V hagi AS Eesti Raudtee (end. EVR Infra) vastu töösuhtest tulenevates nõuetes, s.o lisatasu 2009.a. maikuu eest summas 47.93 eurot (750 krooni); oktoobrikuu eest summas 127.82 eurot (2000 krooni) ja 2009.a. eest saamata jäänud kahe puhkusepäeva tasu väljamõistmiseks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
HAGEJA
T V, ik: xxxx, elukoht: xxxx; e-post: xxxx
KOSTJA
AS Eesti Raudtee (end. EVR Infra), reg.kood 11575838, asukoht: Tallinn Toompuiestee 35; lepinguline esindaja: Marko Jaani; e-post: [email protected]
Tsiviilasja hind
1888.86 eurot + 175.75 eurot Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta T V hagi AS Eesti Raudtee (end. EVR Infra) vastu töösuhtest tulenevates nõuetes, s.o lisatasu 2009.a. maikuu eest summas 47.93 eurot (750 krooni); oktoobrikuu eest summas 127.82 eurot (2000 krooni) ja 2009.a. eest saamata jäänud kahe puhkusepäeva tasu väljamõistmiseks, rahuldamata. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hagejale menetlusabi korras antud esindaja kulud ja riigilõiv jätta riigi kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 442 lg 6). I Tsiviilasja menetlus.
1.T V esitas 30.12.2009 Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse AS EVR Infra vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning saamata jäänud töötasu ja hüvitise saamiseks. Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjon jättis 10.02.2010 otsusega T.V avalduse rahuldamata. 09.03.2010 esitas T.V maakohtule hagiavalduse AS EVR Infra vastu.
2.Viru Maakohtu 04.05.2011.a. otsusega tuvastati AS EVR Infra poolt T Vga sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus; loeti tööleping lõpetatuks 04.12.2009.a. TLS § 107 lg. 2 alusel alusel ning mõisteti AS-lt EVR Infra T V kasuks välja hüvitis kahe kuu keskmise kuupalga ulatuses summas 1 259,24 eurot. Menetluskulud jäeti täies ulatuses kostja AS EVR Infra kanda.
3.Tartu Ringkonnakohtu 23.04.2012.a. otsusega tühistati Viru Maakohtu 4. mai 2011 otsus osas, millega maakohus jättis läbi vaatamata T V nõuded välja mõista AS-lt EVR Infra lisatasu 2009 maikuu eest 750 krooni ja 2009 oktoobrikuu eest 2000 krooni ja saamata jäänud kahe puhkusepäeva tasu 2009 eest ning menetluskulude jaotuses. Tartu Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uus otsuse, millega saatis T V hagi AS EVR Infra vastu 2009 maikuu eest lisatasu 750 krooni ja 2009 oktoobrikuu eest lisatasu 2000 krooni väljamõistmiseks ning 2009 eest kahe puhkusepäeva ees tasu väljamõistmiseks maakohtule uueks läbivaatamiseks. Viru Maakohtu 4. mai 2011 otsus osas, millega maakohus tuvastas AS EVR Infra poolt T Vga sõlmitud töölepingu 04.12.2009 ülesütlemise tühisuse, luges töölepingu lõpetatuks 04.12.2009 TLS § 107 lg 2 alusel ning mõistis AS-lt EVR Infra T V kasuks välja hüvitise kahe kuu keskmise palga ulatuses summas 1259,24 eurot, jäeti muutmata. Lisaks otsustas ringkonakohus, et menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
4.Riigikohtu 08.08.2012 määrusega jäeti T V kassatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtu
23.aprilli 2012 otsusele tsiviilasjas nr 2-11-11185 menetlusse võtmata, millest tulenevalt on eelnevate astmete otsused osaliselt jõustunud 08.08.2012.a.
5.Viru Maakohtu 29.08.2012.a. määrusega on asja menetlenud kohtunik Maido Roots ennast tsiviilasja nr 2-10-11185 edasisest menetlusest tulenevalt hageja poolt esitatud avaldusest, taandanud.
Nimetatud määruse järgselt on tsiviilasi KIS automaatse jagamise tulemusena jagatud kohtunik Marika Leimanni menetlusse. Tartu Ringkonnakohtu lahendit arvestades ning TsMS § 20 kohaselt on kohtunik M.Leimann 08.10.2012 võtnud T V hagi AS Eesti Raudtee vastu töösuhetest tulenevates nõutes menetlusse ning andnud menetluslikud korraldused (II kd tlk 165-167). 14.11.2012 määrusega on antud täiendavad menetluslikud korraldused hagejale (III kd tlk 1415). 14.01.2013 määrusega on määratud hageja nõuete, s.o lisatasu 2009.a. maikuu eest summas 47.93 eurot (750 krooni); oktoobrikuu eest summas 127.82 eurot (2000 krooni) ja 2009.a. eest saamata jäänud kahe puhkusepäeva tasu väljamõistmiseks kostjalt, läbivaatamine kirjalikus menetluses andes pooltele tähtaja seisukohtade ja tõendite esitamiseks hiljemalt 28.01.2013.a. (III kd tlk 42-43). II Hageja nõue ja taotlused.
6.21.01.2013.a. saabus hagejalt kiri kohtumäärusele, milles hageja selgitab, et tema ei ole üheksi kohtuastmes nõudnud lisatasusid ja et tema nõueteks olid ja on: tööle ennistamine, diskrimineerimine ja saamata jäänud töötasu väljamaksmine (III kd tlk 48).
7.Hageja poolt 09.03.2010 esitatud hagi kohaselt olid hageja nõueteks (I kd tlk 2-5): 1) Tuvastada kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus. 2) Lõpetada tööleping kohtus TLS § 107 lg 2 alusel. 3) Tööandjalt välja nõuda saamata jäänud lisatöötasud 2009.a. mai kuu eest 750 krooni ja oktoobri kuu eest 2000 krooni. 4) Välja nõuda saamata jäänud töötasud kuni töölepingu lõpetamiseni alates 2009.a. detsembrist kuni hagiavalduse esitamiseni. 5) Välja nõuda töösuhte lõpetamisel hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. 6) Välja nõuda saamata jäänud kahe puhkusepäeva tasu 2009.a. eest.
8.Viru Maakohtu 04.05.2011.a. otsusega on otsuses esitatud põhjendustel lahendatud ja rahuldatud hageja nõuetest: nõue tuvastada kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ning välja mõista hüvitis summas 1259.24 eurot (I kd tlk 200-203). Tartu Ringkonnakohtu 23.04.2012 otsusega on maakohtu 04.05.2011 otsus eelnimetatud osas jäetud muutmata ning nimetatud osas on otsusesd jõustunud 08.08.2012 Riigikohtu määrusega. Tartu Ringkonnakohtu 23.04.2012 otsusega on maakohtu 04.05.2011 otsus tühistatud osas, millega maakohus jättis läbi vaatamata (lahendamata/menetlemata) T V nõuded välja mõista AS-lt EVR Infra lisatasu 2009 maikuu eest 750 krooni ja 2009 oktoobrikuu eest 2000 krooni ja saamata jäänud kahe puhkusepäeva tasu 2009 eest.
9.Hageja nõuetele tööle ennistamiseks ja saamata jäänud töötasude väljanõudmiseks kuni töölepingu lõpetamiseni alates 2009.a. detsembrist kuni hagiavalduse esitamiseni, on õigusliku hinnangu andnud ringkonnakohus ning põhjendanud nimetatud nõude rahuldamata jätmist sellega, et kehtiva TLS regulatsioon ei näe erinevalt varemkehtinud TLS §-s 117 sätestatud regulatsioonist ette töötajale õigust nõuda ülesütlemise tühisuse korral tööle ennistamist. Tulenevalt TLS § 107 lg-st 2 lõpetab kohus töötaja või tööandja taotlusel töölepingu ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral ning töötajal on õigus
hüvitisele vastavalt TLS § 109 lg-le 1. Lisaks sätestab TLS § 109 lg 3, et kui töötajale on määratud käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud hüvitis, ei ole töötajal õigust nõuda töötasu, mida töötajal oleks olnud õigus saada töösuhte jätkumisel töövaidlusorgani otsuse jõustumiseni. Kuivõrd maakohus tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisuse, tööandja taotles töölepingu lõpetamist ning töösuhte jätkumine on võimalik ainult mõlema poole nõusolekul, siis lõpetas maakohus põhjendatult töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel. Sellest tulenevalt on põhjendamatu T. V apellatsioonkaebuses esitatud taotlus TLS § 108 alusel tema tööle ennistamiseks ja töötasu väljamõistmiseks kuni tööle ennistamiseni või alternatiivselt töölepingu lõpetamiseks kohtuotsuse tegemise kuupäevast (II kd tlk 93). Tartu Ringkonnakohtu otsuses on antud selgitused ka hageja teistele nõuetele/taotlustele. Ringkonnakohus on märkinud, et T.V seisukoht, et tööandja on töölepingu ülasütlemisel rikkunud TLS §-s 3 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet, ei ole kooskõlas esitatud tõenditega ning seetõttu põhjendamatu. Maakohtu istungi protokollist (I kd tlk 188) nähtub, et kostja ei nõustunud hageja vande all ülekuulamisega. Tulenevalt TsMS §-st 268 oleks saanud maakohus T. Vd vande all üle kuulata siis, kui teine pool oleks sellega nõustunud. Seetõttu ei ole põhjendatud T.V apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus jättis põhjendamatult teda vande all üle kuulamata. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, ei ole tööandja hagejaga töölepingu ülesütlemisel rikkunud TLS §-s 3 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet ning kuna hagi on esitatud AS EVR Infra vastu, siis jätab ringkonnakohus tähelepanuta T. V taotluse mõista H. K tema kasuks välja 2000 krooni. Kuna TLS § 88 ei näe töölepingu ülesütlemiseks ette etteteatamise tähtaegu, siis ei ole asjakohane T. V tuginemine TLS §-s 97 märgitud etteteatamise tähtaegadele. Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisel saab kohus anda hinnangu töölepingu ülesütlemise teates märgitud põhjendustele. Sellest tulenevalt ei ole asjakohased T. V apellatsioonkaebuses esitatud asjaolud, milliseid ei ole märgitud ülesütlemisteates ning millised väidetavalt olid tööandjale aluseks temaga töölepingu ülesütlemisel. Ringkonnakohus jätab nimetatud asjaolud tähelepanuta (II kd tlk 93 pöördel).
10.Eeltoodust tulenevalt, ei ole asjakohane hageja viimane selgitus selle kohta, et tema poolt ei ole esitatud nõuet lisatasude väljamõistmiseks. Nimetatud nõue on esitatud juba töövaidluskomisjonile esitatud avalduses, kuigi see nõue on sõnastatud ebatäpselt, s.o nõudena tööandjalt välja mõista saamata jäänud töötasu mai kuu eest 750 krooni ja novembri kuu eest 2000 krooni. Kohtule 09.03.2010 esitatud hagiavalduses on hageja esitanud nõude tööandjalt välja mõista saamata jäänud lisatöötasud 2009.a. mai kuu eest 750 krooni ja oktoobri kuu eest 2000 krooni. Hageja nõuete, s.o tööle ennistamise ja diskrimineerimise osas, on põhjaliku seisukoha andnud Tartu Ringkonnakohus, seega on käesolevalt vaja kohtul lahendada hageja nõuetest: 1) Tööandjalt välja nõuda saamata jäänud lisatöötasud 2009.a. mai kuu eest 47.93 eurot (750 krooni) ja oktoobri kuu eest 127.82 eurot (2000 krooni). 2) Välja nõuda saamata jäänud kahe puhkusepäeva tasu 2009.a. eest. III Kostja vastus
11.25.01.2013.a. esitas kostja enda kirjaliku seisukoha, milles avaldab, et vaidleb hageja hagiavaldusele täies ulatuses vastu. Kostja vastuväidet vähem makstud lisatasu nõudele maikuu eest summas 47,93.- eurot ja novembrikuu eest summas 127,82.- eurot, selgitab sellega, et 15.05.2009.a korralduse kohaselt vähendati hagejal lisatasu 750.- krooni (s.o 47,93.eurot) ja 04.11.2009.a korralduse
kohaselt vähendati lisatasu 2 000.- krooni (s.o 127,82.). Poolte vahel sõlmitud töölepingu 01.01.2005.a muudatuse kohaselt maksti töötajale lisatasu ja juurdemakseid seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel ja suuruses. Töötajale võidi maksta lisatasu muudel tööandja kehtestatud juhtudel. Pooltevahelisest töölepingust nähtub, et lisatasu võidakse töötajale maksta, mistõttu ei olnud see tööandja kohustus vaid õigus. Antud juhul tehti kostja poolt korraldused nii mais kui novembris, millega vähendati hageja lisatasu peadirektori korralduse alusel, mis olid tingitud hageja töösisekorra eeskirjade rikkumisest ja hooldusjuhi korralduste eiramisest. Kostja oli hageja töötulemuste hindaja ning võis lisatasu maksta vastavalt töötulemustele. Lisaks leiab kostja, et kuna kostja ei ole lisatasu vähendamise alust vaidlustanud, on ka hageja poolt esitatud nõuded aegunud. Vastuväidet saamata jäänud kahe puhkusepäeva tasu nõudele, põhjendab kostja sellega, et hageja nõue on tõendamata. Tõendamata on, et hagejale oleks maksmata jäetud kahe puhkusepäeva tasu, lisaks on tõendamata väidetavalt maksmata jäätud puhkuspäeva rahaline suurus. Kostja on ka seisukohal, et väidetav nõue saamatajäänud kahe puhkuspäeva eest on aegunud ning esitab eelnimetatud nõudele aegumise vastuväite. Ülaltoodust tulenevalt on kostja seisukohal, et hageja väited on paljasõnalised ja tõendamata (III kd tlk 51). IV Maakohtu otsuse põhjendused.
12.Kohus leiab, et hageja allesjäänud nõuded ei ole tõendatud ega põhjendatud ning hagi nende nõuete osas ei kuulu rahuldamisele.
13.Käesolevas töövaidluses on tuvastatud, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping nr. H-422 02.01.1998.a. Tööleping on tööandja (kostja) poolt üles öeldud 04.12.2009.a. Eelnevalt on töötajat (hagejat) hoiatatud korraldusega nr. 3-1.8/2879-I 07.10.2009.a. Samuti on vähendatud töötaja lisatasu-väärtuspalka kahel korral 15.05.2009.a. ja 04.11.2009.a. (I kd tlk 202). TLS § 131 lg 1 kohaselt enne 2009. aasta 1. juulit sõlmitud töölepingule kohaldatakse alates 2009. aasta 1. juulist töölepingu seaduses sätestatut. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ega kohustusi, mis on tekkinud enne 2009. aasta 1. juulit. Töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust. 15.05.2009.a. korralduse nr 3-1.9/265-1 kohaselt vähendati töötajal maikuu lisatasu 750.krooni (s.o 47.93 euro) võrra töörežiimi rikkumise tõttu (TVK toimik lk 27) ja 04.11.2009.a. korralduse nr 3-1.9/697-1 kohaselt vähendati oktoobrikuu lisatasu 2 000.- krooni (s.o 127.82 eurot) töösisekorra eeskirjade rikkumise ja hooldusjuhi korralduste eiramise tõttu (TVK toimik lk 26; II kd tlk 81). Poolte vahel sõlmitud töölepingut nr.H-422 02.01.1998.a. muudeti poolte kokkuleppel 01.01.2005 ja loeti alates 01.01.2005 tööleping kehtivaks selles sõnastuses. Töölepingu p.4.1. kohaselt makstakse töötajale põhipalka; p.4.2. töötajale makstakse lisatasu ja juurdemakseid seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel ja suuruses; p.4.3 töötajale võidakse maksta lisatasu muudel tööandja kehtestatud juhtudel (TVK toimik lk 20). Seega, nähtub pooltevahelisest töölepingust, et pooled on kokku leppinud selles, milline on töötaja põhipalk ning selles, et tööandja võib tema poolt kehtestatud juhtudel maksta töötajale
ka lisatasu, kui lisatasu ja juurdemaksete maksmine ei ole ettenähtud seaduses või kollektiivlepingus. Käesolevas tsiviilasjas ei ole kumbki pool esitanud andmeid selle kohta, et töötajale maksti lisatasu seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel ja suuruses. Seega on käesoleval juhul tegemist lisatasuga, mida tööandja võis töötajale maksta muudel tööandja poolt kehtestatud juhtudel, s.t sisuliselt on tegemist tööandja ühepoolse otsuse alusel makstava preemiaga PalS § 2 lg 4 mõttes. Kuni 30.06.2009.a. kehtinud PalS § 2 lg 4 sätestas, et lisatasu on summa, mida tööandja maksab töötajale põhipalgale lisaks täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest või muudel õigusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel, samuti preemiana tööandja ühepoolse otsuse alusel. Seega on asjakohane kostja selgitus selle kohta, et lisatasu maksmine oli tööandja õigus mitte kohustus. Ka riigikohus on lahendis nr. 3-2-1-50-02 selgitanud, et lisatasu on rahasumma, mida tööandja maksab töötajale täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et lisatasu oleks olnud tööandja palgakorralduse osa, millest tulenevalt oleks lisatasu muutunud töötaja palga osaks. Töötajale lisatasu vähendamise korraldused on tehtud lähtuvalt AS Eesti Raudtee personalidirektori kohusetäitja poolt kinnitatud korralduste alusel. Nimetatud korraldusi tsiviilasja menetluses käigus kumbki pool esitanud ei ole. Hageja neid korraldusi vaidlustanud ei ole. Seega tuleb lugeda AS Eesti Raudtee personalidirektori kohusetäitja poolt kinnitatud korraldused lisatasu vähendamise korralduste aluseks ning lähtuda sellest, et tööandja võis, kuid ei pidanud töötajale lisatasu maksma, kui tööandja leidis, et töötaja ei ole täitnud enda tööülesandeid nõuetekohaselt ja/või on rikkunud töödistsipliini. TLS § 15 lg 1 kohaselt tuleb töötajal täita oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. TLS § 15 lg 2 p 3 sätestab, et kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi. Tsiviilasja menetluse käigus on kostja esindaja ütluste alusel tuvastatud, et hageja on mitmel korral rikkunud töödistsipliini ja ei ole järginud tööandja korraldusi (istungiprotokoll tlk 187 pöördel), mida on kinnitanud ka tunnistaja H K (I kd tlk 189). Tööandja (kostja) on teinud korraldused nii mais kui novembris, vähendades töötaja (hageja) lisatasu peadirektori korralduse alusel, mis oli tingitud hageja poolsest töörežiimi rikkumisest ning töösisekorraeeskirja rikkumisest ja hooldusjuhi korralduste eiramisest. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kuna kostja tööandjana oli töötaja töötulemuste hindaja, siis võis ta maksta lisatasu vastavalt töötulemustele ning täiendavalt leiab kohus, et tööandja võis ka lisatasu maksmist vähendada ja/või loobuda lisatasu maksmisest, kui töötaja ei allunud töödistsipliinile ja/või ei täitnud tööandja seaduslikke korraldusi.
14.TLS § 70 lg 1 kohaselt on töötajal õigus saada käesoleva seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu. TLS § 29 lg 8 sätestab, et keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Nimetatud määruseks on „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord.“ Tsiviilasja toimiku kohaselt on hageja esitanud nõude 2 puhkusepäeva kompenseerimiseks summas 923.70 krooni (ühe puhkuse päeva tasu 461.85 krooni) (I kd tlk 51) ning puhkuse päeva tasu suuruse tõendamiseks tuginenud tõendile TVK toimikus lk 29, s.o tõend töötaja 6 kuu töötasude kohta, välja antud 18.01.2010.a. Nimetatud tõendist nähtub, et keskmine päevatasu oli töötajal perioodil juuni kuni november 2009 461.86 krooni. Nimetatud tõendit on kostja aktsepteerinud (istungi protokoll I kd tlk 187 pöördel).
Seega, ei ole asjakohane kostja väide selle kohta, et hageja poolt on tõendamata väidetavalt maksmata jäätud puhkuspäeva rahaline suurus. Samas nõustub kohus kostjaga selles osas, et hageja poolt on täielikult tõendamata see, et talle ei ole puhkusetasu seaduses ettenähtud nõuete kohaselt makstud. Kohus leiab, et kuigi eelnimetatud sätete alusel on töötajal õigus puhkusetasule, mille arvestamise aluseks on VV määrus, on siiski hagejal eelkõige vajalik tõendada asjaolu, et talle ei ole puhkusetasu makstud või on tasu makstud ettenähtust vähem, selleks, et nõuda puhkusetasu väljamõistmist kostjalt. Käesoleval juhul on menetlus kestnud juba alates 2010.a. algusest ning hagejal oli võimalik vajalikud tõendid esitada. Käesolevaks hetkeks vajalikke tõendeid esitatud ei ole, millest tulenevalt ka hageja nõue puhkusetasu väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.
15.Kostja on hageja nõuete osas leidnud, et need on aegunud ning on esitanud aegumise vastuväite. Aegumise vastuväite on kostja esitanud ka apellatsioonimenetluses (II kd tlk 6162). TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. ITVS § 6 lg 1 kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul. Nimetatud lõike 2 kohaselt on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest ning lõike 3 kohaselt töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat. ITVS § 24 lg 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Tartu Ringkonnakohtu lahendis on vastuseks kostja apellatsioonimenetluses esitatud väitele ITVS § 24 lg 1 kohta märkinud, et maakohus saab menetleda ka neid hageja nõudeid, mida töövaidluskomisjon ei menetlenud (Riigikohtu 28.05.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-08, p-d 15 ja 16). Viru Maakohtu 26.04.2010 määrusega on võetud T. V hagiavaldus menetlusse kõigi nõuete osas (II kd tlk 92 pöördel p.9). Lisaks on Riigikohus ka uuesti lahendis nr 3-2-1-41-11 kinnitanud enda varasemat seisukohta selles, et ITLS § 24 lg 5 ei keela edaspidises menetluses hagi muutmistoiminguid tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 1. veebruari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-06 (p 11)) ning hageja uued nõuded ja asjaolud on käsitatavad iseseisva hagiavaldusena ja seega lubatavad (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-08 (p-d 13-15)). Kuivõrd T V on Töövaidluskomisjonile avalduse esitanud seaduses ettenähtud tähtaegu järgides ning hagi on kohtusse eitatud samuti tähtajast kinni pidades, siis vaatamata Töövaidluskomisjonile ja kohtule esitatud nõuete mõningasest erinevusest, ei saa väita, et hageja nõuded oleks hagi esitamise hetkeks aegunud. Lisaks märgib kohus, et TsÜS §-st 143 tulenev nõue peab olema esitatud enne asja sisulise arutamise algust. Käesolevaks ajaks väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei aktsepteeri kohus taotlust nõude aegumise kohta juhul, kui asja läbivaatamisel töövaidluskomisjonis vastavat taotlust ei esitatud, s.t aegumise probleem peab olema lahendatud juba töövaidluskomisjonis, kui sama asi oli arutusel ka seal. Sellist seisukohta on korduvalt väljendanud ka Riigikohus, leides, et nõudele aegumise kohaldamise taotlus tuleb esitada
töövaidluskomisjonis enne asja sisulise arutamise algust ( lahendid nr. 3-2-1-75-00, 3-2-1-7100, 3-2-1-39-02). Käesolevate nõuete kohtuliku uurimise käigus uuritud, analüüsitud ja hinnatud tõendid on otsuses esitatud leheküljeliste viidetega. V Menetluskulud.
16.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Antud menetluses on hageja nõuded osaliselt lahendatud ja rahuldatud maakohtu 04.05.2011 otsusega, mis jõustus ringkonnakohtu 23.04.2012 otsusele menetlusluba mitteandva riigikohtu 08.08.2012 määrusega. Nimetatud ringkonnakohtu lahendis otsustati, et menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Käesoleva otsusega lahendatud nõuded on jäetud rahuldamata. Seega on tegemist hageja algsete nõuete osalise rahuldamisega, mistõttu kohaldub TsMS § 163, mille kohaselt kohtul on võimalik teha diskretsiooni otsus menetluskulude jätmiseks täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et antud hagi asjaolusid, menetluse senist kulgu ja lahendeid arvestades on põhjendatud jätta kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. TsMS § 190 lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Hagejale on käesoleva tsiviilasja menetluses antud menetlusabi, s.o riigi õigusabi korras advokaat kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud (Viru Maakohtu 16.03.2010 määrus nr 2-10-10501; 23.08.2010 määrus nr 2-10-11185). Riigi eelarvest eraldatud vahendite arvelt on advokaatidele nende poolt osutatud riigi õigusabi eest tasud välja mõistetud (t.lk 136, 207 I kd). Hagejale on antud menetlusabi ka menetluskulude kandmiseks, s.o hageja on vabastatud täielikult riigilõivu tasumise kohustusest (t.lk 125 I kd). Kohus jätab nimetatud kulud riigi kanda arvestades hagi asjaolusid, menetluse senist kulgu ja eelnevaid lahendeid Kohtunik
(digitaalselt allkirjastatud)
Marika Leimann
Ärakiri õige Nooremreferent
(allkirjastatud digitaalselt)
Lea Herne
Kohtuotsus jõustus 22. märtsil 2013. a. Nooremreferent
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.