Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

M.V. (hageja) esitas 23.11.2007. a Tartu Maakohtusse hagiavalduse OÜ S. (kostja) vastu töövaidluses. Hageja taotleb töölepingu lõpetamist Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 82 lg 1 alusel ja kahe kuu keskmise palga suurust hüvitust TLS § 82 lg 2 alusel. Hagiavalduse kohaselt hilines kostja korduvalt töötasu väljamaksmisega töölepingus märgitud tähtajal, milleks oli iga kuu 10. kuupäev. Hageja ei olnud nõus igakuuliste palga väljamaksmisega hilinemistega ja pöördus pretensiooniga kostja poole. Probleemi lahendusena pakkus kostja välja töötasu väljamaksmise hilisemal kuupäeval ning pooled leppisid 02.08.2007. a töölepingu lisas kokku, et kostja hakkab töötasu maksma iga kuu 15. kuupäeval. Kostja rikkus koheselt sõlmitud kokkulepet – juulikuu töötasu laekus hageja pangakontole 24.08.2007. a. Kostja hilines palga väljamaksmisega 9 päeva. Puhkusetasu, mis pidi laekuma hageja pangakontole enne puhkusele minekut 21.08.2007. a, maksti välja alles 13.09.2007. a. Hilineti seega 13 päeva. Ka septembrikuu töötasu laekus hageja pangakontole 2 päeva hiljem. Selline töölepingu süstemaatiline rikkumine sundis hagejat pöörduma Tartumaa Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni (töövaidluskomisjon) poole töölepingu lõpetamise ja hüvituse nõudes TLS § 82 alusel. Töövaidluskomisjon jättis rahuldamata hageja nõuded kostja vastu, leides, et palga maksmisega korduv hilinemine ei anna põhjust nõuda töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg 1 alusel. Puhkusetasu väljamaksmisega hilinemine on töövaidluskomisjoni poolt jäetud üldse tähelepanuta. Hageja arvates käsitlevad TLS § 82 rakendamisega seotud probleeme kaks Riigikohtu lahendit. Lahendi nr 3-2-1-95-03 punktis 30 toetab Riigikohus madalama astme kohtu seisukohta, et töötajale lisatasude mitteõigeaegne maksmine ei anna töötajale alust nõuda töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg 1 alusel. Sellest lahendist lähtus ka töövaidluskomisjon oma otsuses. Lahendi nr 3-2-1-1-05 punktis 16 on Riigikohus asunud seisukohale, et töötajale puhkusetasu mitteõigeaegne väljamaksmine annab töötajale õiguse nõuda töölepingu lõpetamist TLS § 82 lg 1 alusel. Selle seisukohaga pole töövaidluskomisjon oma otsuse tegemisel arvestanud, kuigi avaldusele esitatud konto väljavõttest nähtus, et lisaks töötasu maksmise viivitamisega on hilinetud ka puhkusetasu maksmisega. Hageja leiab, et põhitöötasu õigeaegne väljamaksmine on sama oluline kui puhkusetasu õigeaegne väljamaksmine ning palub tunnistada hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping lõppenuks TLS § 82 lg 1 alusel ja mõista kostjalt TLS § 82 lg 2 alusel hageja kasuks välja hüvitusena tema kahe kuu keskmine palk summas 17 876 krooni. Kostja seisukoht Vastuse kohaselt on hagiavaldus esitatud menetlustähtaega rikkudes ning tuleb jätta läbi vaatamata. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 1 järgi võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Töövaidluskomisjoni otsus on tehtud 18.10.2007. a ning hagiavaldus on esitatud 22.11.2007. a. Kui kohus leiab, et hagiavaldus on esitatud tähtaegselt, peab kostja vajalikuks esitada vastuargumendid hageja poolt toodud nõuetele. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga selles, et palga maksmisega viivitamine on piisavaks aluseks töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel ning töötasu maksmisega viivitamine on tööandjapoolne töölepingu oluline rikkumine. Kostja möönab, et ta on töötasu maksmisega osaliselt viivituses olnud, samas on selline viivitus olnud valdavalt ebaoluline (vahemikus 1-6 päeva) ning lõppastmes on töötajale alati töötasu välja makstud. Palga maksmisega viivitamise eest sätestab vastutuse Palgaseadus (PalS). Hagejale on makstud viivist töötasu maksmisega viivituses oldud päevade eest, mille tõttu on hageja igakuiselt saanud märkimisväärselt suurema summa kui on talle töölepingus ettenähtud töötasu. Seega ei ole hagejat palga maksmisega viivitamise tõttu reaalselt kahjustatud. Kostja hinnangul ei ole töötasu maksmisega viivitamine oluline töölepingu rikkumine ning ei täida TLS § 82 koosseisu. Kostja nõustub täielikult töövaidluskomisjoni poolt viidatud Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-95-03 ja leiab, et lisatasude maksmisega viivituses olemine on analoogiline olukord töötasu maksmise viivitamisega. Lisaks sellele on Riigikohus korduvalt rõhutanud, et töölepingu rikkumise tuvastamisel on oluline hinnata, kas on saavutatud töölepingus kokkulepitud tulemus. Antud juhul on töölepingus kokkulepitu saavutatud ning hageja on saanud nii talle töölepingus ettenähtud töötasu kui täiendavaid rahasummasid viiviste näol. Paaripäevane viivitus ei saanud märkimisväärselt kahjustada hageja elukvaliteeti või vähendada hageja loomulikku

igapäevast tarbimist. Õigustatud ei ole töölepingu lõpetatuks tunnistamine TLS § 82 lg 1 alusel ja seetõttu langeb ära alus hüvituse väljamõistmiseks TLS § 82 lg 2 alusel. Hageja on hagiavalduses toetunud ka puhkusetasu väljamaksmisega hilinemisele, heites töövaidluskomisjonile ette, et nimetatud asjaolule ei ole üldse tähelepanu pööratud. Kostja leiab, et tegemist on uue nõudega, mida ei ole töövaidluskomisjonis üldse käsitletud. ITVS § 24 lg 3 järgi võib hagis esitada üksnes samu nõudeid, mis esitati töövaidluskomisjonile. Kuivõrd töövaidluskomisjonile ei ole esitatud nõuet töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel puhkusetasu maksmisega viivitamise tõttu, siis on tegemist uue nõudega, mis tuleb aga jätta läbi vaatamata. Kostja märgib siiski, et ka nimetatud osas on töölepingu rikkumine olnud ebaoluline ning töötajale on puhkusetasu maksmisega viivitamise eest vastavad viivised makstud ehk hüvitatud on viivitusest tulenenud negatiivsed tagajärjed. Kostja palub hagi jätta rahuldamata ning mõista hagejalt välja kostja kohtukulud. Hageja seisukoht kostja vastusele Kostja väide, et hagiavaldus on esitatud menetlustähtaega rikkudes, on kas asjatundmatu või selgelt eksitava iseloomuga. Hageja sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte 29.10.2007. a ja esitas hagiavalduse 22.11.2007. a, seega ühe kuulise tähtaja jooksul. Hageja leiab, et palgatöölise jaoks on töölepingus palgaga seotud küsimused ühed olulisemad. Hagejal on oma rahalised kohustused vaja täita tähtaegselt. Kostja poolt palga maksmisega viivitamisel võib hageja ise muutuda võlgnikuks. 2007. a augustis arutasid pooled kostjapoolset palga maksmisega alalist viivitamist ja hageja tuli kostjale vastu ning nõustus töölepingut palgatingimuste osas muutma. Vaatamata sellele rikkus kostja pooltevahelist kokkulepet samal kuul ning maksis hagejale palga välja hilinemisega. Hageja ei ole huvitatud viiviste maksmisest, vaid tähtaegsest palgapäevast. Viivise maksis kostja hagejale välja päev enne töövaidluskomisjoni istungit. Hageja nimetas töövaidluskomisjoni istungil töölepingu lõpetamise põhjusena TLS § 82 lg 1 alusel ka puhkusetasu väljamaksmisega viivitamist ja oli üllatunud, et töövaidluskomisjoni otsuses seda otseselt ei käsitletud. Riigikohtu lahend nr 3-2-1-50-02 punkt 11 paneb kohtule (töövaidluskomisjonile) ülesande töövaidlustes TLS § 82 alusel välja selgitada, kas tööandja rikkus oma lepingust tulenevaid kohustusi. Et töövaidluskomisjon on puhkuse problemaatikaga tegelenud, näitab asjaolu, et töövaidluskomisjoni otsuses on viidatud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-1-05, kus käsitletakse puhkusetasu väljamaksmisega hilinemist. Hageja kasutas oma menetlusõigust mitte pärast mõnda üksikut tööandja poolse lepingu tingimuse rikkumist , vaid alles siis, kui rikkumised olid juba süstemaatilised ja isegi palgapäeva nihutamise kokkulepe 10-ndalt kuupäevalt 15-ndale ei andnud soovitud tulemust. Kohtuistung Hageja, M.V. poolt kohtuistungil antud seletuse kohaselt viivitas tööandja süstemaatiliselt palga väljamaksmisega. Tööandja poole pöördumisel ütles kostja, et hageja saab oma raha. Ettenähtud viivise küsimisele vastas kostja, et kui ei meeldi, võid minema minna. 2007. aasta augustis tehtud lepingu lisa kohaselt pidi kostja hakkama palka üle kandma 15-ndaks kuupäevaks. Hageja tuli firmale vastu, teades, et saab nüüd palga kindlal kuupäeval, aga samal kuul maksti palk ikka hiljem välja. Hageja lepingulise esindaja, Olev Tomson’i poolt kohtuistungil antud seletuse kohaselt hilines kostja süstemaatiliselt töötasu väljamaksmisega. Pooled istusid augusti kuus maha ja leppisid kokku uues palga maksmise kuupäevas. Koheselt aga rikuti uut kokkulepet. Juulikuu töötasu laekus 15nda kuupäeva asemel 24.08.2007. a. See asjaolu sai hageja jaoks määravaks, mistõttu hageja esitas töövaidluskomisjonile avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel, hüvituse nõudes TLS § 82 lg 2 alusel ja viiviste nõudes. TLS § 82 vihjab sellele, et tööandja on lepingut rikkunud. Töövaidluskomisjon pidi välja selgitama, milles rikkumine seisnes. Töövaidluskomisjonile oli esitatud kostja kiri viivise arvestuse kohta. Sealt nähtub nii töötasu kui puhkusetasu maksmisega viivitamine. Töövaidluskomisjon on oma otsuses viidanud Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-1-05, mis käsitleb puhkusetasu väljamaksmisega viivitamist. Seega on töövaidluskomisjon arutanud ka puhkusetasu maksmisega hilinemist, muidu ei oleks ju vastavale kohtulahendile viidatud.

Töövaidluskomisjon pidi kõik momendid välja selgitama ja neid otsuses kajastama, aga puhkusetasu väljamaksmisega viivitamine on töövaidluskomisjoni otsusest välja jäänud. Töölepingu lõpetamist TLS § 82 alusel on Riigikohus käsitlenud kahes lahendis. Riigikohtu otsus nr 3-2-1-95-03 käsitleb lisatasu maksmisega hilinemist ja otsus nr 3-2-1-1-05 puhkusetasu maksmisega hilinemist. Hageja esindaja leiab, et palgapäev on püha ja puutumatu ning töötaja jaoks kõige olulisem osa töölepingust. Palga maksmise kord oli töölepingus kokku lepitud. Palga maksmine on tööandja kohustus, millega hilineda ei tohiks. Palka tuleb maksta pigem enne, aga mitte hiljem. Hagejal on oma kohustused, mis tuleb täita. Palga maksmisega viivitamine on piisav põhjus nõuda töölepingu lõpetamist, seda enam, et antud juhul oli see korduv. 10.10.2007. a tuli kostjalt kiri eksimuse tunnistamise kohta, aga siis oli asi juba töövaidluskomisjonis. Hagi tuleb rahuldada ja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja lepingulise esindaja, vandeadvokaat Tarmo Pilve poolt kohtuistungil antud seletuse kohaselt ei ole hageja töövaidluskomisjonis rääkinud puhkusetasu väljamaksmisega viivitamisest. See on õige, et 10.10.2007. a tehti kiri viiviste maksmise kohta. PalS § 35 näeb ette vastutuse palga maksmisega viivitamisel. Tehtud arvutuse alusel maksti hagejale välja viivis iga maksmisega hilinetud päeva eest. Seda summat võib lugeda oluliseks palgalisaks. Puhkusetasu maksmisega viivitamine nähtub viivise arvestusest, kuid nõuet töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel puhkusetasu väljamaksmisega viivitamise tõttu esitatud ei ole. Kohtus ei saa välja tulla nõudega, mida ei ole töövaidluskomisjonile esitatud. Mis puudutab palga maksmist, siis selles osas on töövaidluskomisjon viidanud õigele Riigikohtu lahendile. Kostja on töövaidluskomisjoni otsusega päri, see on õiglane mõlema poole suhtes. Kostjal on lühiajalisi viivitusi palga maksmisel ette tulnud, kuid kostja on alltöövõtja ja kui peatöövõtja ei tee ülekandeid õigeaegselt, siis kannatavad kõik kostja töötajad. Kellelgi ei olnud võimalik töötasu õigel ajal saada. Viivitused on olnud 3-6 päeva. Need ei ole nii olulised rikkumised, mille alusel oleks õigus nõuda töölepingu lõpetamist TLS § 82 alusel. Kui puudub alus nõude rahuldamiseks TLS § 82 lg 1 alusel, siis ei saa rääkida hüvitusest, mis tuleneb TLS § 82 lõikest 2. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei esita kohtukulude nõuet. Hageja kohtukulud tuleb tal endal kanda. Kohtu seisukoht

töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5 % maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Kohus leiab, et palga maksmise või ülekandmisega viivitamise eest vastutab tööandja kui lepingupool. Materjalidest nähtub, et tööandja tasus palga maksmisest tulenevat viivist alles päev enne Töövaidluskomisjoni istungit, s.o 17. oktoobril 2007. a.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.