Eesti Vabariigi nimel Tartus 8. oktoobril 2001. a R. R-i hagi Jõgeva linna vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, tööle ennistamiseks, töölt sunnitud puudumise aja eest keskmise palga väljamõistmiseks ning tööraamatu ja lõpparve kinnipidamise eest kahe päeva palga väljamõistmiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja A. Kull, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas läbi kirjalikus menetluses 3. septembril 2001. a Jõgeva linna kassatsioonkaebuse alusel Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. märtsi 2001. a otsuse tsiviilasjas nr 2-2-186/01.
I. Asjaolud ja varasem menetluse käik R. R töötas Jõgeva Gümnaasiumis ajaloo õpetajana. Koolidirektori 4. veebruari 1999. a käskkirjaga avaldati R. R-ile noomitus ametiülesannetega mittetoimetuleku eest, kuna õpilased olid tundides ditsiplineerimatud ega töötanud kaasa. Koolidirektori 4. juuni 1999. a käskkirjaga lõpetati R. R-iga alates 7. juunist 1999. a tööleping TLS § 86 p 6 alusel töökohustuste rikkumise tõttu. Käskkirja kohaselt ei tulnud R. R jätkuvalt toime ametiülesannetega: 25. ja 27. mail oli ajalootundides lärm ja segadus, mis võimaldas ühel õpilasel teist õpilast mündiga visates lõhkuda klassi akna ja teisel õpilasel panna klassipäevikusse hinne iseendale. Hagiavalduses palus R. R tunnistada töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks, ennistada ta tööle, mõista kostjalt välja keskmine palk töölt sunnitud puudumise aja eest ning kahe päeva palk lõpparve ja tööraamatu kinnipidamise eest. 4. veebruari 1999. a käskkiri on üldsõnaline, selles puudub asjaolude kirjeldus. 7. juuni 1999. a käskkirjaga karistati hagejat ulakate õpilaste tegude eest, aga mitte hagejapoolsete töökohustuste rikkumise eest. Jõgeva Maakohtu 3. jaanuari 2001. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei tulnud hageja toime oma tööülesannetega, mis väljendus selles, et õpilased olid tema õppetunnis distsiplineerimatud ega töötanud kaasa. Kohus möönis, et 4. veebruari 1999. a käskkiri ei vasta kõigile töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses sätestatud vorminõuetele. Samas leidis tõendamist õppetunnis korrarikkumise fakt. Õpetaja kohustus tagada õppetundides kord tuleneb
õpetaja ametijuhendist, mis põhineb põhikooli- ja gümnaasiumiseadusel. Hageja ei suutnud seda kohustust täita. Hageja nõue seoses tööraamatu ja lõpparve kinnipidamisega, on põhjendamatu. Hageja ise ei tundnud huvi tööraamatu kättesaamise vastu töölepingu lõpetamise päeval. Maksekorraldusega on tõendatud, et lõpparve kanti hageja pangaarvele töölepingu lõpetamise päeval. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Tartu Ringkonnakohtu 14. märtsi 2001. a otsusega tühistati maakohtu otsus osas, millega oli jäetud rahuldamata hagi töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja töölt sunnitud puudumise aja eest 10 kuu palga väljamõistmiseks. Selles osas tegi ringkonnakohus uue otsuse, millega tunnistati hagejaga töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, hageja ennistati tööle ja Jõgeva linnalt mõisteti hageja kasuks välja töölt sunnitud puudumise aja eest 33 786 kr 45 s. Ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue kahe päeva palga saamiseks lõpparve ja tööraamatu kinnipidamise eest. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust, kui leidis, et hageja on korduvalt rikkunud oma töökohustusi. 4. veebruari 1999. a käskkirjas ei olnud näidatud, milles konkreetselt seisnes hageja süü ning millal hageja töökohustusi rikkus. Selline karistamine on vaidlustatav. 4. juuni 1999. a käskkirjas on märgitud, et hageja ei tule jätkuvalt toime oma ametiülesannetega, mida kinnitavad õpilaste distsipliinirikkumised, kuid käskkirjas ei ole märgitud, kas ja kuidas sellised rikkumised olid põhjustatud hageja poolsest töökohustuste rikkumisest. Iseenesest fakt, et õpilased rikuvad õppetunnis distsipliini, ei tähenda seda, et õpetaja on rikkunud oma töökohustusi. Töökohustuste rikkumine ja hageja süü on tõendamata. TLS § 86 p 6 annab aluse töölepingu lõpetamiseks vaid siis, kui töötajat on karistatud tööülesannete konkreetse süülise rikkumise eest. Maakohus lähtus üksnes distsipliinirikkumisi toimepannud õpilaste ütlustest, mis on ilmselgelt ebapiisav, tõendamaks asjaolusid hageja kahjuks. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Jõgeva linn palus tühistada apellatsioonikohtu otsuse protsessiõiguse normide rikkumise ning materiaalõiguse normide väära kohaldamise tõttu. Õpetaja on rikkunud oma töökohustusi või ei ole kohustusi tulemuslikult täitnud, kui õpilased rikuvad õppedistsipliini. Hageja jättis korduvalt õppedistsipliini tagamata ja tal oli selle eest töölepingu lõpetamise ajal kehtiv distsiplinaarkaristus.
Õppetunnist võtavad osa õpetaja ja õpilased ning distsipliinirikkumiste asjaolusid ei ole võimalik hinnata teisiti kui asjaosaliste seletuste alusel. III. Vastus kassatsioonkaebusele Hageja pidas apellatsioonikohtu otsust õigeks. Töökohustuste rikkumine on tõendamata. Ringkonnakohus kohaldas õigesti TsMS § 95 lg 1, leides, et õppedistsipliini rikkunud õpilaste ütlused ei ole piisavaks tõendiks, millega tõendada hageja süüd töökohustuste rikkumisel. Hageja täitis korrektselt ametijuhendis ja töölepingus ettenähtud kohustusi ning kostja pole tõendanud vastupidist. IV. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. TLS § 103 lg 1 kohaselt on tööandjal õigus lõpetada tööleping TLS § 86 p 6 alusel töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. Seega ei luba seadus töölepingut lõpetada igasuguse töökohustuste rikkumise eest, vaid üksnes süülise, tööandja tööd takistava ja segava töökohustuste rikkumise eest ja tingimusel, kui töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. TDS § 11 kohaselt on tööandja kohustatud kandma dokumenti, millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse, süüteo toimepanemise aja ja süüteo, samuti karistamisel arvesse võetud muude asjaolude kirjelduse. Apellatsioonikohus tuvastas, et 4. veebruari 1999.a käskkiri on välja antud distsiplinaarkaristuse määramise korda rikkudes, kuna käskkirjas ei ole märgitud, milles konkreetselt seisnes töötaja süü ja millal ta töökohustusi rikkus. Käskkiri, mis on välja antud distsiplinaarkaristuse määramise korda rikkudes, on ebaseaduslik ega ole seetõttu arvestatav TLS § 103 lg 1 järgi töölepingu lõpetamise tingimuse täitmisena. ITVS § 28 lg 1 kohaselt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Kuna
töölepingu lõpetamise 6. juuni 1999. a käskkirjas peeti õpilaste distsiplineerimatuse põhjuseks õpetaja jätkuvat mittetoimetulekut ametiülesannetega. Ametiülesannetega mittetoimetulek ei ole töölepingu lõpetamise aluseks TLS § 86 p 6 järgi. Juhindudes TsMS §-st 362 p 1, kolleegium otsustas: Jätta Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 14. märtsi 2001. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata. A. Kull, J. Luik, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.