Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Poolte menetluskulud jätta W OÜ kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks

ettenähtud tähtaegu. Esitatud asjaolud 29.01.2008.a. sõlmitud töölepingu nr. 29 kohaselt asus hageja kostja juurde tööle autojuhina alates 30.01.2008.a., põhipalgaga 4350 krooni kuus ja neljakuise katseajaga. 19.01.2009 andis kostja/tööandja välja käskkirja nr. 34, millega karistas hagejat/töötajat distsiplinaarkorras noomitusega, kuna hageja poolt teostatud lastemänguasjade veol avastati kaubasaaja juures kauba puudujääk summas 5844,30 USA dollarit, sest kauba välja saatmisel oli veokil plomm, aga lattu saabudes see puudus. 03.03.2009 andis kostja välja käskkirja nr 35, millega karistas hagejat noomitusega, kuna hageja rikkus tööaja režiimi, mistõttu määrati trahv summas 3759,50 poola zlotti (vastavalt kursile 12 932,68 eesti krooni), mille maksis kostja kinni . 03.03.2009 andis kostja välja käskkirja nr 36, millega karistas hagejat noomitusega, kuna hageja solvas kostja juhatuse liiget IJ’t. 03.03.2009 andis kostja välja käskkirja nr 37, millega karistas hagejat noomitusega, kuna hageja esitas ebaõigeid andmeid sõiduki pesu kohta, mis tõi kaasa kahju 500 krooni. 25.05.2009 vormistas kostja hageja töölepingu nr. 29 lõpetamise dokumendi, millega kostja lõpetas hageja töölepingu alates 25.03.2009 TLS § 86 lg. 6 ja 7 alusel. Hageja sai kõigi ülalnimetatud käskkirjadega tutvuda 25.03.2009, enda töölt vallandamise päeval. 03.04.2009 esitas hageja avalduse Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) distsiplinaarkaristuste tühistamiseks, töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks, töötaja omal algatusel töölt lahkunuks tunnistamiseks TLS § 79 alusel alates 25.03.2009, töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hüvitise kuue kuu keskmise palga ulatuses s.o. 26520 krooni väljamõistmiseks ja töölähetuse päevaraha summas 11000 krooni väljamõistmiseks. TVK 28.07.2009.a. otsusega töövaidlusasjas nr. 9.4-2/2009-09 otsustati; - Tühistada W OÜ poolt 19.01.2009 välja antud distsiplinaarkaristuse käskkiri nr. 34 ning 03.03.2009 välja antud distsiplinaarkaristuste käskkirjad nr. 35, nr. 36 ja nr. 37, millega karistati VP’i noomitusega. - Tunnistada ebaseaduslikuks W OÜ ja VP vahel 29.01.2008.a. sõlmitud töölepingu nr 29 lõpetamine TLS § 86 p. 6 ja p. 7 alusel 25.03.2009.a. ning juhindudes ITVS § 29 lg. 2 lugeda tööleping lõppenuks töötaja algatusel TLS § 79 alusel 25.03.2009.a. - Mõista välja W OÜ-lt (registrikood XXX) VP (isikukood XXX) kasuks hüvitis TLS § 117 lg. 2 järgi, kolme kuu keskmine palk summas 13050 krooni. - Mõista välja W OÜ-lt VP kasuks lähetuse päevarahad summas 11000 krooni. W OÜ ei nõustunud TVK otsusega ja esitas 02.09.2009 kohtule hagiavalduse, mille 09.10.2009 vormistas ITVS § 24 lg. 4 sätestatu kohaselt ümber taotluseks kohtule VPi TVK-le esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras, mille kohaselt palus: - tunnistada käskkirjaga nr. 35 määratud distsiplinaarkaristus seaduslikuks, - vähendada TVK 29.07.2009 (kostja esindaja esitatud) otsusega töövaidlusasja nr. 9.4-27/200909 (kostja esindaja esitatud) TLS § 117 lg. 2 alusel määratud hüvitis 0 kroonini, - tunnistada TVK poolt väljamõistetud päevaraha väljamakstuks ning - kohtukulud jätta hageja kanda. Hageja nõuded TVK-le esitatud avalduse järgi.

ühekuulise tähtaja möödudes. Samuti ei nähtu hageja konkreetne süüline tegu. 03.03.2009 distsiplinaarkaristuse käskkirjad nr. 35 ja 36 ei vasta TDVS § 11 lg. 2 p.3 sätestatule, kuna käskkirjadest ei ole aru saada, milles seisnes käskkirjas nr 35 väidetav tööaja rikkumine ja käskkirjas nr 36 väidetav juhatuse liikme solvamine. Nende alusel ei ole võimalik hinnata, kas töökohustuste rikkumine leidis aset või mitte ning kas töökohustuste rikkumine oli süüline.

TLS § 131 lg. 2 alusel kohaldatakse töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud enne 01.07.2009.a., seni kehtinud seadust. Käskkirja nr. 35, 03.03.2009 osas ei ole arusaadav, milles seisnes väidetav hageja rikkumine. Mis puutub Poolas tööajarežiimi mitte jälgimisse, siis seda ei ole Poola võimud hageja suhtes tuvastanud, ilmselt on kostja mõelnud tegevuse tõendit, mis oli kostja enda poolt osaliselt täitmata jäetud, mis tingiski trahvi ja milles ei saanud autojuht/hageja mitte kuidagi süüdi olla. Kostja ei ole kajastanud piisava põhjalikkusega distsiplinaardokumendis süütegu ja selle asjaolusid, ei ole ära näidanud õigusakti sätet, mida hageja rikkus ja selle rikkumise tagajärgi kostjale, ei ole võetud hageja seletust, mis oleks hagejale andnud reaalse võimaluse distsiplinaarmenetluses oma õigusi kaitsta TDVS § 7 mõtte kohaselt, mistõttu ei ole leidnud ka tõendamist hageja süü TDVS § 2 tähenduses. Riigikohus lahendis 3-2-1-111-01 on asunud seisukohale, et käskkiri, mis on välja antud distsiplinaarkaristuse määramise korda rikkudes, on ebaseaduslik. Riigikohus lahendis 3-2-1-48-02 on leidnud, et tööandja või kohtu otsustus töötaja töökohustuse rikkumise tunnistamisel põhineb töötaja süüteo asjaoludele antud hinnangul ja töötaja karistamiseks peab tööandja tuvastama töötaja teo sisulist külge iseloomustavad asjaolud, eelkõige töötaja süü. Seega kohus asub seisukohale, et kostja käskkiri nr. 35, 03.03.2009 tuleb tühistada, kuna on koostatud distsiplinaarkaristuse vormistamise nõudeid oluliselt rikkudes Kohus leiab, et kuna TVK 28.07.2009 otsuse alusel on jõustunud W OÜ ja VP vahel 29.01.2008.a. sõlmitud töölepingu nr 29 lõpetamise 25.03.2009.a. TLS § 86 p-de 6 ja 7 alusel ebaseaduslikuks tunnistamine, mistõttu ITVS § 29 lg. 2 järgi on loetud tööleping lõppenuks töötaja algatusel TLS § 79 alusel 25.03.2009.a. kuna hageja ei soovinud tööle ennistamist, siis sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda TLS § 117 lg. 2 järgi hüvitist kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses. Hageja esitas nõude kuue kuu keskmise palga ulatuses summa 26520 krooni väljamõistmiseks. Hageja sai töölepingu p. 4.1. järgi miinimumpalka 4350 krooni kuus. Kohus peab põhjendatuks hageja hüvitise nõue TLS § 117 lg. 2 järgi rahuldada osaliselt, s.o. kolme kuu keskmise palga ulatuses summas 13050 krooni (3 x 4350). Eesti Vabariigi Valitsuse määruse nr. 453, 22.12.2000.a. „Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord“ § 9 kohustab tööandjat maksma töötajale teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest töölähetuse päevarahasid tingimusel, et lähetuskoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirest, kus paikneb töökoht. Hageja viibis 09.01.2009 kuni 30.01.2009 s.t. 22 päeva lähetuses Sloveenias ja Saksamaal. Kostja ei ole TsMS § 230 lg. 1 kohaselt tõendanud hagejale päevarahade maksmist 22 päeva eest summas 11000 krooni. Kostja on maksnud reisikulusid 06.02.2009 summas 3000 krooni ja 16.02.2009 summas 4162 krooni (tlk. 30-40), s.o raha, mille eest maksab hageja lähetuses teemakse, tollimakse jne, mille kohta koostab hageja kuludokumendid pärast lähetusest saabumist s.t. kui lähetus kestis 09.01.2009 kuni 30.01.2009.a., siis alles pärast seda toimus reisikulude tasumine hagejale, samas ei kuulu lähetuse päevarahad maksustamisele, mistõttu ei moodusta 7162 krooni kuidagi 22 päeva päevaraha summas 11000 krooni. Põhjendamatu ja asjakohatu on kostja väide, et töölepinguga oli ettenähtud firma telefoni kasutamise eest limiiti ületav summa hageja töötasust maha arvata. Poolte vahel sõlmitud töölepingus sellist tingimust ei ole märgitud. kohus Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja 09.01.2009 kuni 30.01.2009 töölähetuses oldud 22 päeva päevaraha 11000 krooni ( 22 päeva x 500 krooni). Kohtu hinnangul, kuna haginõuded kuuluvad suures enamuses rahuldamisele, siis jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa

kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.