Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Egon Konsand, Üllar Roostoja, Viivi Tomson
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. oktoober 2010 Tartu
Tsiviilasja number
2-09-21476
Tsiviilasi
Jelena Buš ́i hagi OÜ Safe Future vastu saamata jäänud töötasu ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
96 840 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jelena Buši apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja): Jelena Buš
esindajad
esindaja Valeriy Gimaev
Vastustaja (kostja): OÜ Safe Future (registrikood 10872451), esindaja Thea Rohtla Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
Viru Maakohtu 19. aprilli 2010 otsus
Tühistada Viru Maakohtu 19. aprilli 2010 otsus ja saata Jelena Buši hagi OÜ Safe Future vastu saamata jäänud töötasu ja viivise väljamõistmiseks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Menetluskulude jaotus
Menetluskulude lahendamisel.
jaotus
otsustatakse
asja
lõplikul
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtule võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
hagejale lihtkirjaga. Tõendamist ei ole leidnud, et kiri oleks kostjale tagastatud. Samuti ei ole tõendamist leidnud, et hageja oleks kostjale helistanud ja teatanud, et talle ei ole tööd antud. Maakohus leidis, et hageja nõuded on aegunud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. TLS § 86 p 6 kohaselt võib tööandja lõpetada nii määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel. ITLS kuni 01.07.2009 kehtinud redaktsiooni § 6 lg 2 kohaselt oli töölepingu lõpetamise õigsuse vaidlustamise nõude esitamise tähtaeg 1 kuu. Hageja ei ole vaidlustanud kostja poolt töölepingu lõpetamist seaduses sätestatud tähtajal. ITLS § 6 lg 3 kohaselt on palganõuete esitamise tähtaeg 3 aastat. Sellist nõude esitamise tähtaega saab kohaldada aga väljaarvestatud ja töötajale väljamaksmata palgale. Hageja ei ole reaalselt tööd teinud, ei ole ise tööle ilmunud ja kostjaga ühendust võtnud. Hageja nõue on sisuliselt suunatud töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamisele ja tööandja poolt töötaja tööga mittekindlustamisele. Sellise nõude esitamise tähtajaks oleks olnud 4 kuud vastavalt ITLS § 6 lg 1. Ka sellise nõude esitamise tähtaeg on möödunud.
menetlusõiguse normi. TsMS § 439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Apellant ei ole maakohtus esitatud nõuet töösuhtest tulenevate õiguste tunnustamisele ja tööandja poolt töötaja tööga mittekindlustamisele, vaid nõue on suunatud töölepingu kehtivuse ajal 07.06.2008-06.06.2009 kokkulepitud töötasu väljamõistmisele, mille esitamise tähtaeg on 3 aastat. TLS § 49 p 2 kohaselt tööandja on kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. TLS § 38 kohaselt kui tööandja keeldub töölepingu sõlminud töötajat tööle lubamast, võib töötaja töövaidlusorgani kaudu nõuda töölepingu täitmist ja kokkulepitud palka sunnitud töölt puudumise aja eest või hüvitust töölepingu täitmisest keeldumise eest kolme kuu kokkulepitud palga ulatuses. Apellandi nõue on esitatud õigeaegselt ning ei ole aegunud. Maakohus on aegumise kohaldamisel vääralt kohaldanud ITLS § 6 lg 1; 4) hindab kohus TsMS § 232 lg 1 kohaselt seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Maakohus on asjaolu, et apellant ei ole reaalselt tööd teinud, tuvastamisel juhindunud tunnistaja ütlustest ja vastustaja poolt esitatud töölepingutest. Maakohus ei ole tunnistaja ütluste ja vastustaja esitatud töölepingute hindamisel arvestanud asjaoluga, et tunnistajaks oli vastustaja esindaja, kes sõlmis apellandiga töölepingu. Tunnistaja oli ütluste andmisel huvitatud tõendama, et vastustaja ei saanud töölepingust tulenevaid kohutusi täita apellandist tulenevate asjaolude tõttu; 5) ei saa töölepingute esitamisega tõendada, et apellandile oli tööd pakkuda. Tunnistaja on ütluste andmisel väitnud, et apellandi tööga kindlustamisel olid takistuseks apellandi lapsed, kelle kolimisel Norrasse oleks pidanud lapsehoidja otsima. Seetõttu keelduti apellanti tööga kindlustamast ning sõlmiti töölepingud teiste töötajatega. See aga ei tähenda, et vastustajal oli tööd pakkuda apellandile, vaid viitab sellele, et vastustaja keeldus apellanti tööga kindlustamast muudel, mitte töölepingust, tulenevatel põhjustel.
Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-136-07 järgi ei ole kostjal kohustust töötasu maksta, kui ta tõendab, et tal oli tööd pakkuda, aga töötaja tööle ei asunud. 5) ebaõige on apellandi väide, et teda keelduti tööga kindlustamast mitte töölepingust tulenevatel põhjustel. Apellant keeldus tööle minemast, kui ta ei saa lapsi kaasa võtta. Vastustajal ei saanud olla kohustust muretseda oma töötaja lastele lapsehoidja. Norra seadused ei luba lapsi ka omapäi koju jätta, mistõttu apellant keelduski tööle minemast. Tööst keeldumise eest aga pole alust töötasu nõuda.
Egon Konsand
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.