3-2-1-89-01
Eesti Vabariigi nimel Tartus 21. juunil 2001. a Miralda Soometsa hagi Tiia Viikmaa vastu töölepingu lõpetamise eest 18 811 krooni 50 sendi saamiseks. Riigikohtu tsiviilkolleegium, koosseisus eesistuja H. Jõks, liikmed J. Luik ja T. Vernik, vaatas läbi avalikul kohtuistungil 4. juunil 2001. a Tiia Viikmaa kassatsioonkaebuse alusel Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 9. veebruari 2001. a otsuse tsiviilasjas nr II-2/107/01. I. Asjaolud ja varasem menetluse käik M. Soomets töötas AS Sane lilleseadja-müüjana alates 1. juulist 1996. a kuni 11. veebruarini 1997. a. Tallinna Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni 12. juuni 1997. a otsusega tunnistati töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, tööleping loeti lõpetatuks töötaja algatusel alates 3. aprillist 1997. a ning AS-lt Sane mõisteti töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest hageja kasuks välja kuue kuu palk 15 000 kr, puhkusehüvitis 1 311 kr 50 s ning keskmine palk lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest 2 500 kr, kokku 18 811 kr 50 s. Tallinna Linnakohtu Täitevosakond tagastas 6. märtsil 1998. a töövaidluskomisjoni otsuse M. Soometsale 7. septembri ja 19. detsembri 1997. a sissenõudmise võimatuse aktide alusel. AS Sane on kantud sundlõpetatud ettevõtete nimekirja, mis avaldati 27. mail 1998. a Riigi Teataja Lisas nr 175/176. Hagiavalduses palus M. Soomets tekitatud kahju 18 811 kr 50 s välja mõista AS Sane juhatuse liikmelt T. Viikmaalt, kes kannab AS-ga Sane solidaarset vastutust tekitatud kahju eest. Kostja, kui AS Sane ainus juhatuse liige, jättis täitmata töövaidluskomisjoni otsuse ja tekitas teadlikult AS Sane sundlõpetamise. Kostja vaidles hagile vastu. Kuigi ta oli AS Sane juhatuse esimees, ei laiene töövaidluskomisjoni otsusest tulenevad kohustused temale. Töövaidluskomisjoni otsusega väljamõistetavad hüvitised ei ole käsitatavad kahjuna. AS Sane oli piiratud vastutusega äriühing, kes vastutas oma kohustuste eest oma varaga. Töövaidluskomisjoni otsuse ajaks oli aktsiaselts oma tegevuse lõpetanud. Kostja ei olnud vaidluse pooleks töövaidluskomisjonis. Äriseadustiku (ÄS) § 513 kohaselt tulnuks töövaidluskomisjoni otsus saata äriregistripidajale nelja kuu jooksul arvates päevast, mil registripidaja teatas Riigi Teataja Lisas AS Sane sundlõpetamisest. Kuna lõpetamisteate järel võlanõudeid ei esitatud, sundlõpetati AS Sane ilma likvideerimismenetluseta. Tallinna Linnakohtu 5. septembri 2000. a otsusega jäeti hagi rahuldamata. Otsuse põhjendustel vastutavad ÄS § 315 lg 2 järgi juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt kahju tekitanud aktsiaseltsi võlausaldajale, võlausaldaja ees solidaarselt aktsiaseltsiga. Hageja ei ole viidanud, milliste tegudega viis kostja AS Sane sundlõpetamisele, ja milles seisnes kostja tegevuse õigusvastasus. Tulenevalt ÄS § 513 lg 31 ei olnud kostjal kohustust esitada avaldust likvideerija määramiseks või pankroti väljakuulutamiseks. Seega ei
saa avalduse esitamata jätmist käsitleda kostja süülise käitumisena. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused Ringkonnakohtu 9. veebruari 2001. a otsusega linnakohtu otsus tühistati ja tehti uus otsus, millega hagi rahuldati. Otsuse põhjenduste kohaselt vastutavad ÄS § 315 lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt kahju tekitanud aktsiaseltsi võlausaldajale, võlausaldaja ees solidaarselt aktsiaseltsiga. TsK § 188 annab kreeditorile õiguse nõuda täitmist solidaarvõlgnikelt eraldi või üheskoos. Seepärast ei oma tähtsust asjaolu, kas AS Sane on sundlõpetatud või mitte. AS Sane oli ettevõtteregistris registreeritud äriühing, kes 1. septembriks 1997. a ei olnud ümber kujundatud ega vabatahtlikult lõpetatud. Kostja, olles AS Sane ainus juhatuse liige, lubas teadlikult tekkida olukorral, kus AS Sane kuulus sundlõpetamisele. AS Sane oli teadlik töövaidluskomisjoni otsusest, sest ta vaidlustas otsuse hagi esitamisega kohtusse 3. oktoobril 1997. a. Juhatuse liige T. Viikmaa ei võtnud midagi ette võla tasumiseks. Seega tekkis hagejal kahju kostja tegevusetuse tõttu. Kostja ei ole tõendanud, et kahju on tekkinud mitte tema süül. Aktsiaseltsi juhtimine oli ÄS § 306 järgi juhatuse kohustus ning ei ole tuvastatud, et töövaidluskomisjoni otsuse täitmine oli võimatu T. Viikmaast sõltumatutel asjaoludel. II. Kassatsioonkaebus ja selle põhjendused Kostja palus apellatsioonikohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. AS Sane majandustegevus lõpetati 25. aprillil 1997. a. kahjumiga töötamise tõttu. Töövaidluskomisjoni otsus ei kohustanud kostjat uuesti alustama kahjumiga ettevõtte majandustegevust. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 26 kohaselt täidetakse töövaidluskomisjoni otsus pärast selle jõustumist täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud korras. TMS § 23 lg 1 järgi algatatakse täitemenetlus sissenõudja avalduse alusel täitmisele kuuluva lahendi esitamisega täitevosakonnale. Avastades, et AS Sane oli tegevuse lõpetanud, oli nii hagejal kui kohtutäituril võimalus esitada kohtule avaldus likvideerija määramiseks või pankroti väljakuulutamiseks. Pannes T. Viikmaale vastutuse ÄS § 315 lg 2 alusel, pidanuks apellatsioonikohus ära näitama, milliseid konkreetseid kohustusi kostja rikkus ja mida pidanuks kostja töövaidluskomisjoni otsuse täitmiseks tegema. Apellatsioonikohus nõustus samas, et ÄS § 513 lg 31 kohaselt puudus kostjal kohustus esitada avaldus likvideerija määramiseks või pankroti väljakuulutamiseks. Töövaidluskomisjoni otsusest tulenevad kohustused AS-le Sane, kes oli piiratud vastutusega äriühing ja vastutas oma kohustuste täitmise eest oma varaga. Kostjat isiklikult töövaidluskomisjoni otsus millekski ei kohusta, kuna tema ei olnud asjas protsessiosaline ja tema vastutust otsus ei kajasta. Kui hageja leidis, et kostja on AS Sane juhatajana talle kahju tekitanud, siis pidi ta ära näitama, milles kahju seisnes, kui suur see oli ja põhjendama, kuidas kahju tekkimine oli seotud kostja käitumisega. III. Riigikohtu otsuse põhjendused ja resolutsioon Kolleegium leidis, et apellatsioonikohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.
Apellatsioonikohtu otsuse kohaselt seisneb kostja tegevusetus, mis toob kaasa tema vastutuse ÄS § 315 lg 2 järgi selles, et ta AS Sane juhatuse ainsa liikmena, kelle kohustuseks ÄS § 306 järgi oli aktsiaseltsi juhtimine, oli teadlik töövaidluskomisjoni jõustunud otsusega hageja kasuks väljamõistetud hüvitisest, kuid ei võtnud midagi ette hagejale väljamõistetud võla tasumiseks. Samuti lubas teadlikult tekkida olukorral, kus AS Sane kuulus sundlõpetamisele. Need apellatsioonikohtu tuvastatud asjaolud ei too iseenesest kaasa juhatuse liikme vastutust ÄS § 315 lg 2 alusel. Kolleegium jääb Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20. detsembri 2000. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-152-00 väljendatud seisukoha juurde, et aktsiaseltsi kohustuste täitmata jätmine iseenesest ei too kaasa selle juhatuse liikme vastutust ÄS § 315 lg 2 alusel. Kahju hüvitamise kohustus tekib juhatuse liikmel üksnes siis, kui aktsiaseltsi võlausaldajal on tekkinud kahju juhatuse liikme õigusvastase tegevuse või tegevusetusega ning juhatuse liige ei tõenda, et kahju on tekkinud mitte tema süül. AS Sane suhtes kohaldati ÄS § 507 lg 3, mis sätestas, et kui enne äriseadustiku jõustumist kehtinud õigusaktide alusel asutatud ettevõtet ei ole 1997. a 1. septembriks ümber kujundatud või lõpetatud, sundlõpetatakse see äriseadustiku paragrahvis 513 sätestatud korras. Apellatsioonikohtu otsusest ei selgu, millest tulenes juhatuse liikme kohustus aktsiaselts ümber kujundada või lõpetada. Sellise kohustuse puudumisel ei saa panna juhatuse liikmele vastutust põhjusel, et ta ei lõpetanud või ei ümberkujundanud aktsiaseltsi. Kostja kui juhatuse liikme vastutuse aluseks pole ainuüksi see, et aktsiaselts ei tasunud hagejale võlgnevust. Küll võib see kaasa tuua juhatuse liikme vastutuse siis, kui vaatamata vara olemasolule sundlõpetamisele kuulunud aktsiaselts ei rahuldanud võlausaldaja nõuet. Või kui aktsiaseltsi vara või asukoha varjamise või vara raiskamisega tekitati olukord, kus võlausaldaja nõuet polnud võimalik täita. Oma nõudes on hageja tuginenud ka sellele, et kohtutäituril ei õnnestunud võlgnikku tema ettevõtteregistris näidatud aadressilt leida. Leides, et tuvastatud pole jõustunud töövaidluskomisjoni otsuse täitmise võimatus T. Viikmaast sõltumatutel asjaoludel, oleks ringkonnakohus pidanud otsuses märkima asjaolud, millele tuginedes ta loeb kahju tekitatuks juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega. Täituri või võlausaldaja poolt likvideerimis- või pankrotiavalduse esitamata jätmine ÄS § 513 lg 31 alusel ei välista juhatuse liikme vastutust ÄS § 315 lg 2 järgi. Kohtukulud jagab ringkonnakohus asja uuel läbivaatamisel vastavalt TsMS §-le 60. Juhindudes TsMS §-st 362 p 2, kolleegium o t s u s t a s: Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 9. veebruari 2001. a otsus ning saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebus rahuldada. Tagastada Tiia Viikmaale 7. märtsil 2001. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni. H. Jõks, J. Luik, T. Vernik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.